Õhtust, oleks tarvis kuidagi lahendada 250V alalise 50Hz vahelduvaks muundamise küsimus. Kasutaks transsidest H-silla kujul pooluste vahetust, kõik transid on sillas npn tüüpi, selle eeskujul siis põhimõtteliselt. Murekoht on aga see, kuidas neid transse Tl494-ga lülitada. Suletud transi korral baasi-kollektori vahel seesama 250 volti, mistõttu otse ei tule kuidagi see asi välja. Muidu saaks optroniga ehk kenasti olukord lahendatud, aga nii kõrgele pingele mõeldud transiga optrone ei paista olevat. Kiiruse poolest tunduvad optronid sobivat 50Hz lülitamiseks. Eraldustrafo ei tundu samuti kuigi hea lahendus. Üks variant oleks sekundaarmähistele mõned keerud veel juurde kerida, et saaks eraldiseisva 12V 250V toitele veel otsa ja siis kaks pnp transsi veel kaasata, ning siis juba opakate või otse tl494-ga lülitada. Ühesõnaga tegin skeemi, kuidas ma selle hetkel lahendada võiks. Ehk on mõni parem variant kuidas lülitada. Mismoodi tehasetoodangu muunduritel see alalisest vahelduva lülitus üldse teostatud on. Otsisin googlest, aga ei leidnud midagi asjalikku rsk, muidu oleks hea maha vehkida tehasetoodangu skeemilt ja rahu maapeal. Ehk oskab keegi midagi paremat ja kindlalt toimivat lahendust välja pakkuda.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
250V transistorite H-silla lülitamine.
Collapse
X
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Loll ja laisk katsuks teha hästi lihtsalt.
Kui seal trafol oleks lisaks 3 väikest isoleeritud mähist siis võiks sealt saada sillaga 3 alalist.
Need saaks siis ühendada emitterite külge ja läbi nelja optroni avada baase.
Kas just peab olema 12V, vast piisab ka vähemast?
Optronite sisendid on siis kõik ühes kohas koos.
Kui kasutada pnp ja npn paare saaks hakkama 2 lisatoitega.
Kuidas kavatsed kaitsta transse väljalülituse pingelöögi eest?
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitustLoll ja laisk katsuks teha hästi lihtsalt.
Kui seal trafol oleks lisaks 3 väikest isoleeritud mähist siis võiks sealt saada sillaga 3 alalist.
Need saaks siis ühendada emitterite külge ja läbi nelja optroni avada baase.
Kas just peab olema 12V, vast piisab ka vähemast?
Optronite sisendid on siis kõik ühes kohas koos.
Kui kasutada pnp ja npn paare saaks hakkama 2 lisatoitega.
Kuidas kavatsed kaitsta transse väljalülituse pingelöögi eest?otsija
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Esmalt postitatud otsija poolt Vaata postitustJa väljalülituse pingelöögi all mõtled seda, kui töötava inverteri korral näiteks trafo pistikupesast välja sikutan?
kõrgem pinge. Kui see jääb ka transile, siis võib sealt pauke tulla.
Mul on paar korda õnnestunud nii riistadest lahti saada. 2500 eeki testrist oli natuke kahju ka.
Ma nii igaks juhuks mainisin.
Et sul oleks pärast võimalik ennast kiruda et näe ei uskunud ja nüüd.
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Mootorit ma sinna taha ühendama ei hakka, kui pidasid silmas kõiki induktiivsusega seadmeid, trafod jms, siis neid ikka käitaks. Ja proovingi muidu sinu pakutud varianti, kus kolm eraldi toidet, kuna pnp transse ka sobivale pingele kolahunnikust ei leidnud. Eks paista kuidas käitub.
