Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Probleem skeemiga

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Probleem skeemiga

    Esmalt postitatud tcumen poolt
    Viitasin eelpool andmelehele. Võta see lahti lk.12. Seal on skeem nimega "Limit comparator", selle järgi teed...
    See töötab. Agakeegi võiks seletada, miks - tahaks mõista seda asja. Ehk siis miks trans lülitub just siis kui mõlema kompaka signaal peal, miks mitte 1 signaaliga? Kas sama teema, et 1 kompakas ei suuda toita ära transi lülitust, või asi peenem?

    Aitäh!

    Comment


      #17
      Vs: Probleem skeemiga

      Andmelehte tasub ikka hoolega uurida!
      Eelpool sai juba mainitud, et sel kivil on avatud kollektoriga väljund.
      See tähendab seda, et loogilise"1" nivooga väljundisse pinget ei teki, loogilise "0" nivoo puhul ühendatakse väljund läbi väljundtransi maaga. Millegi juhtimiseks ühendatakse väljundklemmi ja toite vahele takisti, mda läbiv vool võimaldab siis järgmist transi juhtida. Samas võib nt. mõnemilliamprise koormuse (LED) otse väljundi ja toite vahele ühendada.
      Lk.15 selsamal andmelehel on ühe elemedi põhimõtteskeem. Neid asju ses kivis siis 4tk.
      Head uurimist!

      Comment


        #18
        Vs: Probleem skeemiga

        Sellest avatud kollektori teemast sain aru. Aga kas sellest sain õigesti aru, et läbi selle takki ja läbi ühe komparaatori läbiv vool ei jõua lülitada transi. Aga läbi taki ja 2x maaa ühendusega suudab?

        Comment


          #19
          Vs: Probleem skeemiga

          Esmalt postitatud jokker666 poolt
          Sellest avatud kollektori teemast sain aru. Aga kas sellest sain õigesti aru, et läbi selle takki ja läbi ühe komparaatori läbiv vool ei jõua lülitada transi. Aga läbi taki ja 2x maaa ühendusega suudab?
          Enam-vähem nii jah.

          Comment


            #20
            Vs: Probleem skeemiga

            Palju tarkust juurde siit ja mujalt saadud. Ehk siis soperdasin valmis oma skeemi:

            Testi plate peal kõik tundus töötavat. Aga enne kui trükiplaadile jootma, sooviks hüva nõu. Äkki midagi puus seal, mis kohe ei näita välja. Keegi mainis, et kondekas oleks tark panna toite ahelale. Kuidas valida kondekas? Siis veel see diood 1n4007, mille järgi see valitud - oleks ka tulevikus targem. Saan aru, et kui relee lahti lasta siis laeb pooli tühjaks ahelasse ja see võib tappa transi. Aga miks just 1n4007?

            Ei hakka uut teemat tegema - kuidas teha kindlaks koduste vahenditega välja transistori töökorda?

            Comment


              #21
              Vs: Probleem skeemiga

              Esmalt postitatud jokker666 poolt
              Siis veel see diood 1n4007, mille järgi see valitud - oleks ka tulevikus targem. Saan aru, et kui relee lahti lasta siis laeb pooli tühjaks ahelasse ja see võib tappa transi. Aga miks just 1n4007?
              võid panna ka näiteks laialt levinud 1n4148. diood võiks olla pärivooluga 100mA või rohkem ja vastupinget peaks taluma 20V või rohkem.
              osadel releedel on vahest ka juba see diood sees olemas, aga need on väga üksikud juhtumid...
              samas transi baasile mineva taki 820k väärtus võiks olla ikkagi ~10k kanti. see lubaks baasivooluks umbes 1mA (9V / 10kilo-oomi = umbes 1mA) ja sedasi oletades transi võimendustegur on 20x, suudaks trans kollektor-emitter suunal avaneda vähemalt 20mA voolu jaoks, mis seda releed tõmmata jõuaks. kui relee juba tõmbunud, piisaks ka väiksemast voolust. või siis utoopiline idee oleks panna 820k kilo takiga paralleelselt mingi 1uF kondekas. ja selle r7 220k taki võiks ära jätta, kuna 555 on normaalne väljund nii maa kui toite suunal.
              selle 820k puhul trans ei pruugi korralikult avaneda, relee ei pruugi tõmbuda, või võdiseb kergelt ja sädeleb vms paneb segast.

              või siis jäta takid samaks, aga pead 2n2222 asemel kasutama liittransi, darlington, millel suurem võimendustegur.

