Toiteregulaatori kasutamine

[served]

Tere.

Olen palju kokku puutunud toiteregulaatoriteka ja siiamaani pole kasutusega jänni jäänud.
Praegu aga on tekkinud probleem. Loodan et keegi oskab aidata.

Vaja oleks DC pinget reguleerida vahemikus 30V kuni 35V.
Reguleerimine toimuks potentsiomeetiga näiteks LM3XX "adj" jalalt. Siin kohal pole kahtlust, et asi töötab.
Kuid probleem. 30-35V ei ole LM3XX jaoks jõukohane. Sest ei ole sellise pinge jaoks vajalikku XX-i.
Teine mure, see regulaator ei suuda edastada vajaminevat voolut. Vaja oleks sealt varuga 5A läbi ajada.

Teemat arendades, tuli mõte, et miks mitte panna paralleelselt mitu LM3XX-i ja nii probleem lahendada. Pinget reguleerida ikka ühe potega, lihtsalt peab suurema radika panema. (see kõik juhul, kui oleks vajalikule pingele, vastavat LM3XX-i)

Mainin veel ka seda, et toite silusus ei ole oluline. Võib ka täiesti sinus olla, kuid oma peaga mõtlesin, et alalist on lihtsam ja odavam reguleerida.

Kui midagi sellist sinna hoopis teha http://www.eleccircuit.com/regulator...-2n3055-2part/
Jääb mul küll pingest puudu, kuna selle piirkond lõppeb just siis ära, kui ma sooviks jätkata, kuid voolutugevus on sobiv.

On äkki kellelgil midagi huvitavamat pakkuda?

Sisend pinge on 40V, kuid võib ka kõrgem olla.

[tcumen]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Mis rakendusele see regulaator mõeldud on? Et sööb nii vahelduvat, kui alalist ja stabiliseerida pole vaja. Esimestena meenuvad hõõglamp ja küttekeha.
Vahelduvpinget saad reguleerida sümistoriga või dioodsilda asetatud türistoriga. Sel juhul ei reguleerita pinge amplituudi, vaid nö. lõigatakse siinusest tükk välja.
Saab ka amplituudi reguleerida, kui dioodsilda asetada regulaatoriks transistor ja seda tüürida nö. analoogreziimis. Sel juhul muidugi kaod soojuse näol suuremad.

[Padasonic]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Seal lehel on ju ka vingemaid skeeme. Üks väga piiri peal (sisendpinge poolest) on selline.

Natuke etem variant. Mulle tundub, et skeemis on viga. Stabilitron peaks kusagil 30V kanti olema.

Kui see tarbija nii leplik on, siis minu meelest on 723 ja selle kloonid liiga head.
Vast ehk hoopis selline imelihtne skeemike veab ära. Igasugu kaitseskeemid küll puuduvad. Natuke kohendamist ja kärab küll. T1 võiks mõni suurema võimendusteguriga eksemplar olla. R1 suuremaks, poteka ja maa vahele takisti, et reguleerimise piirid paika saada ja stabilitron 36V.

Sellest annaks ka midagi aretada.

Voolu saab suuremaks lahjemaid transse ühtlustustakkide abil paralleeli pannes. Kasvõi 100A. Peab ainult skeemi nii palju kohendama, et baasivoolu välja veaks. Lihtne.

Tegelikult on võimalikke lahendusi palju ja igaüks teeb sellest, mis parasjagu kapis/sahtlis vedeleb. Parimat pole olemas.

[served]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Lahendus läheb küttekeha juhtimise tarbeks jah.
Kui nüüd natukene asjale mõelda, siis türistori ja sümistoriga oleks asi isegi lihtsam. Uurin sellest vaatest asja veidi.

[tcumen]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Toksi otsimootorisse "triac dimmer" või "light dimmer". Saad ideid küll ja veel.

[served]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Jah Lightdimmer on mõte. Kuid mis pinge piirangud neil on? Mul oleks ikkagi vaja see asi 40VAC pealt tööle saada. Teisi pingeid ei ole kasutada.
Et kas see tavaline lambi dimmer töötab 40V pealt?

