Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Analoog signaali mällu jätmine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Analoog signaali mällu jätmine

    Asja mõte oleks siis järgmine:analoog signaal muudetakse digitaalseks (ADC abil) pannakse vahe puhvrisse sealt edasi muudetakse signaal uuesti analoogiks (DAC abil) ja edasi komparaatorisse, võrreldakse siis sama signaali aja suhtes (kas tõuseb või kahaneb).
    kas niisugune asi ka tööle hakkab reaalselt?
    .o0o.

    #2
    Vs: Analoog signaali mällu jätmine

    Ja mis asja mõte oleks? Miks mitte kohe prose sees võtta asi buffrisse ja suurendada/vähendada x yhikut y ajaühikus.
    Aga tööle hakkamisega on nii et hakkab küll kui õieti teha. Peab ADC sisendtakistusega arvestama. mikrode ADC sisend on tavaliselt sampling amplifier.
    Vahe buffer on siis kondensaator vms? miks mitte lihtsalt DAC väljund kohe ADC sisendisse.
    Segane värk sul, Infot rohkem vaja et keegi miskit öelda oskaks.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment


      #3
      Vs: Analoog signaali mällu jätmine

      AD7524 DAC puhul oleks selleks puhvriks ju data laches?
      Ja prose peale ma mõtlesin aga pole kunagi kokku puutund ei usu, et saaks ise tehtud nii lihtsalt kuid eks ta sinna poole liigub jah et peab progemist õppima hakkama.
      Vahe puhvrit vaja siis selleks, et muuta kompareerimis aega, kas muutub 1sek jooksul või näiteks 10min jooksul.
      Ringvoolu pumbale vahele, kui vesi jahtb siis pump seisma.
      .o0o.

      Comment


        #4
        Vs: Analoog signaali mällu jätmine

        Ehitad temp kontrollerit.
        Puht lihtloogika kividega läheb asi suureks.
        Analoogis saab ka asja tehtud, komparaator mille 1 sisend lasta läbi suure ajakonstandiga RC filrti teine aga otse. See näitab kas temp delta(muutus ajas) on negatiivne või positiivne.
        Mõlemil on aga sama puudus, väikse muutuse korral on väljund ebastabiilne.
        Analoog asjale saab aga vajadusel saab veel lisada positiivse tagasiside et tekitada hüstereesi vältimaks genereerimist, digiga on see keeruline kui proset ei kasuta.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #5
          Vs: Analoog signaali mällu jätmine

          Samas olen pikemat aega mõelnud, et peab hakkama progemist õppima näiteks PICi ja olen asja uurinud iga nurga pealt aga aru ei saa päris hästi mis seal kivi sees ikka toimub, mida liigutatakse, kuhu ning miks. Kõige põnevam on asja juures see, et kui google otsingust leiadki mingi foorumi kus keegi tahab kah asjaga algust teha öeldakse talle: kasuta otsingut või googlit. Nagu nõia ring, vanad lingid on maas ja sittagi targemaks ei saa. Siit ka küsimus kust siis alustada, hangin kivi teen progeja ja sikutan mingi tarkvara aga edasi on möööö.......
          .o0o.

          Comment


            #6
            Vs: Analoog signaali mällu jätmine

            Esmalt postitatud preductal poolt Vaata postitust
            hangin kivi teen progeja ja sikutan mingi tarkvara aga edasi on möööö.......
            Kui nii natuke avaramalt vaadata siis võib alustada ka sellest et tõmmata translaator ja
            harjutada sealsamas arvutis kus sa praegu töötad.
            Kui meenutada siis vana aja arvutis oli see programmist arusaamine peaaegu sama kui mõnes PICis.
            Võid proovida.

            Aga enne kui hakata PICi kiusama võib kirjutada sellise programmi
            kus
            loeme klaviatuurilt arvu, paneme hoiule.
            Loeme uue arvu ja võrdleme kas on suurem kui eelmine.
            Ja siis teeme nii või naa.

            Kui klaviatuuri asemel on temperatuuri andur, ongi meil vajalik programm olemas.

            Kui siin PC on kasutusel näiteks C keel siis võib seal PICis ka seda sama keelt kasutada.
            Näidised on olemas ja seal on ka temperatuuri lugemine näidis sees olemas.
            Vaja on ainult aru saada mis on milleks.

            Polegi ju kole?

