Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Lab toiteplokkide elemendid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Lab toiteplokkide elemendid

    Tarvis jällegi valmistada mõned toiteelemendid (toiteplokid) pisiasjade katsetamiseks ja mõõtmiseks (sensorid, andurid, releed jms pudi-padi).

    Siis; panen siia ühe plaadiosa skeemi, mis standardskeemist sai ringi moditud. Millest kavatsen saada väiksema ploki reguleeritava osa.

    Jupid on esialgu näidislikud, ehk asi täpsustub ja korrigeerub kui läheb kokkupanekuks.

    Aga küsimus põhimõtte kohta. Panin stabilisaatori ossa LM78xx püsipingeregulaator kivi. Vot pole asjas päris kindel kuidas kõige õigem oleks seda lüliosa koos regulaatorpotega koostada. On kuri kahtlus et madalal pingel läheb asi käest ja ei ole stabiilne.

    Mis elektroonikarahvas asjast arvab?

    Ja miks muutub skeemi üles laadimisel see mingiks kribalaks ning poole väiksemaks?
    viimati muutis kasutaja erku; 18 m 2010, 22:36.
    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

    #2
    Vs: Lab toiteplokkide elemendid

    Ma küsiks hoopis.
    Miks neid trafosid/dioode seal topelt on? Mingi faasipööramise teema?
    Ja palju pinget seal alaldi väljundis plaanitud on? Et kas selle 78xx sisendpinge liiga piiri peale ei jää? (5-18V isenditele pakutakse sisendisse max lubatavaks 35V)

    Comment


      #3
      Vs: Lab toiteplokkide elemendid

      Tundub, et see teine trafo peaks olema ka võrgutrafo.
      Skeem tundub isegi toimivat aga....
      1. Miks on tugipinge võetud 7812 kivilt. (saaks ju väljundist ja stabilitroni kasutades.
      2. Asi pole lühisekindel. Valmistu hulgi juhttransse ostma.
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment


        #4
        Vs: Lab toiteplokkide elemendid

        Trahvo väljundpinge sai mõeldud 28-28,5-29V. Arvad et võiks siiski mõni pingejagur (trantsiga või 2-3W takistitega) siiski ees olla?
        See teine väiksem trahvo on jah vaid kompensaator ning seondub faasinihke tekitamisega. Mõtlesin kerida ca 50W trahvoraamile.

        1. Seda stabilitroni asja on elus palju katsetatud. Vanad head vene sõjaväe stabikad on paraku otsa saanud ning lääne omad ei kannata nagu minumeelest eriti kriitikat, vähemalt nii on kogemused. Sai mõeldud et lahendaks seekord asja pingeregulaatoriga, kuna neid on aegade jooksul kohunenud hulgaliselt seisma lauasahtlisse.
        2. Arvad et põletab baasid vooluimpulsiga maha?
        Toitetrahvo raami mõtlesin valida 120W-se. Seega väga suurt võimsust selle lüli juures taga ei aja. Seade (peavoolu) takistid (R1 ja R3 skeemil) mõtlesin valida nii et keskmisel pinge reziimil oleks maksimum jõutrantsi läbiv vool 2-3A.

        Juhtosa on jah segasevõitu, pole nagu konsensust saanud, ikka leiab mõne puuduse.
        Mõtlesin et laseks piiriku (Q5 skeemil) läbi takisti massi ja ühendaks seade potentsiomeetri hoopis piiriku trantsi juhtahelasse. Annaks se miskeid eeliseid....
        Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

        Comment


          #5
          Vs: Lab toiteplokkide elemendid

          Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
          .....
          See teine väiksem trahvo on jah vaid kompensaator ning seondub faasinihke tekitamisega. Mõtlesin kerida ca 50W trahvoraamile.
          .....
          Ma ei näe skeemis mingit faasinihke tekitamist ja seega ka kahe trafo kasutamise mõtet, sest
          mõlemalt trafolt saame täisperioodalaldile (sildalaldile) pinge maksimumid-miinimumid ühel ajal.
          Koormuse jaotamist kahele trafole ka ei toimu niimoodi, selleks tuleks ikka primaarmähised
          mõlemalt trafolt rööbiti ja otse võrguga ühendada.

          Kasutaks siiski mõistet-lühendit "trafo", mitte aga "trahvo". Selgitan. Täispikk sõna on
          transformaator (mitte aga transhvormaator) ja sealt ka lühem variant trafo.
          Elektroonika töötab suitsu baasil.
          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

          Comment


            #6
            Vs: Lab toiteplokkide elemendid

            Hm, võibolla hakkan vanaks jääma. Vanasti tekitas nagu pinge kadumine primaarahelas sekundaarahelasse pingetõusu. Nii palju kui mälu tagasi ulatub toimus see süütepoolide jms juures ikka nii.
            Korra olen elus taolist ehitust kasutanud, aga ei mäleta kas ossiga sai ka mõõdetud üle või mitte. Sai kunagi tehtud taoline toiteplokk laborisse raadiole (koos lõpufiltritega), sest see kippus teise vana plokiga urisema.

            edit: Noh ma pole õnneks ainus kes "trahvodest" räägib. Kõikjal foorumites esineb nimetatud tegelast, nagu ka ajakirjanduses.
            Samas ega ma vastu ka ei vaidle..
            viimati muutis kasutaja erku; 20 m 2010, 17:29.
            Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

            Comment


              #7
              Vs: Lab toiteplokkide elemendid

              Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
              Vanasti tekitas nagu pinge kadumine primaarahelas sekundaarahelasse pingetõusu. Nii palju kui mälu tagasi ulatub toimus see süütepoolide jms juures ikka nii.
              See efekt ilmneb ikkagi alalisvoolu puhul ja mähise voolu hetkelise katkestamise korral. Mõnel pool kutsutakse ka ekstravooluks.

              Kahe trafo järjestikuses ühenduses ilmselt mingi tekkiv faasinihe on siiski nii väike, et olulist efekti see nüüd küll ei anna. Teine tera, kui nihutaksid siinust 90 kraadi ehk 5 ms.
              Teostatav oleks see teise trafo toitmisel läbi jadas kondensaatori. Või teine võrgutrafo läbi konde.Sama võtet kasutatakse päevavalguse torude toitmisel. Üks läbi drosseli otse võrku, teisele jadas konde ette. Paarislampide puhul siis.
              Teine tõenäoline probleem võib olla kahe alaldi nö. paralleeltöö. Need ei pruugi mitte võrdselt koormuda.
              Vaevalt, et trafode väljundpinged ideaalselt ühesugusteks saad, ja ega dioodidki pruugi ühekristallimitmikud olla. Suurte voolude puhul kasutatakse niisuguseks liitmiseks spetsiaalsete drosselitega (kutsutakse vahel ka "reaktoriteks") skeeme.
              Mõne ampri puhul saab vast ühtlustustakistitega kah hakkama.

              Comment

              Working...
              X