Alaldi skeemi küsimus.

[Mauro]

Panin kiirelt selle skeemi kokku, tegu ühe vanema, veneaegse "toiteplokiga" mingile seadmele. Pealt loeb muidugi välja 10V . A / 0.16A

Skeemil puuduvad muidugi kaitsmed, ei lisanud neid. Tegu ka natuke erineva trahvoga. Mitte laialt levinud kahe mähisega, vaid 4 aga kaks väljunit.
Tegu ovaalse 0 kujulise metall-leht (kuidas neid kutsutaksegi) südamikuga, kus mõlemal küljel üks primaar ja sekundaarmähis, umbes:
PS
SP
Kus siis mähised omavahel jadamisi ühendatud.

Mõõtmistulemusted olid siis 12.6V AC trahvost ja 17.6 DC.
Skeemi järgi trahvost sain õiged voldid kätte (17.46 pöörete suhe, mõõtmistel 550 ohm primaar ja 4 ohm siis sekundaarne mähis).
Kondensaatorid ka täpselt. Aga diood-sillale ei leidnud analoogi - tegu KTS402A vene vidinaga (KЦ402A) - niiet lõpptulemus multisim skeemis oli 17,105 V - reaalselt aga 17.6 V.

Milline oleks sobiv analoog (hea kui oleks NI Multisim 10 olemas).

Ja millist rolli mängivad C1 ja C2 - reaalselt ei tundu neist mingit kasu olevat - vähemalt skeemi testides jäi DC pinge samaks ja kõikumist ei tundunud olevat.

Plaanis on lihtsalt trahvole lisaks enne üks doubler lisada (lülitiga), et vajadusel saaks 25V AC (+- natuke, väike kõikumine pole tähtis, oleneb kui effektiivne doubler tuleb) või siis otse 12.6V AC kasutada. Ning ehk ka siis 25V AC - DC.

[Scott]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

Mõõtmistulemusted olid siis 12.6V AC trahvost ja 17.6 DC. ... Kondensaatorid ka täpselt. Aga diood-sillale ei leidnud analoogi - tegu KTS402A vene vidinaga (KЦ402A) - niiet lõpptulemus multisim skeemis oli 17,105 V - reaalselt aga 17.6 V.
Ja millist rolli mängivad C1 ja C2 - reaalselt ei tundu neist mingit kasu olevat - vähemalt skeemi testides jäi DC pinge samaks ja kõikumist ei tundunud olevat.

12,6 V AC dioodsillaga saab 17,64 V DC, ja mõõdetud pinge 17,6 V on täpselt arvutatuga sama (DC=1,4*AC). Teiste alalditega saab enam-vähem sama pinge. Ehk on viga Multisimis seetõttu, et pildil ja sisestusandmetes on sagedus 60, mitte 50 Hz.

C1 ja C2 on häirete vähendamiseks, testriga muutusi ei näe, aga keerulisemate seadmete toitmisel on mõju olemas.

[Mauro]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

5+hz tuleb ikka 17.102V ... Ehk viga dioodsillas endas? provides juhuslikke erinevaid, pinge kõikus väiksemaks enamasti. 17.6V ei saanud kätte ka kasutades 1n4001 dioode.

Kuigi peale väikeste kadude sõltuvalt dioodi effektiivsusest, 0.5 V ikka kaduda ei saa.

va üks viga, lüüt oli 4.7 uF - tegelikult 4700 uF ... aga 4700 uF (4.7 mF multisim-s) annab lõpptulemuseks veelgi vähem pinget nii umbes 16.6V ligi. VA juhul kui peale märgitud väärtus on lihtsalt vale (ei imestaks kui see oleks tõsi).

[fre]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

No kes neid voldikümnendikke niiväga taga ajama peaks...
Nelja dioodiga sildalaldis töötavad kummagi poolperioodi
jooksul kaks dioodi, jadamisi. Pingelangud nendel järelikult
liituvad. Ränidioodil on päripidine pingelang suurusjärgus
0,6V, germaaniumdioodil (neid on nüüdsel ajal alaldites
harvem) midagi 0,3V ümber ja pingelangud sõltuvad veel
ka voolutugevusest, suurema vooluga on see suurem.
Impulsstoiteplokkides võib tihti kohata Schottky dioode,
need on üldjuhul kiirema toimega ja väiksema päripidise
pingelanguga: http://en.wikipedia.org/wiki/Schottky_diode
Ja veel, kasutaks ikka transformaatori lühemat nime, mis
on trafo (ei ole ta ju transhvormaator ega trahvo).

