Üks imelik toiteblokk: B5-44 ja tema lülitid.

[Padasonic]

Vs: Üks imelik toiteplokk: B5-44

Mul vedeleb ka üks eelmise omaniku poolt poolenisti laiali lammutatud Б5-47. Aga skeemi otsingul vene foorumeid kammides sattusin hoiatusele, et selle seeria toiteplokkide üheks hirmsamaks kiiksuks on võrgupinge väljalülitamisel või kadumisel (nagu praegu pudeneva lumega tuled vilguvad) väljundisse tekkiv max toitepinge impulss. Palju PIC-e ja AVR-e olevat otse mikrokontrollerite paradiisi sattunud vahetult peale targaks saamist. Ehk siis toidad sellega mingit programmaatorit (või kõrvetad otse plaadil), programmeerid kivi ära, lülitad pahaaimamatult toiteploki välja ja hiljem ei saa aru, miks asi enam elumärke ei ilmuta. Inimene eksib ja alati pole meeles, et kõigepealt tuleb toiteploki väljundist juhe lahti ühendada. Selle ja teiste kiiksude tõttu pole viitsinud seda seni kokku lappima hakata. Olen küll kunagi ammu sellise plokiga tööd teinud, kuid siis polnud elektroonika veel nii õrn ja ei pannud seda tähele.

[ints0000]

Vs: Üks imelik toiteplokk: B5-44

See on küll kasulik info, et toite väljalülitamisel max pinge väljundisse tuleb. Mul hetkel veel töökorras Б5-46. Peab uurima, ehk õnnestub seda ka ravida mingi brownout lülituse lisamisega, et reguleeriv transistor kindlalt suletud oleks, kui pinge langema hakkab.

Samuti on ka mul hetkel pooleli toiteploki ehitus ja minu plokk tuleb ka sarnase isendi(Б5-48) kesta. Lülitite asemel on nüüd indikaatorid ja reguleerimine käib potede abil, kunagi hiljem lisandub ka USB liidese kaudu arvutist juhtimine. AVR teeb tugipinged, lülitab trafo mähiseid ringi ja täidab ka lühisekaitse funktsiooni. Uuel isendil on igasugu power on delay ja brownout lülitused kah, et mingeid piike ei tekkiks sisse/välja lülitamisel.

Б5-48 sisu on kah alles, kahjuks ei õnnestunud seda enam peale muunduri trantside mahapõlemist korralikult tööle saada, üle 0,5A voolu lihtsalt ei andnud, kõik pinged jms olid skeemi järgi õiged ja impulsside kujud kah.

[Padasonic]

Vs: Üks imelik toiteplokk: B5-44

Peab uurima, ehk õnnestub seda ka ravida mingi brownout lülituse lisamisega, et reguleeriv transistor kindlalt suletud oleks, kui pinge langema hakkab.

Mul tuli seda hoiatust lugedes esimese asjana meelde vana ja äraproovitud nipp. Toitetrafol (Tr1) on ports mähiseid. Mõnele neist dioodsild ja korralike kontaktidega relee. Lisaks sellise mahtuvusega lüüt, et relee ei pläriseks ja samas igal juhul enne fataalset nätakat kontaktid lahutaks ning sellega eraldaks toiteploki väljundi muust maailmast. Las see pinge siis kargab seal omaette. Võimalik, et saab kasutada ka mõnda skeemis olemasolevat alaldit ja piisab ainult releest. Vaevalt see paarkümmend milliamprit midagi kurja teeb. Aga eks tuleb proovida. Erinevate koormusvoolude ja väljundpingetega testida, ise ossi jõllitades. Neid skeeme on ju palju, kuidas võrgupinge kadumist tuvastada. Peaks selline ühe tunni projekt olema + soovi korral hilisem viisakas vormistamine.

[ccayser]

Vs: Üks imelik toiteplokk: B5-44

...skeemi otsingul vene foorumeid kammides sattusin hoiatusele, et selle seeria toiteplokkide üheks hirmsamaks kiiksuks on võrgupinge väljalülitamisel või kadumisel (nagu praegu pudeneva lumega tuled vilguvad) väljundisse tekkiv max toitepinge impulss...