              (ennist teema alguses panin ise ka tublisti puusse oma teooriaga, kuna unustasin, et lm339 avatud kollektoriga on ja ise jahusin tavalise opaka seisukohalt vaadatuna)

              Esmalt postitatud jokker666 poolt
              Ei hakka uut teemat tegema - kuidas teha kindlaks koduste vahenditega välja transistori töökorda?
              väljatransistor või tava?

              tava puhul:
              mõõdad skeemist väljas multimeetri dioodimärgiga piirkonnas:
              baas-emitter ja baas-kollektor siiredeid. ühtepidi juhib ja näitab tavaliselt mingi ~600. teistpidi peab olema mittejuhtiv ehk siis 0L, lõpmatu.
              emitter-kollektor ei tohi midagi näidata, kui pole tegu sellise transiga, kus dempferdiood on sisseehitatud, need vastupidi suunas juhivad. 2n2222 on tavaline trans ja ei tohi midagi näidata.
              seieriga testri puhul, saab mõõta oomidega piirkonna peal samamoodi. lisaks saab näha kas võimendustegur mingil määral olemas on, kui ühendad plussi kollektorisse ja miinus emitterisse ja tatise sõrmega ühendad omavahel baas-kollektor, siis peab seier viskama tunduvalt rohkem, kui tatise sõrmega otse panna testri otstele ilma transita
              enamus odavatel multimeetritel vist on tänapäeval ka olemas pesa, kus saab nii npn kui pnp mõõta mingit suva võimendustegurit vms.

              skeemis sees mõõtes. kui baasi-emitter pinge on suht väike (alla 0,1V) siis kollektoris peaks olema toitepinge lähedane pinge. kui baasi-emitter peal on mingi 0.3V või rohkem peaks kollektoris olema 0V lähedane pinge. oleneb muidugi skeemist jne koormusest

              väljakas, isoleeritud paisuga:
              ei näita midagi, kui pole sisemist kaitsedioodi drain-sourse vahel, väiksematel smd junnidel nagu 2n7002 on vist.
              ühendad multimeetri oommeetrina drain-source (neel-läte) peale. eraldi toiteallikast näiteks 4,5v patarei pealt annad gate-source (pais-läte) peale pinge ja siis peaks testri näit kukkuma nulli lähedale. suure võhmaga väljakatel nagu näiteks irf540, on gate-source mahtuvus üpris suur, ligi 1000pF ja peale toite eemaldamist/katkestamist paisult, ei pruugi testrinäit kohe tagasi lõpmatusse kukkuda, vaid läheb vaikselt sinnasuunda, olenevalt gate-source lekkest. kukub kohe nulli, kui seejärel gate-source korraks lühistada (mahtuvus tühjaks laadida)

              isoleerimata paisuga, nagu vene aegsed ala kp303 on veidi teistmoodi.. need pole viimasel ajal enam levinud
              viimati muutis kasutaja dieter; 21 m 2009, 23:29.

              Comment


                #22
                Vs: Probleem skeemiga

                Tänud hüva nõu eest. Proovib veel erinevaid variante. Aga muidu need takisti väärtused võtsin järgmsielt. Potekatega kruttisin voolu transile peale niipalju et relee lülitas ja siis veel suti juurde.

                Comment


                  #23
                  Vs: Probleem skeemiga

                  Transide kontrollimine:

                  Comment


                    #24
                    Vs: Probleem skeemiga

                    Varem proovisin testi plate peal skeemi erinevaid osasi eraldi. Nüüd panin kõik koos kokku ja jäigi transi jaka relee lülituseks voolu väheks. Sai paar väikest muutust ja kogu asi töötab.
                    Skeem ise:
                    viimati muutis kasutaja jokker666; 03 m 2009, 15:43.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Probleem skeemiga

                      Baasitakisti R7 220kΩ on minumeelest suurevõitu ja kahtlen, kas transistor korralikult avaneb... Relee ehk küll tõmbab, aga avanenud transistoril peaks pingelang alla 1V olema, et ta ei kuumeneks ilmaaegu. Ma saaks aru, kui seal R7 näiteks 22k oleks...
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Probleem skeemiga

                        Sry, minu näpukas. Baasi takisti on ikka 220oomi. Parandasin skeemi ka.

                        EDIT:

                        Nüüd jama selle juhtimisega. Komparaatoril see osa, millel andur juhib miinus sisendit, jätab peale mõnda lülitust püsiva signaali peale. Tööle hakkab uuesti peale pinge maha võtmist mingiks ajaks.
                        viimati muutis kasutaja jokker666; 03 m 2009, 22:51.

                        Comment

                        Working...
                        X