Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Peale selle on võimalus teha 2 poolperioodalaldit:
Nagu oli kuulda on seal keskpunktiga trafo. Sellest annab ju teha ka KAKS täisperiood alaldajat.
Ühel juhul saame + pinge selt kus on koos dioodide kaks nool ja
Teisel puhul - pinge sealt kus on dioodide sabad.
Skeemina peaaegu sama mis sild.
Sellest vist rääkis ka radiotehnika35 kui õigesti aru sain.
Aga mis puutub elektroonikuid siis elektrooniku nimi võiks alata sealt
kus ei öelda "EI SAA", vaid selle asemel oleks "SAAB, aga siis peab tegema nii et ...."
punase ja rohelise vahel on 42v(kohati ka 45v)
punase ja teise rohelise vahal on ka 42v või 45v.
Palju on kahe rohelise vahel?
Kui väga on vaja saab alati keerde maha kerida. Pealekerimine on nati keerulisem.
Pane ümber südamiku ÜKS KEERD ja mõõda palju sealt pinget saad.
Siis saad ka teada palju on vaja keerde et saada soovitud pinget.
Võib mähkida natuke jämedama montaazitraadiga, kui ära mahub.
Siis pole nii väga karta isolatsiooni rikkumist.
See natuke mähkimine on suht lihtne tegevus.
Ja saad kogemuse ka tulevikuks.
need eelmised voldid olid mõõdetud veneaegse testriga aga nüüd proovisin mingi odavaga ja punase ja rohelise vahel oli 36v ja teistpidi vooluvõrkuühendamisel 38v. Kahte rohelist mõõtsin ka aga ikka ei tuld midagi v.a. pistikust sisse ja välja tõmbamisel.
Kas seal punase juures on kaks otsa - kummagi samba pealt ja
kas sina ühendasid need otsad või olid nad juba enne koos?
Kas need otsad seal võimaldaksid:
1. võtta lahti punased
2. ühe samba punane ühendada teise samba rohelisega.
Ükskõik kas P1 ja R2 või P2 ja R1. Aga mitte mõlemat korraga.
Siis peaks sealt tulema topelt pinge.
PEAKS Ütle, kui ei tule.
Aga mis puutub elektroonikuid siis elektrooniku nimi võiks alata sealt
kus ei öelda "EI SAA", vaid selle asemel oleks "SAAB, aga siis peab tegema nii et ...."
Eh eks ta tegelikult muidugi ole nii õigem . Kõike saab, muidugi, iseasi kas on tegijat. Mina näit. prosedest ja pic-idest ei jaga ja kui päris aus olla siis ega erilist huvi ka ei ole - see rong juba läinud... Jään parem vana hea analoogtehnika juurde .
Samas julgen arvata, et igastühest trafokerijat samuti ei saa - paljudel ei ole selleks kannatust, lugesin DIY-st, seal oli üks uhke võim ehitatud, sel siis oli ümbermähitud EI tüüpi trafo, oi mis lament seal sellest oli (no teema muutus samuti nagu meil siin, hakati aia asemel aiaaugust rääkima), igaljuhul isegi superameeriklased pidasid väga sellest isetegijst lugu ja uurisid, et kuidas ja mis, ise nad siis ehitasid võime mis reaalselt ka kW piire murravad... Huvitav oli lugeda, ainult teema pikk, mõnituhat posti.
Mäletan kui 7-8 klassi füüsikas oli jutt elektrikaarest ja plsmast, ma siis kohe uurisin, et mis imeeluks see siis on, et kuidas ikka temperatuurid nii kõrged, et iga metall mis maamunal leidub kohe selles kuumuses aurustub. Hirmus huvi oli selle "eluka" tekitamise vastu aga jama oli see, et kirjanduses oli kaarlampide pingeks antud ca. 40V - no kus seda 12-13a nolk saab? Siis jätkus uurimine, et kuidas ikka seda pinget saada - seinakontaktist ju saab 5 korda rohkem ja ee on antudjuhul paha (oli neid "kogemusi" seinakontaktist saadud nähvide näol varemalt olemas ja uusi ei tahtnud). Tuli siis võtta kätte ja sobiv trafo ise kerida, doonor oli suur ferroresonantsstabikas mil võimsuseks märgitud tagasihoidlik 200VA aga trafo oli tal niisugune, et samba ristlõige vastas kVA võimsusele (ca. 40cm2) , mass ka sama nagu poisinolk ise. Sai siis sealt kogu mähis maha harutatud ja sellest uus primaar keritud, ilusti keerd keeru kõrvale, traat oli midagi 1,2mm kandis. Sekundaar siis läks teisele sambale, see oli algselt ligi 2mm traat, 2 või 3tk paraleelselt, esimene katsetus aga näitas, et see traat kipub seal paari minuti "eluka" põlemise järel ise sulama ja lammutsin trafo laiali uuesti, kerisin 16mm2 vasest maandusjuhtmega (isolatsiooniga) uue sekundaari, see juba lubas pikemat kasutamist.
Igaljuhul niisugusest huvist sündis esimene trafo, tööd oli sellega omajagu ja alles on siiani, nüüd juba tublisti üle 10 aasta selle sünnist, muidugi nüüd ta seisab niisama, tea ehk tuleb tulevikus uuesti ümber mähkida mõne võimu toiteks kuid hetkel toroidid tunduvad asjalikumadja neid veel on mõned...
Samas aastaid tagasi oli see isetegemise rõõm kuidagi suurem.
Seletada/juhendada võiks küll kuid kes mu pikki poste ikka lugeda viitsib ilma, et halvasti ei taha ütelda...
Veel - no ehitage oma 1 polaarseid, eks väljundisse võib ju suure elektrolüüdijuraka ka pista, kvaliteedi seisukohast on lood nagu nad on, sellest ei hakka siinkohal rääkima.
Kui siiski see trafo on 2 sekundaariga siis üks oluline näpukas küll mis tegin, NIMELT: niisugusel trafol siiski ei ühendata ühe mähise lõppu teise algusega, sel tuleb ühendada kummagi mähise algused omavahel, jäänud vabadel otstel peab siis olema selle alguste punkti suhtes ühesugune pinge.
punase saaks jagada kaheks küll. Trafot teiselt poolt vaadates läheb mõlemast sekundaarmähisest üks traat punasesse
Üks tuleb ühelt, teine teiselt sambalt?
Siis peaks saama neid lahti võtta ja saada eraldi 40 V ja 40 V pinge.
Ühtepidi ühendades on summa 0 NULL.
Teistpidi aga 40+40=80 V.
See selline märgiga värk.
Võid proovida, kui on selline tahtmine.
Ja proovi seda ühe keeru asja ka.
Kui tahad suuremat voolu pead võtma jämedama traadi.
Aga saadud voolu ja pinge max korrutis on määratud südamiku mõõtmetega.
Sinna me vast kunagi ka jõuame.
Comment