Juhtub sarnaseid vigu ka teiste toitekatega. Endal on kasutuses LIPSII-30(slaavi tähtedega) ja ka sellel käib toidet välja lülitades mingi surakas välja. Õnneks väljundisse see ei jõua. Sellel on asi lahendatud niiviisi, et lüliti on kaheastmeline...esimene aste: lülitatakse toiteplokk sisse, aga väljundisse ei jõua midagi. Teine aste: lülitatakse väljund järgi. See on hea, lihtne moodus, kuidas vältida asjade maha põlemist.

[radiotehnika35]

Vs: Üks imelik toiteblokk: B5-44 ja tema lülitid.

Meenus, et sellest probleemist erinevate toitekate juures siin on varemgi nipet-näpet läbi jooksnud. Felch vist oli üks härra kes sellest midagi rääkis, samas oli üks inimene veel kellega oli suvel juttu reguleeritavast impulssplokist, ja lineaarplokkide kiiksudest (neid on veelgi).
Kui kiire see impulss umbkaudu on? Ajalist kestust mõtlen? Ossiga näha? Kus sellest konkreetse ploki kiiksust lugeda saab?

[Padasonic]

Vs: Üks imelik toiteblokk: B5-44 ja tema lülitid.

Kui kiire see impulss umbkaudu on? Ajalist kestust mõtlen? Ossiga näha?

Seda ei oska öelda, sest plokk on väga laiali lõhutud ja pole hetkel aega, et korda teha ja proovida. Vast keegi töötava ploki omanik viitsib ära mõõta. Eks see oleneb väljundpingest ja koormusvoolust - kuni lüüdid tühjenevad, nii et ühest vastust vist polegi. Eelmine omanik vist üritas seda remontida aga siis läks ilmselt isu üle. Mul pole seda plokki hetkel hädasti vaja, sest teistest plokkidest saan kõik vajalikud pinged kätte. Aga selline stiilne rariteet võiks ka mõõteriistavirnas olla. Kevade poole tahaks sinna diginäidu pressida ja ilmselt lisan ka 10- või 6-pöördelise traatpoteka, millega saaks pinget vändata. Vahel on vaja hästi aeglaselt ja sujuvalt pinget muuta. See astmeline reguleerimine mulle eriti ei istu ja korralikul plokil peab olema ampermeeter ja voltmeeter.

Kus sellest konkreetse ploki kiiksust lugeda saab?

Kaevasin pisut netis ja leidsin osa neist foorumiteemadest üles. Jutt loomulikult vene keeles.
Väljundis tekkivast impulsist: http://forum.qrz.ru/archive/index.php/t-6006.html
Miks mõned eksemplarid sisisevad ja pinisevad: http://pro-radio.ru/power/7146/
Mõned mõtted plokkide remondist ja modimisest: http://www.qrx.narod.ru/bp/b5-46.htm
Neid teemasid oli veel aga praegu ei leia enam üles.

[ccayser]

Vs: Üks imelik toiteblokk: B5-44 ja tema lülitid.

Endal küll pole käepärast B5-44 toitekat, aga on B5-49...Mõõtsin sellega üle ka need pinge kõikumised. Sellel kõikus pinge kõige rohkem, just madalatel pingetel. Kõiki pingeid ei viitsinud üle mõõta, aga mõõtsin üle nt 1V. Tulemuseks see, et lülitad sisse, pinge tõuseb just sinna kuhu ette nähtud, aga pärast käib väikse lõtkuga muude pingete peal. nt 3 voldi piirkonnas oli madalaim volt -0.67 ja kõrgeim 3.07
Aga pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna: http://ccayser.pri.ee/B5/

Ja toitekas LIPSII-30 väljund hüppas 12 voldi väljundi puhul +14 peale ja siis vajus sealt nulli poole....Impulsi kestus hinnanguliselt 1 sekund