raudkloriid

[zum-zum]

ostsin siis raud kloriidi ja tekkis küsimus kudias sellega söövitada
purgis on ta siis nagu pulbrilises olekus ja mis vahekorraga ma pean teda segama veega et alustada söövitus protseduuri

[sahtel]

no sai ühest raamatust välja lugeda et panna 200ml tassi 150g raudkloriidi, ja seejärel valada anum ääreni täis e. siis mitte päris 200 ml vett
nuh nii oli kirjas otsustage ise kas õige või vale

[Ints]

Seda küll ei saa väita,et raudkloriid sitt on.Vanasti sai kõik plaadid raudkloriidiga söövitatud.Mis kursiga seda lahjendatud sai,tõesti enam ei mäleta. :-/

[janar74]

Mida suurem raudkloriidi kontsentraat vees seda paremini sõõvitab, samuti peab olema vee temperatuur vähemalt 50c muidu võib asi pikale venida. www.stepsystems.ee müüb raudkloriidi ja pakipeal ka õpetus olemas. Nii et kui ostnud veel ei ole muretse see endale sealt. 2,5kg = 5liitrit lahust

[W@ldur]

nu ma olen FeCl3-e nii kasutand:
olen lahustanud ruumalalises konstentratsiooni suhtes 5/1, st 1 osa pulbrit, 5 osa kuuma vett,

a kui kokku valad, siis ära seda auru endale siise hinga, apha tunne

plaat pane sisse nii, et joonistud osa ylesse.
lahuse vannikohale pv6id panna kuumutuslambi(punane) v6i p2evavalguslambi, mis seda veits kuumutab, sis on asi kiirem
ja k2id ja vaatad 15 minti tagant, kud aon kui valma on siis v6ta plaat v2lja, pese puhtaks, jal ahustiga v2rva ka maha.
minul l2heb u 3 tundi, mul suur soojendulamp ka

ja kui esimesed korrad asi nuhu l2heb, siis sellest pole hullu, pikapeale saad n6xu selgex..

proovi, kyll asja úaab!

[mako]

Lahuse teen ma umbes samas vahekorras nagu W@ldur aga lahuse segan näiteks klaasist sinepi purki,plaadi nurga sisse auk ja lasen traadiga happese(pärast hea välja tõmmata),Purk omakorda ca 50kraadisesse vette,vesi on oma korda kausis ja kauss omakorda pliidi peal,kui kasutad elektri pliiti siis ära tempi põhja pane ...igaks juhuks.

[mako]

....ja veel et sa pead hapet segama siis sööb vase kiiremini ära

[felch]

Rajad ülespoole on sellepärast paha et siis langeb väljasööbinud vask plaadile hakates reaktsiooni takistama.Ise olen pannud plaadi radadega allapoole lahuse peale ujuma (pindpinevus!).2-poolse plaadi puhul nii ei tee kui vahepeal just plaati ei kuivata.
Parem on muidugi niidi otsas lahusesse riputada, nagu eespool räägiti. Siis sööbib ühtlaselt ja sade saab plaadi pealt minema ega sega vahele. Akvaariumi õhupump sobib hästi lahust segama.

[velts]

Mina ei pane ühepoolsele söövitatavale plaadile mingeid juhtmeid külge. Plaat hoida joonisega allapoole, et sete ei segaks söövitamist ja panna raudkloriidi peale ujuma. Ujub edukalt ja ühepoolse trüki korral on näha, kui söövitus hakkab jõudma lõpu poole (joonis paistab läbi). Kahepoolse joonise korral on kasulikum hoida toorikut vertikaalselt (ikka sama söövitust segava sette pärast) ja siis oleks tõesti isolatsiooniga juhe abiks plaadi riputamisel. Vee ja raudkloriidi suhteks pean mõistlikumaks 2:1,5. 3 tundi söövitusaega on ikka liig mis liig. Värske lahuse puhul võib olla söövitusajaks 15 min (täpset aega ei ole võtnud). Lahust kasutan korduvalt, kuni söövitusaeg läheb nii pikaks, et kannatus katkeb. Siis teen uue lahuse. Lahuse soojendamine kiirendab söövitamist.

[KaruTEC]

Miks sa ostad siis raudkloriidi kui kirjutatakse et sitt on ?
Vanasti kasutati kivikirvest ja vasest saagi ja sai ka kõik tehtud, ega see veel ei tähenda et hea oleks olnud.
Elektroonikas muutuvad tehnoloogiad iga aasta ja tasub sammu pidada, kusjuures viimane sõna ei ole sugugi kõige kallim - tihtipeale hoopis odavaim.
Aga noh, kui FeCl väga meeldib laske käia, las haiseb ja pealegi saab alati uue kraanikausi ja riided osta

[Jyrka]

Miks sa ostad siis raudkloriidi kui kirjutatakse et sitt on ?
Vanasti kasutati kivikirvest ja vasest saagi ja sai ka kõik tehtud, ega see veel ei tähenda et hea oleks olnud.
Elektroonikas muutuvad tehnoloogiad iga aasta ja tasub sammu pidada, kusjuures viimane sõna ei ole sugugi kõige kallim - tihtipeale hoopis odavaim.
Aga noh, kui FeCl väga meeldib laske käia, las haiseb ja pealegi saab alati uue kraanikausi ja riided osta

Ärritaks ka seda teemat,nende aastakümmnete jooksul
tehtud trükkplaatidega võiks oma 3 toalise korteri
seinad ,laed,põrandad katta ja jääks naabrilegi.
Ja kõik need plaadid on välja lõigatud rauasae lehest
valmistatud noaga. Huvitaval kombel nii talina endised
kolleegid kui praegused ja mitmed tuttavad lõpetasid
selle solgerdamise kui nägid, et mina panen juppe peale
aga neil veel liguneb. Muidugi lõikamiseks sobib
paremini tume ja õhema kattega klaastekstoliit mida
praegu naljalt ei leia. Saadav hele paksem ja raskem
mittevajalikku ära kiskuda.
Vene rahval selle kohta hea ütlemine:
*Igaüks läheb lolliks omamoodi*

[KaruTEC]

Veel kümme aastat tagasi olid kõige tihedamad jupid DIP kivid. Praegu võid õnnelik olla, kui jupp on SOL korpuses, siis on pitch 1.27 aga noh, tuleb ette ka TSOPi mille pitch on 0.5mm. Mida siin küll rauasaelehenoaga peale võiks hakata`? endal veene nüsida vist ..

[Jyrka]

Veel kümme aastat tagasi olid kõige tihedamad jupid DIP kivid. Praegu võid õnnelik olla, kui jupp on SOL korpuses, siis on pitch 1.27 aga noh, tuleb ette ka TSOPi mille pitch on 0.5mm. Mida siin küll rauasaelehenoaga peale võiks hakata`? endal veene nüsida vist ..

Aastat ei mäleta, aga sai ehitatud 8 dekaadiga sagedusmõõtja kus iga dekaad omal plaadil, loendur nelja
133TV1ga koos viie lihtloogikaga muundi 7segmendilisele
üleminekuks plaadil 5*10sm, mõni rada läks ka triggerite
jalgade vahelt läbi, aga sel ajal oli rohi rohelisem ,
enam seda ette ei võtaks.
Praegu sarnased noad poodides saadaval, läheb nüriks
murrad otsa ära, mõne lihtsa skeemi jaoks võiks olla .
See jutt rohkem algajale võimendiehitajale.

[tim]

ek keegi ütleks milega need rajad sinna joonistatakse

[mako]

Kõige lihtsam on veekindla markeriga.
Võib kasutada ka lakki,korrektorit jne.