E: Proovisin ära, päris kenasti toimis kõik esmapilgul, proovisin ka paari VA-se trafoga, kui trafol koormus külge ühendatud sekundaarmähistele, siis toimis kõik kenasti. Võtsin koormuse ära sellelt pisikeselt trafolt ja tühijooksuvool kasvas 0,3A asemel 1,3A-ni 12V ahelas. Tundus väga kahtlane. Võtsin kapist paarikümne VA-se trafo, selle tühjalt muunduri järgi ühendades viskas PC toiteka kaitsesse, st vool üle 10A. Proovisin korra koormusega suuremat trafot, paar sekundit pirn põles ja siis piirajas PC toitekas uuesti. Proovisin veel korra ilma koormuseta, lendas taas kaitsmesse plokk ja uuesti käivitada üritades jäigi piirajasse viskama ilma ühegi koormuseta. Selguski, et H-sillas lühis kuskil. Kas see ongi põhjustatud sellest, millest sa rääkisid A.R. või millest selline jant tekkida võis, reaktiivtakistus?. See pidavat tekkima eriti tühijooksul el.mootoritel ja trafode korral ka siis järelikult tühijooksul. Pean hakkama kondekaid rööpi laduma iga kord, kui trafot tahan järgi ühendada või mis? Tegelikult pole üldse kindel millest see jant tekkis, pigem äkki siiski induktiivsusest tingitud ülepinge, selle vastu peaks idee poolest ka siiski kondekas rööbiti aitama mingil määral, aga ei tea kuidas selline asi ristküliku korral dead time pausidele mõjuks. Kordan veel, et ideaalne oleks kiigata mingit originaalskeemi, siis saaks ehk paljuski selgust, mitte siin jalgratast leiutada. Kogu võrgupinge võiks alalisvoolul olla, siis oleks muret palju vähem ikka.viimati muutis kasutaja otsija; 06 m 2010, 19:20.otsija
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Sinna mootoritele ja poolidele pannakse dioodid
transi-pooli ühenduskohast toitesse et pinge
ei saaks tõusta kõrgemale kui toitepinge.
Oled ju neid diood skeemides näinud. Vaata et saab õiget pidi!
Vaata, kui sa selle ( ja järgmised ) skeemid ISE käima saad on nii 30-40 aastat hooletu
et saad ka muud asjad käima.
Vähemalt on lootus olemas. Eks see ole ka midagi väärt.
Üks asi veel. (Loodan et sa ei pahanda selle jutu peale.)
Kui skeemi joonistad siis on pärast väga mõnus kui
joonis on ühtlasi potentsiaalikaart.
Üleval on max pinge, all min ja detailid on enamvähem seal kus nad pingestatult asuvad.
Sellisest skeemist on hiljem lihtsam aru saada.
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
soovitan uurida natuke rohkem, Optosid on igast tüüpi. Näiteks LH1540 või PLA110. Üldiselt kasuta mosfete(või IGBT), binpolaar trans on antiik. FAN7380 või FAN7382. Juhtimiseks, 1 kivike. Ja ära siis deatime unusta, muidu käib pauk.
Viimati mainitud kivid ei tööta alalist ülemisel transil lülitades. Aga peaaegu. 20uF boostrap konde juures püsib kuskil 1s üleval. Samuti boostrap dioodiks ära pane mingit juustu (1N4007 näiteks), ka käib kõva kõmakas. BYD57 tuleb esimesena ette. Aga neid on veel. Ultrafast võiks vähemalt olla.
Oomi kauba jaoks kasuta farnelli otsingut seal parameetriline. Kui sa ei tea milles on probleem siis oleks ehk aeg ennast harida ja lugeda erialast kirjanudst. Elektroonika ei seisne et toide voolupiirajatta sappa ja siis ilutuleskikku vaatama, sellega saab laps ka hakkama.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitustSinna mootoritele ja poolidele pannakse dioodid
transi-pooli ühenduskohast toitesse et pinge
ei saaks tõusta kõrgemale kui toitepinge.
Oled ju neid diood skeemides näinud. Vaata et saab õiget pidi!
Vaata, kui sa selle ( ja järgmised ) skeemid ISE käima saad on nii 30-40 aastat hooletu
et saad ka muud asjad käima.
Vähemalt on lootus olemas. Eks see ole ka midagi väärt.
Üks asi veel. (Loodan et sa ei pahanda selle jutu peale.)