[Pläsku]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

Ei tasu jah seda viimast tuhandikku taga ajada. See DC=1,4xAC on ilma koormuseta filterkondega alaldi väljundis, võib isegi öelda, et arvutuslik või teoreetiline pinge. Kui sinna tuleb juba koormus järgi, isegi testri sisetakistus on juba koormus, siis see pinge juba väljundis langeb. Mida suurem koormus, seda madalam pinge. Kui ma nüüd väga puusse ei pane, siis max koormusel pinge on vist DC=0,9xAC. Oli ka teadmine, et 1,4x, aga miski küsimusega seoses hakkasin täpsemalt selgeks endale tegema js siis selline seos välja tuli. Ei hakka neid käsiraamtuid lappama, kus alaldi arvutamine sees, vahe ka erineva kirjanduse vahel, kuidas arvutada. Mõnes võetakse vajalik koefitsient graafikult, teises jälle mingi etteantud koefitsient või vahemik, lõpptulemus aga sama.

[Mauro]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

Reaalselt on kõik korras, lihtsalt Multisimis tuli teine tulemus.

[reuter]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

Suure konde ja väga pisikese trafo ja lahjade dioodide juures võib ka reaalselt tekkida väljundis väiksem pinge, kuna trafo ja dioodid ei suuda hetkeliselt kondet täis laadida.
Alalise kõrgem väärtus tekib sellest, et peale alaldamist laetakse konde siinuse tipuväärtuseni täis(tegelikkuses pisut vähem). Vahelduva mõõtmisel aga mõõdetakse siinuse effektiivväärtust. erinevus on ruutjuur kaks korda ehk siis 1,4142... Kui maha arvutada dioodsillale jääv 0,6...2,5V, siis saamegi ligilähedaselt tulemuseks AC*1,4. 10V ja allapoole pingetel tuleks siiski arvutada täpsemalt, kuna muidu kasvab viga liiga suureks ja seda eriti suuremate voolude korral.

Simulaatorid ei anna alati head tulemust, kuna minuteada ei ole nendes alati kirjeldatud dioodi(ja ka teiste komponentide) tunnusjoont, mis tähendab, et pingelang dioodil ei pruugi sõltuda koormusest

[andreie]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

Aga diood-sillale ei leidnud analoogi - tegu KTS402A vene vidinaga (K?402A) - niiet lõpptulemus multisim skeemis oli 17,105 V - reaalselt aga 17.6 V.

Milline oleks sobiv analoog (hea kui oleks NI Multisim 10 olemas).

Mis tahes alaldussild.

Pole suurt vahet, simulatsioon tuleb ikka erinev reaalsete komponentidega tehtud skeemist. Pead lihtsalt aru saama, et kui jääb mõõtevea piiridesse, siis on tulemus käes.

Kui Su testri täpsus vahelduvvoolu mõõtes 3% või halvem, siis on erinevused mõõtevea piirides.

[elukaz]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

Simuleeri sinna koormus ka otsa, 100 oomi ntx, siis peaks soovitud tulemus tulema.
Ja 16V konde 17voldi peal ei ole hea mõte.

[Mauro]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

ei ole hea mõte aga nii ta originaalis seal on - tehasest alates juba. Ja nii umbes 10 aasta jooksul pole probleeme olnud.

iseenesest see Voltmeeter seal otsas... sellel on 10M oomi(suht standard digitaalsete multimeetrite puhul ka ju), peaks nagu koormuseks piisama.

[fre]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

.....
iseenesest see Voltmeeter seal otsas... sellel on 10M oomi(suht standard digitaalsete multimeetrite puhul ka ju), peaks nagu koormuseks piisama.

10MΩ (loe: kümme miljonit oomi) on suht. olematu koormus.

Ohmi seaduse valemiga saab ka voolutugevuse arvutada ja
see on nii väike et alaldit praktiliselt ei koormagi...

[reuter]

Vs: Alaldi skeemi küsimus.

10MΩ (loe: kümme miljonit oomi) on suht. olematu koormus.

Ohmi seaduse valemiga saab ka voolutugevuse arvutada ja
see on nii väike et alaldit praktiliselt ei koormagi...

Lisan veel juurde, et see ka asja uba, et mõõteriist ei mõjutaks (oluliselt) mõõdetavat väärtust