250V transistorite H-silla lülitamine.

[otsija]

Õhtust, oleks tarvis kuidagi lahendada 250V alalise 50Hz vahelduvaks muundamise küsimus. Kasutaks transsidest H-silla kujul pooluste vahetust, kõik transid on sillas npn tüüpi, selle eeskujul siis põhimõtteliselt. Murekoht on aga see, kuidas neid transse Tl494-ga lülitada. Suletud transi korral baasi-kollektori vahel seesama 250 volti, mistõttu otse ei tule kuidagi see asi välja. Muidu saaks optroniga ehk kenasti olukord lahendatud, aga nii kõrgele pingele mõeldud transiga optrone ei paista olevat. Kiiruse poolest tunduvad optronid sobivat 50Hz lülitamiseks. Eraldustrafo ei tundu samuti kuigi hea lahendus. Üks variant oleks sekundaarmähistele mõned keerud veel juurde kerida, et saaks eraldiseisva 12V 250V toitele veel otsa ja siis kaks pnp transsi veel kaasata, ning siis juba opakate või otse tl494-ga lülitada. Ühesõnaga tegin skeemi, kuidas ma selle hetkel lahendada võiks. Ehk on mõni parem variant kuidas lülitada. Mismoodi tehasetoodangu muunduritel see alalisest vahelduva lülitus üldse teostatud on. Otsisin googlest, aga ei leidnud midagi asjalikku rsk, muidu oleks hea maha vehkida tehasetoodangu skeemilt ja rahu maapeal. Ehk oskab keegi midagi paremat ja kindlalt toimivat lahendust välja pakkuda.

[tcumen]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Mis otstarve neil dioodsildadel on?
Kas klassikaline variant ei sobi?

[otsija]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Need dioodisillad tõin ka välja, et paremini aimu saaks mismõttes 12V toite lisaks otsa pistaks 250V-le. Ja sinu skeem on miski trafo lülitus, ühepolaarsest alalisvoolust vahelduvat sealt minu mõistuse järgi kuidagi nagu välja ei võlu.

[tcumen]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Jajaa.Ma sain valesti aru.
Mina ikka vaatasin, et mis nipiga sealt trafost peaks see vahelduv lõpuks välja tulema.

[A.R.]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Loll ja laisk katsuks teha hästi lihtsalt.
Kui seal trafol oleks lisaks 3 väikest isoleeritud mähist siis võiks sealt saada sillaga 3 alalist.

Need saaks siis ühendada emitterite külge ja läbi nelja optroni avada baase.
Kas just peab olema 12V, vast piisab ka vähemast?
Optronite sisendid on siis kõik ühes kohas koos.

Kui kasutada pnp ja npn paare saaks hakkama 2 lisatoitega.

Kuidas kavatsed kaitsta transse väljalülituse pingelöögi eest?

[otsija]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Loll ja laisk katsuks teha hästi lihtsalt.
Kui seal trafol oleks lisaks 3 väikest isoleeritud mähist siis võiks sealt saada sillaga 3 alalist.

Need saaks siis ühendada emitterite külge ja läbi nelja optroni avada baase.
Kas just peab olema 12V, vast piisab ka vähemast?
Optronite sisendid on siis kõik ühes kohas koos.

Kui kasutada pnp ja npn paare saaks hakkama 2 lisatoitega.

Kuidas kavatsed kaitsta transse väljalülituse pingelöögi eest?