Kui skeemi joonistad siis on pärast väga mõnus kui
joonis on ühtlasi potentsiaalikaart.
Üleval on max pinge, all min ja detailid on enamvähem seal kus nad pingestatult asuvad.
Sellisest skeemist on hiljem lihtsam aru saada.
E: Need dioodid ei andnud paraku midagi juurde, küll aga 0,3uF konde rööbiti, siis langes voolutugevus. Ehk on kellegil veel midagi asjalikku lisada.viimati muutis kasutaja otsija; 07 m 2010, 12:52.otsija
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Olen otsinud H-silla kohta, aga ei leia mitte kusagilt midagi, kus oleks sedasi alalisest vahelduva muundamise kohta asjalikku:S. Tehasetoodangutel äkki 12V muundatakse umbes +-600V alaliseks keskväljavõttega ja siis kahe transiga/fetiga lülitatakse kord üht kord teist. Samas peab ikkagi mingi oluline ahel veel juures olema. Endiselt pakub mõne tehasetoodangu skeem huvi.otsija
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Tuleb välja et si***st (suva sahtlis vedelev jupp) saia ei tee? Tehase toodangul pole mingit keskväljavõtet üldjuhul. Tavaline full Hbridge. Säästu versioonidel on level shifter tehtud juppidest, parematel spets kivi.
Lisaks 600V alalist lülitades saad saa 300Vrms (juhul kui siinust prosega ei genereedi ja filtrist läbi ei lase) , see ei mõju hästi mõnedele seadmetele. Lisaks et keskväljavõttega jääb transile 600V. Kõrgepingeline trans maksab oluliselt rohkem. Keegi ei hakka sellist lollust tegema masstoodanguks. dead time vaata yle endiselt ja/või tee mõiste selgeks endale. Speksist vaat transi lülitus ajad, arvesta kõik ahela viited ja korruta see aeg 3-ga. Ehk miinimum dead time. Neid dioode on vaja ainult osade bipolaar transide puhul, IGBT-del ja MOSFET-idel on üldjuhul see sees(ma ei räägi parasiitdioodist). Reaktiivtakistus ei mängi rolli kui transid on sellega arvestatud. Lisaks bipolaar transe pole näinud yheski inverteri ega upsi väljundastmes. Bipolaaril on loll omadus küllastusse minna ja sealt väljumine võtab aega. GND yhendused peavad head olema. Eriti kui deatime sul vale siis võib 1 traadijupi peale päris head pingepiigid jääda ja lõppeb see mõne kivi põlemisega.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment
-
Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.
Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitustTuleb välja et si***st (suva sahtlis vedelev jupp) saia ei tee? Tehase toodangul pole mingit keskväljavõtet üldjuhul. Tavaline full Hbridge. Säästu versioonidel on level shifter tehtud juppidest, parematel spets kivi.
Lisaks 600V alalist lülitades saad saa 300Vrms (juhul kui siinust prosega ei genereedi ja filtrist läbi ei lase) , see ei mõju hästi mõnedele seadmetele. Lisaks et keskväljavõttega jääb transile 600V. Kõrgepingeline trans maksab oluliselt rohkem. Keegi ei hakka sellist lollust tegema masstoodanguks. dead time vaata yle endiselt ja/või tee mõiste selgeks endale. Speksist vaat transi lülitus ajad, arvesta kõik ahela viited ja korruta see aeg 3-ga. Ehk miinimum dead time. Neid dioode on vaja ainult osade bipolaar transide puhul, IGBT-del ja MOSFET-idel on üldjuhul see sees(ma ei räägi parasiitdioodist). Reaktiivtakistus ei mängi rolli kui transid on sellega arvestatud. Lisaks bipolaar transe pole näinud yheski inverteri ega upsi väljundastmes. Bipolaaril on loll omadus küllastusse minna ja sealt väljumine võtab aega. GND yhendused peavad head olema. Eriti kui deatime sul vale siis võib 1 traadijupi peale päris head pingepiigid jääda ja lõppeb see mõne kivi põlemisega.otsija
Comment
Comment