            Comment


              #7
              Vs: Analoog signaali mällu jätmine

              No süntaxile pihta saamine c puhul võtab suti aega, Compiler õnneks karjub ka kui lollusi teha.
              See on umbes 1-2 päev koolitust ja praktilisi katseid mõne oskajada ja hiljem näpunäiteid vms.
              Tänapäeva PC compileritega ma ei soovita eriti experimenteerida. Nimel jätavad needmulje et sul on kuskil hunnik funktsioone mis kogu rauaga suhtlemise ära teevad aga mikros pole neid alati võtta.
              Lisaks ei tunneta PC peal jõudluse ja kasutatava mälu hulga piire.
              Seega kellegi poolt testitud progeja+arendusplaat. Kui haridusele raatsid kulutada saab raha eest tööriistad(motiveerib hiljem ka tööle ajama mitte nurka viskama) näiteks mikroe.com
              Nende asjad olid ses suhtes had et CD-ga tuli kaasa PDF ja ka paberil selline 2 A4 kus oli juttu selliste kõige algeliste asjade kasutamise kohta C-s.
              Lisaks oli kaasas hunnik näiteid kust sai copy paste alati ja seni ainuke IDE millel on help kasulik ja sisutihe.Erinevalt näiteks GCC omas kus on tuhandete lehekülgede kaupa paska lisaks.
              Esimene asi on ledi vilkuma saada. 1 eeldus on veel tunda hästi loogikaelemente sest mikrode sisemus on just nii enamjaolt datasheedis antud.

              Üldiselt on sul mõistlik alustada 8 bitistega, rammusamad isendid ajavad muidu pea segi.
              On 3 valikut minu arvates parimas järjestses:
              SilLabs C8051: Hea väike prose, omab hästi lihtsat ja läbimõeldud raudvara ja on suhteliselt odav. Ainult 3 traati läheb progejast plaadile, ISP progemine hõivab ainult 1 IO otsa. Puudus et ADC-ga mudelid kallimad kõvasti.
              Microchip MCU-d: Tõsine suur puudus on ainult 1 interrupt vektor. Muidu lihtne prose, eriti vanemad isendid. Palju asju nende peal teinud.
              Atmeli MCU-d: Ma leidsin et raske alustada sest neil prosedel on raudvaraline defekt, minelt on FUSE registrid ja kui sai ei tea täpselt mida teed siis läheb kive nagu leiba.
              Selliste disainivigadega tegelemine võtab kiirelt isu ära nibida neid-mul võttis.
              Muidu sees sama 8051 tuum aga raudvara mis ymber pandud on natuke vähem läbimõeldud.

              Üldiselt soovitan hankida korralikud tööriistad ehk siis IDE+programaator+Dev Board.
              Saab ka isetehtud asjadega aga väga vaevaliselt läheb ja võib tunduda liiga raske.
              Õigete tööriistadega läheb asi natuke vaevatumalt ja kiiremalt.
              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

              Comment


                #8
                Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                Atmeli MCU-d: Ma leidsin et raske alustada sest neil prosedel on raudvaraline defekt, minelt on FUSE registrid ja kui sai ei tea täpselt mida teed siis läheb kive nagu leiba.
                AFAIK on solgitud fuse-bittidega asjad võimalik HV-programmaatori abil lahti võtta, kui just mingi eriti vana isend pole. Led-i vilgutamiseks ei pruugi üldse fuse-registreid näppidagi vaja olla.

                Comment


                  #9
                  Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                  Raudvara programaatoriga, mul say 10 000 tk QFN korpuses kivi? Joodad ümber, proged lahti ja joodad peale uuesti???????? Kes garanteerib et sellise solgutamise juures asjad ellu jäävad??? Odavam on uus disain kus on PIC vms ja piisab yhest programaatorist.
                  Järgmiseks pakun et argument on et oma mure et QFN korpust kasutad mitte DIP+adapter M63 poltyhendustele. Teadmiseks et palju rohkem on peale sinu 1 atmeli ja hobiharrastaja oma DIP korpusega. Usu isegi raha teenivad mõned selle tööga. Ja kui sa pakud kellegile defektsete protsessorite progemis teenust siis jääd varsti näga.
                  Sellised defektid põhjustavad hoopis pealemaksmist, mitte just eriti meeldiv eeldades et leiba tahaks lauale ikka. Rääkimatta et igast tähtajad lendavad, näiteks kabla ei anna korra ühendust ja fused valed ja jälle vahetad kivi sest mahajoodetud kivi tööd ei saa hiljem garanteerida, nii see aeg ja raha tiksub nii prügikasti lisaks et oma närv ka kulub, isegi kui hobi asi.
                  Lühidalt: Eraldi programaator defekti jaoks ei tähenda seda et see defekt kaob ära.