Kolm eraldi isoleeritud toidet ka võimalus jah, aga siis tundub kuidagi mõttetult palju träni seal olevat. NPN transse kasutaks selleks, et neid on vabalt saadaval sellisele pingele. 12V on selline kindel suurus ja jääb tiba varugi, et asi ikka kenasti transse avaks/sulgeks, eeltakil ei haju ka märkimisväärselt energiat sellise voolu puhul, seega pole nagu probleemi. Ja väljalülituse pingelöögi all mõtled seda, kui töötava inverteri korral näiteks trafo pistikupesast välja sikutan? Ausalt üteldes ei ole kuigi kogemust ja teadmisi selles vallas, aga millegi kallal nokkimise isu on ning sellise "projekti" jaoks jubinaid ka leidub. Seega prooviks, mis toimuks niisama praeguse silla korral, arvad et põletaks maha transid? Aga kaitseks kasutada siis äkki midagi 300V pingelist zeneri sarnast. Tegin vähe katseid ka enda kasutada olevate transsidega, baasivool peab olema kusagil 10mA kandis nendel transsidel, et korralikult avaneks. Koormuseks oli siis 40W 230V lamp, mistõttu julgen karta, et suurema võimsuse korral peab see baasivool veelgi suurem olema, seega eraldub (-) klemmi poolse transi baasitakistilt suht räige võimsus, mis mulle kohe mitte ei meeldi, kuna tahaks tühijooksul energiakao võimalikult madalal hoida. Niisiis tuligi mõte, et kui kasutada sedasama enda väljapakutud varianti, siis vahetaks alumised emitteritega miisusklemmil olevad transid väljakate vastu, väljakate gate peale laseks siis juba mingi poolemegase taki kaudu juhtpinget peale, saaks võimsuskao takil normaalseks. 50Hz sagedusel ei tohiks vast väljaka mahtuvus eriti tunda anda ning lülitaks siiski veel normaalselt sisse välja end. Samas jällegi kui nüüd mõtlema hakata, siis ehk oleks mõetkam tõesti kolm isoleeritud toidet veel juurde kerida. Aga ehk ikkagi keegi oskab vihjata kuidas tehasetoodangutel see asi seal välja näeb? Seal see süsteem väljakatel vist, IRF830 suht tüüpiline nagu välja olen lugenud, seega eeldab samuti nagunii lisamähiseid trafol jah? Muidu vaatasin, et netis kohe kenasti ka skeem olemas, kuidas TL494 50Hz sagedusel ristküliku pikkust reguleerib, selle järgi tehes võib see 250V toitepinge erinevuste, koormuse jms pärast kõikuda 230-300 piires vabalt. Seda 250V tagasisdega stabiliseerida ei ole mõtet nagu kogemused näidanud on, effektiivsus kukub tublisti, praegult on 12V to 250V muunduri kasutegur küll päris hea, 100W koormus väljundis ja väljakatele pole veel radikaid põhimõtteliselt tarviski.

[A.R.]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Ja väljalülituse pingelöögi all mõtled seda, kui töötava inverteri korral näiteks trafo pistikupesast välja sikutan?

Ma mõtlesin küll seda et kui sa katkestad voolu läbi mootori siis Vastavalt Lenzi reeglile indutseeritakse induktiivsusel (mootor ?)
kõrgem pinge. Kui see jääb ka transile, siis võib sealt pauke tulla.

Mul on paar korda õnnestunud nii riistadest lahti saada. 2500 eeki testrist oli natuke kahju ka.
Ma nii igaks juhuks mainisin.
Et sul oleks pärast võimalik ennast kiruda et näe ei uskunud ja nüüd.

[otsija]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Mootorit ma sinna taha ühendama ei hakka, kui pidasid silmas kõiki induktiivsusega seadmeid, trafod jms, siis neid ikka käitaks. Ja proovingi muidu sinu pakutud varianti, kus kolm eraldi toidet, kuna pnp transse ka sobivale pingele kolahunnikust ei leidnud. Eks paista kuidas käitub.

E: Proovisin ära, päris kenasti toimis kõik esmapilgul, proovisin ka paari VA-se trafoga, kui trafol koormus külge ühendatud sekundaarmähistele, siis toimis kõik kenasti. Võtsin koormuse ära sellelt pisikeselt trafolt ja tühijooksuvool kasvas 0,3A asemel 1,3A-ni 12V ahelas. Tundus väga kahtlane. Võtsin kapist paarikümne VA-se trafo, selle tühjalt muunduri järgi ühendades viskas PC toiteka kaitsesse, st vool üle 10A. Proovisin korra koormusega suuremat trafot, paar sekundit pirn põles ja siis piirajas PC toitekas uuesti. Proovisin veel korra ilma koormuseta, lendas taas kaitsmesse plokk ja uuesti käivitada üritades jäigi piirajasse viskama ilma ühegi koormuseta. Selguski, et H-sillas lühis kuskil. Kas see ongi põhjustatud sellest, millest sa rääkisid A.R. või millest selline jant tekkida võis, reaktiivtakistus?. See pidavat tekkima eriti tühijooksul el.mootoritel ja trafode korral ka siis järelikult tühijooksul. Pean hakkama kondekaid rööpi laduma iga kord, kui trafot tahan järgi ühendada või mis? Tegelikult pole üldse kindel millest see jant tekkis, pigem äkki siiski induktiivsusest tingitud ülepinge, selle vastu peaks idee poolest ka siiski kondekas rööbiti aitama mingil määral, aga ei tea kuidas selline asi ristküliku korral dead time pausidele mõjuks. Kordan veel, et ideaalne oleks kiigata mingit originaalskeemi, siis saaks ehk paljuski selgust, mitte siin jalgratast leiutada. Kogu võrgupinge võiks alalisvoolul olla, siis oleks muret palju vähem ikka.