[tcumen]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Oleneb skeemist. Mõnda saab paari takisti sobitamisega kohandada.
Konkreetse skeemi puhul lihtsam vastata.

[served]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Hetkel on katsetamiseks selline olemas ja kokku pandud. http://www.epanorama.net/documents/l...r.html#1kw230v

[served]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Oskad äkki soovitada milliseid komponente vahetada?

[tcumen]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Hetkel on katsetamiseks selline olemas ja kokku pandud. http://www.epanorama.net/documents/l...r.html#1kw230v

See skeem jah, sellisel kujul nii madalal pingel tööle ei hakka. Põhjuseks on diac D1, mis avaneb ca 30V pingel. Lahenduseks oleks madalama pingega (3-4V) diaci kasutamine. Põgusal otsimisel neid silma ei hakanud, Oomis venelaste 10V oli.
Üks võimalus on diacist loobuda.
Viska välja D1,R2,C3. Triaci G ühenda otse C2-le.R1 vähenda 200-300 oomini ja pote seal ees võiks olla 5-20 kilo-oomi.Ei ole nii stabiilne kui algne skeem, kuid peaks toimima.
Katseta ära, ja kui toimib ning stabiilsus rahuldab, on OK.
Kui ei, siis vaatame edasi.

[reuter]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Alalise tüürimiseks kõlbab nt LM317 ja KT827 kooslus. Hetkel skeemi pakkuda ei ole, kuna sai kiiruga üks rats tehtud ja nii ta kasutusse jäi. Miks need komponendid? Sest need olid karbist võtta.
LM338. Pinge saab kõrgemaks, kui vastu maad panna skeemi vahele jadasse stabilitron või mingi kogus (valgus)dioode. Kui sul olemas 40V vahelduvat, siis peale alaldamist tuleks arvestada ca 60V pingega

[served]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Joonistasin skeemi ka lihtsustuseks.

[tcumen]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Joonistasin skeemi ka lihtsustuseks.

Kui see nüüd küsimus oli, siis nii jah. Kas toimib?

[murphy]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

ee tegemist on sümistoriga. Kasutades dioodsilda ja tyristori saab asja paremini käima.
Oli kunagi vaja käitata auto radiaatori jahutust 220V pealt. 12V väljundiga trhahvo + dioodsild + sama skeem ainult töötav.
Ülalmainitud skeem ei tööta, C1 puudub skeemi järgi yhel klemmil yhendus.
Selle skeemi kohta veel niipalju et tööpunkti käima saamine takistite abil on huvitav. Muidu ikka kas enne potte lõppu jõudmist aur põhjas. Või 0 punktis tükk maad tühjust.
Lisaks sõltub see skeem veel võrgupingest. Heledus kõigub tõenäoliselt koos võrgupinge kõikumisega.

[tcumen]

Vs: Toiteregulaatori kasutamine

Ülalmainitud skeem ei tööta, C1 puudub skeemi järgi yhel klemmil yhendus.

Mhmh. ses osas on Sul õigus küll. Aga ma usun, et teemaalgataja sinna siiski ühenduse tekitas(b).
Aga ühes eelnevatest postidest ebastabiilsuse eest sai pm. ka hoiatatud.

Isand Reuter`i poolt pakutud mõte on ka omal kohal, kui vaja alalispinget stabiliseerida. National pakub isegi mitmeid variante voolu suurendamiseks.
Küttekeha puhul ei ole reeglina oluline mitte voolu või pinge stabiilsus, vaid köetava keha/ruumi temperatuuri stabiilsus. Oleneb rakendusest, on see vajalik väärtus +- 10 kraadi või +-0,01 kraadi.
Nii et, ses mõttes võiks teemalgataja veel rakendust täpsustada, sellest oleneb ka lahenduse keerukus.
Lisan veel juurde:
Küttekehade juhtimise regulaatorid võivad olla üllatavalt lihtsad, eriti siis, kui keha ise on suht suure soojusinertsiga. Siis pole isegi elektronlülitusele hüstereesi vaja juurde nuputada, selle töö teeb keha ise ära.