                  Tahtsin küll mitte PIC vs Atmel vastust aga ei saa vastu arvamust avaldamatta jätta.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                    Makett plaadi peal asi täitsa toimis, päris palju kola on vaja ilma proseta. aga siit järgmine ülesanne teha sama asi PICiga. Felchi kodukal päris hea õpetus aga arusaamatuks jääb see mälu pankede vahel pidev kolamine, vaja asja veidi seedida ja siis ehk selgem.
                    .o0o.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                      Registrid asuvad pankades. Et mingi registri kallal opereerida pead teadma kus pangas see asub ja prose ennem sinna lülitama. Andmelehes on ülevaatlikult näidatud, mis register mis pangas asub. Vanematel, lihtsamatel on 2 panka - 0 ja 1, osadel 4, osadel rohkem näiteks 16. Aktiivse panga määravad STATUS registri bitid (RP0 ja RP1 olid vist - eri prosedes biti nimed erinevad) - osadel käib panga määramine eraldi BSR (bank select register) registri kaudu.

                      Pangadus on tõesti üks peavalu aga kui kasutad kõrgkeelt (C, Basic, ...) siis kompilaator määrab pangad sinu eest. Variant on ka kasutada etemat proset näiteks PIC18, kus on küll hunnik panku aga pangade vaheline sõelumine viidud minimaalseks, sest kõik olulised registrid asuvad samas pangas.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                        kõrgkeelt tasub õppida, asmi tasub teada. Puht asmiga suuremaid asju kirjutad forever. Ja kui peaks sellega näites raha teenima siis seal pole forever aega.
                        Asmi tasub teada et optimiseerida vahel kiireid ja vähe resursse kasutavaid protsesse.
                        viimati muutis kasutaja murphy; 06 m 2010, 20:14.
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                          Kui ma nüüd asja tõsisemalt uurin siis kas võib olla nii, et pankades on registrid virnades. Kui ma tahan ühte või teist asja teha siis saadan vastava käsu sellesse panka ja sellesse registrisse millega ma tahan manipuleerida, näiteks "DATA MEMORY MAP OF THE PIC16F627A AND PIC16F628A" andmelehe järgi kirjutan TRISA 00000001 muutub pordi A jalg 7 väljundiks? jne...
                          .o0o.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                            Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
                            Atmeli MCU-d: Ma leidsin et raske alustada sest neil prosedel on raudvaraline defekt, minelt on FUSE registrid ja kui sai ei tea täpselt mida teed siis läheb kive nagu leiba.
                            Tänapäeval ei pea nii hirmsasti selle pärast põdema, IDE-s saab sättide FUSE bitte, selgitus on juures ja ilma IDE-ta inimesed vaatavad fuse-sid Engbedded AVR Fuse Calculator-ist. Samas, natukene on inimese loomusest kinni, mõnel lihtsalt ei õnnestu, teine jälle libiseb ilusasti karidest üle. AVR-ile C-kompilaatori kaasa tulev standardteek on ka täiesti söödav.

                            Kas on mõtet punnitada alustada kõige odavama mikrokontrolleriga? Nimelt on need odavad vidinad mõeldud kasutamiseks suure toodanguarvuga, aga väikese kasumimarginaaliga toodetesse - mänguasjad, lauatelefonid, mikrolaineahjud - ja seega on neis rõhku pandud ODAVUSELE, aga mitte PROGRAMMEERIMISMUGAVUSELE. Suure tiraazhi puhul tasub see ennast ära, aga hobikasutaja puhul, kes jändab võib-olla nädal aega säästmaks 1 mikrokontrolleri pealt 100 krooni - otsustage ise.
                            If you think education is expensive, try ignorance.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Analoog signaali mällu jätmine

                              Esmalt postitatud preductal poolt Vaata postitust
                              näiteks "DATA MEMORY MAP OF THE PIC16F627A AND PIC16F628A" andmelehe järgi kirjutan TRISA 00000001 muutub pordi A jalg 7 väljundiks? jne...
                              Mälu järgi programmeerimiskeeles C käib see nii:
                              Kood:
                              TRISA = 1;
                              Äkki aitab edasi
                              If you think education is expensive, try ignorance.

                              Comment

                              Working...
                              X