Luminofoorlambi skeem

[Pedal]

Tere teadjad!
Konkreetne küsimus: kas tavalise, toruga päevavalguslambi skeemis on kondensaator hädavajalik?
Kas skeem muidu ei tööta? Tegu 36w torudega.

[A.S.]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Suure drosseli ja starteriga? Ei ole vajalik, töötab ilma, valguse vilkumine (100x sekundis) aga võib hakata pikapeale häirima.

[fre]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Kui see on lihtsalt võrguotstega rööbiti (mina olen enamasti niimoodi neid näinud), ei vähenda see märkimisväärselt valguse vilkumist ja lambi töötamist ka ei mõjuta. Kasu võib sellest kondensaatorist olla luminofoorlambist tekkivate raadiohäirete vähendamisel, aga peamine ülesanne on tal ilmselt elektrivõrgule tekkiva induktiivkoormuse (drossel!) kompenseerimisel (nt. tööstushoonetes, kus neid lampe palju, koguneb märkimisväärne reaktiivenergia tarve) ja arvatavasti on see sellepärast lambitootjatele esitatud lisanõue.

[A.S.]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Reaktiivenergiat kompenseerib olulisel määral siiski vaid drosseliga järjestikku olev kondensaator (sama, mis valguse värelemist vähendab), see klemmlaua küljes olev peamiselt vaid raadiohäireid vähendab. Eluliselt vajalik pole kumbki.

[fre]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Osadel kahe toruga valgustitel kasutati kunagi kondensaatoreid ühe toru valguse faasinihkeks, see pidi täitma "tühimikke" teise toru valguses. Mingil määral see lahendus siis näivat vilkumist ka vähendas. Drosseli poolt elektrivõrgule tekkiva induktiivse reaktiivkoormuse kompenseerimiseks pandi aga kondensaator just rööbiti võrguühenduse klemmidega. Kodus pole ta oluline, elektriarvesti nagunii reaktiivkoormust ei arvesta, tööstushoonetes aga on/oli ta oluline, igasugused mootorid ka juba tekitavad induktiivset reaktiivkoormust. Mõnedes suuremates ettevõtetes on ka kondensaatorpatareid kasutusel kompensatsiooniks (jällegi elektrivõrguga rööbiti), kus eraldi reaktiivenergiat arvestatakse ja maksustatakse.

[prelude]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Värelusest saab lahti ka elektroonilist süüteseadet(ballasti) kasutades.

[Shele]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Värelusest saab lahti ka elektroonilist süüteseadet(ballasti) kasutades.

Värelusest saab lahti ainult alalisvooluga (DC) voolustades.

[prelude]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Nojah kui tähte närida aga üldiselt on elektrooniliste ballastide töösagedust sedavõrd tõstetud et luminofoortoru ei jõua sellele reageerida ja tõesti pöörlevad asjad ei seisa vaid ikka pöörlevad.
Järgi proovitud asi.

[Pedal]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Osa drosseleid, vanemad vene tooted, mõned ka muudest maadest, on nelja otsaga ja neil on peal teistsugune skeem. Neid vist kasutatigi/kasutatakse selleks faasinihkeks? Ma saan aru, et neid võib siis samuti kasutada, nagu kaheotsalisi? Märgistuse vahe on ainult ühes tähes- 2-otsaline algab 1-UBI (vene tähed küll), neljaotsaline aga 1-UBE. Neljaotsalisel kasutan ära siis klemmid 1 ja 2, nagu kaheotsalisel...

[fre]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Osa drosseleid, vanemad vene tooted, mõned ka muudest maadest, on nelja otsaga ja neil on peal teistsugune skeem....

Skeem on siis selline et drosseli üks mähis on jadamisi ühe ja teine mähis teise võrgutoitejuhtme vahel? Lihtsalt drosseli mähis on jagatud kaheks pooleks, raadiohäirefiltrina on see parem variant. Selliseid olen palju kohanud, tavaliselt oli nendel kumbagist otsast väljumas kaks juhet (vanadel klemme polnud), kokku neli. Kui aga pealejoonistatud skeemil on hoopis kaks luminofoortoru, siis ta ongi kahe jaoks ja tuleb juhinduda sellest skeemist. Omal ajal tehti päris palju erinevaid drosseleid, esines ka starterita skeeme ja sel juhul võisid drosselil olla eraldi mähised kütteniitide toiteks.

[Pedal]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Põhiliselt on nii, et 1 klemmi läheb särts, aga joonisel on seal vahel näidet veel kondensaator ja takisti, 2-st tuleb midagi välja ja läheb toru ühte klemmi. 3 klemm skeemil läheb toru teise klemmi ja torust tuleb välja teisest otsast starterisse, sealt drosseli neljandasse klemmi. Kas saab hakkama drosseli 1-2 klemmiga või tuleb joonise järgi 3-4 kasutusele võtta?

[fre]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Põhiliselt on nii, et 1 klemmi läheb särts, aga joonisel on seal vahel näidet veel kondensaator ja takisti, 2-st tuleb midagi välja ja läheb toru ühte klemmi. 3 klemm skeemil läheb toru teise klemmi ja torust tuleb välja teisest otsast starterisse, sealt drosseli neljandasse klemmi. Kas saab hakkama drosseli 1-2 klemmiga või tuleb joonise järgi 3-4 kasutusele võtta?

Proovisin selle kirjelduse järgi skeemi paberile saada, et midagi arvata, aga ei saanud hakkama...

[prelude]

Vs: Luminofoorlambi skeem

See kondekas ja takisti jäta algul ära, kui väga käivitades raadiohäired häirima hakkavad siis võid lisada. Sul on vaja 3 asja: Drossel, starter ja luminofoortoru

http://www.elkovo-cepelik.cz/editor/image/stranky3/Image/teorie/zapojeni.jpg

Pane 1. skeemi järgi ja jäta see kondekas ära, drosselil kasuta otsi 1 ja 2

[Pedal]

Vs: Luminofoorlambi skeem

Nojah, ega seletus ka parim pole. Üritasin oma peaga - tulemuseks läbipõlenud toru... Üritan siia pildi lisada.

Selline asi siis. Küsimus - kas on võimalik seda kasutada nagu tavalist kaheklemmilist drosselit?
Ah jah, miks toru läbi põles - kasutasin klemme 1 ja 2 - see polegi nii tähtis, igatahes läbi ta põles. Järelikult sedapidi see asi ei tööta. Katse-eksituse meetod ...

[prelude]

Vs: Luminofoorlambi skeem

pole küll ise sellist asja proovinud, need 4 otsaga drosselid olid suht haruldased, enamus ikka 2 otsaga. Aga miks sa selle skeemijärgi kokku ei pane mis sul seal on? Sa võid selle kondeka koos takistiga ära jätta ta läheb ikka tööle. Peamine et starter on muidu ei sütti põlema. Mõõda testriga takistus mis nende tulemused on 1,2 ja 3,4 vahel?

Ja veel kas drosselil on ka peal kirjas, ma eeldan et see on veneaegne seega 40w?