[A.R.]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Sinna mootoritele ja poolidele pannakse dioodid
transi-pooli ühenduskohast toitesse et pinge
ei saaks tõusta kõrgemale kui toitepinge.
Oled ju neid diood skeemides näinud. Vaata et saab õiget pidi!

Vaata, kui sa selle ( ja järgmised ) skeemid ISE käima saad on nii 30-40 aastat hooletu
et saad ka muud asjad käima.
Vähemalt on lootus olemas. Eks see ole ka midagi väärt.

Üks asi veel. (Loodan et sa ei pahanda selle jutu peale.)
Kui skeemi joonistad siis on pärast väga mõnus kui
joonis on ühtlasi potentsiaalikaart.

Üleval on max pinge, all min ja detailid on enamvähem seal kus nad pingestatult asuvad.
Sellisest skeemist on hiljem lihtsam aru saada.

[murphy]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

soovitan uurida natuke rohkem, Optosid on igast tüüpi. Näiteks LH1540 või PLA110. Üldiselt kasuta mosfete(või IGBT), binpolaar trans on antiik. FAN7380 või FAN7382. Juhtimiseks, 1 kivike. Ja ära siis deatime unusta, muidu käib pauk.
Viimati mainitud kivid ei tööta alalist ülemisel transil lülitades. Aga peaaegu. 20uF boostrap konde juures püsib kuskil 1s üleval. Samuti boostrap dioodiks ära pane mingit juustu (1N4007 näiteks), ka käib kõva kõmakas. BYD57 tuleb esimesena ette. Aga neid on veel. Ultrafast võiks vähemalt olla.
Oomi kauba jaoks kasuta farnelli otsingut seal parameetriline. Kui sa ei tea milles on probleem siis oleks ehk aeg ennast harida ja lugeda erialast kirjanudst. Elektroonika ei seisne et toide voolupiirajatta sappa ja siis ilutuleskikku vaatama, sellega saab laps ka hakkama.

[otsija]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Sinna mootoritele ja poolidele pannakse dioodid
transi-pooli ühenduskohast toitesse et pinge
ei saaks tõusta kõrgemale kui toitepinge.
Oled ju neid diood skeemides näinud. Vaata et saab õiget pidi!

Vaata, kui sa selle ( ja järgmised ) skeemid ISE käima saad on nii 30-40 aastat hooletu
et saad ka muud asjad käima.
Vähemalt on lootus olemas. Eks see ole ka midagi väärt.

Üks asi veel. (Loodan et sa ei pahanda selle jutu peale.)
Kui skeemi joonistad siis on pärast väga mõnus kui
joonis on ühtlasi potentsiaalikaart.

Üleval on max pinge, all min ja detailid on enamvähem seal kus nad pingestatult asuvad.
Sellisest skeemist on hiljem lihtsam aru saada.

Dioodid ühendada nõndamoodi nagu siin ühendatud tõenäoliselt? Ja see skeem oleks võinud paremini välja joonistatud olla jah, aga tegemisega oli kiire ning paigutusele ei pannud suurt rõhku. Hetkel transsidel toimiv olukord nende eraldi toidete näol. murphy soovitused mosfete või IGBT kasutada muidugi parem variant, aga neid ei ole käepärast, millega nõnda vabalt mängida saaks. Mosfetitel peaks ühe lisatoitega ehk hakkama saama. TL494 täidab ka kenasti oma eesmärki, ei tundu nagu otsest vajadust nende FAN....-ide vastu vahetada. Erialast kirjandust peaks muidugi lugema, aga nagu üteldaks, et lapsed õpivadki mängides.

E: Need dioodid ei andnud paraku midagi juurde, küll aga 0,3uF konde rööbiti, siis langes voolutugevus. Ehk on kellegil veel midagi asjalikku lisada.

[otsija]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Olen otsinud H-silla kohta, aga ei leia mitte kusagilt midagi, kus oleks sedasi alalisest vahelduva muundamise kohta asjalikku:S. Tehasetoodangutel äkki 12V muundatakse umbes +-600V alaliseks keskväljavõttega ja siis kahe transiga/fetiga lülitatakse kord üht kord teist. Samas peab ikkagi mingi oluline ahel veel juures olema. Endiselt pakub mõne tehasetoodangu skeem huvi.

[murphy]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Tuleb välja et si***st (suva sahtlis vedelev jupp) saia ei tee? Tehase toodangul pole mingit keskväljavõtet üldjuhul. Tavaline full Hbridge. Säästu versioonidel on level shifter tehtud juppidest, parematel spets kivi.
Lisaks 600V alalist lülitades saad saa 300Vrms (juhul kui siinust prosega ei genereedi ja filtrist läbi ei lase) , see ei mõju hästi mõnedele seadmetele. Lisaks et keskväljavõttega jääb transile 600V. Kõrgepingeline trans maksab oluliselt rohkem. Keegi ei hakka sellist lollust tegema masstoodanguks. dead time vaata yle endiselt ja/või tee mõiste selgeks endale. Speksist vaat transi lülitus ajad, arvesta kõik ahela viited ja korruta see aeg 3-ga. Ehk miinimum dead time. Neid dioode on vaja ainult osade bipolaar transide puhul, IGBT-del ja MOSFET-idel on üldjuhul see sees(ma ei räägi parasiitdioodist). Reaktiivtakistus ei mängi rolli kui transid on sellega arvestatud. Lisaks bipolaar transe pole näinud yheski inverteri ega upsi väljundastmes. Bipolaaril on loll omadus küllastusse minna ja sealt väljumine võtab aega. GND yhendused peavad head olema. Eriti kui deatime sul vale siis võib 1 traadijupi peale päris head pingepiigid jääda ja lõppeb see mõne kivi põlemisega.

[otsija]

Vs: 250V transistorite H-silla lülitamine.

Tuleb välja et si***st (suva sahtlis vedelev jupp) saia ei tee? Tehase toodangul pole mingit keskväljavõtet üldjuhul. Tavaline full Hbridge. Säästu versioonidel on level shifter tehtud juppidest, parematel spets kivi.
Lisaks 600V alalist lülitades saad saa 300Vrms (juhul kui siinust prosega ei genereedi ja filtrist läbi ei lase) , see ei mõju hästi mõnedele seadmetele. Lisaks et keskväljavõttega jääb transile 600V. Kõrgepingeline trans maksab oluliselt rohkem. Keegi ei hakka sellist lollust tegema masstoodanguks. dead time vaata yle endiselt ja/või tee mõiste selgeks endale. Speksist vaat transi lülitus ajad, arvesta kõik ahela viited ja korruta see aeg 3-ga. Ehk miinimum dead time. Neid dioode on vaja ainult osade bipolaar transide puhul, IGBT-del ja MOSFET-idel on üldjuhul see sees(ma ei räägi parasiitdioodist). Reaktiivtakistus ei mängi rolli kui transid on sellega arvestatud. Lisaks bipolaar transe pole näinud yheski inverteri ega upsi väljundastmes. Bipolaaril on loll omadus küllastusse minna ja sealt väljumine võtab aega. GND yhendused peavad head olema. Eriti kui deatime sul vale siis võib 1 traadijupi peale päris head pingepiigid jääda ja lõppeb see mõne kivi põlemisega.

Dead time, ehk aeg mil kumbki trans/fet ei ole avatud. Selle 300V tõin näiteks, et ka aku 11V toitepingel, mil ka väljundpinge DC kukub, saaks suuremal koormusel veel ristkülikuga mängida. Tegelikkuses on mul 12.3V toitepingel alalispinge väljundis 40W koormusega 240V piires, kui auto geneka laadimidpinge 14V ligidale arvestada, siis maksimum võiks 300V olla tühijooksul. Deadtime ei kannata palju venitada ka madala toitepinge tõttu, siis kukub koormusel alla 230V oletan. Samas mõteln, et enamik tarbijaid(läpaka laadija, telekas ning telefoni laadijad) söövad täiesti vabalt ka alalist, kas ongi mõtet jahmerdada. Saadaval tiba väsinud autoaku, paarikümne amprise koormuse peaks siiski kenasti vastu võtma, kui elektrikatkestus tekkima peaks, olemas ka 12V 100mA päikesepaneel, mis peaks erksana hoidma akut ilma pideva laadimiseta. Et ehk Alalise peale sel juhul üle minema üldse. Võimendit küll niisamuti toita ei saaks, aga selle elaks üle ka tegelikult.