Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Ei hakka uut teemat tegema. Peaks vist teema ka ümber nimetama kui välja mõtlen mis kõige õigem nimi oleks.

Otsustasin kontrollida kas mu K155ID1d ka töötavad. Ajasin 7805ga pinge 12DC adapterist 5VDC peale. Panin kondekad ka vahele . Inputi valimiseks neljane DIP switch. LEDiga kontrollides tundus nagu töötavat.

Järgmiseks ühendasin nixie kasutades võrgupinget, dioode ja takistit aga tekkis selline probleem, et olenemata sellest mis mul DIP switchist binary input valitud oli, põles nixie ikka. Ühendasin esialgu testimiseks ainult 1 katoodi. Tekkis selline effekt, et kui valitud oli 'õige' binary input siis põles katood natuke eredamalt. Lugedes on silma jäänud, et katkised kivid võivad 'lekkida'. Kas tõesti müüdi mulle pooled katkised (katsetasin 4 kiviga, rohkem ei julgenud) või põletasin ma ise nad maha oma vigase skeemiga või on kuskil skeemis lihtsalt mingi elementaarne viga mille tõttu ei saagi asi toimida. Üsna unine ka juba ja võibolla hommikul saan ise ka aru milles kala. Hetkel asi ühendatud siis niimoodi:

PS. ma loodan, et ma dioodid joonistasin ikka õiget pidi. Igatahes testriga kontrollides tuleb sillast miinus ikka sinna kust mul maha on ühendatud ning + sinna kust Anoodi läheb.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

.... või põletasin ma ise nad maha oma vigase skeemiga või ...

Pole ka välistatud, sest "Выходное пробивное напряжение"
on lubatud vähemalt 60V (see tähendab, et vähemalt 60V-ni
peaks ikka taluma), aga keegi ei tea kui palju just üle selle...

http://www.chipinfo.ru/dsheets/ic/155/id1.html

Siiski loodame et mitte, ehk seal hakkasid mängima juba need
ülepingekaitseks mõeldud sisemised stabilitronid ja läbi nende
"numbrid" siis helendama jäävad kui toitepinge niipalju kõrgem.
Et niisuguste lampide süttimispinge on enamasti vahemikus
150...200V, siis arusaamatuste vältimiseks ei soovitaks eriti
palju üle +200V toitepinget. Säästab ka К155ИД1 tööiga.

[Scott]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

3x10k takisti on alaldatud võrgupingele liiga vähe. Vool on liiga suur ja mikroskeem ei suuda lülitada.

Proovi testskeemi, kasutades 150 - 220 kilo-oomist takistit. Kui töötab, aga liiga tume,võib ka 100 - 120k proovida.

[mikumaku]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Skeemi idee muidugi teoreetiliselt õige, aga ikkagi tõusevad juuksed püsti, kui võrgupinge antakse otse silla peale ja sealt otse kivi jala peale, mis siis et ta siin joonisel maandusena on defineeritud. Pane ometigi mõni trafo vahele, esimesest ettejuhtuvast vanast lamptelekast või -raadiost saab ju sellise, kust ka selle 150-200 V leiab. Pärast, kui riist juba töötab, on aega küll ekstravagantsete toitelahendustega mässata...

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

See 30kΩ iseenesest nii vähe ei tundugi, üks "hull skeem"
(selle all mõtlen - elektrivõrgust galvaaniliselt lahutamata)
on näiteks seesugune

http://iq-technologies.net/projects/tubes/004/nixie_clock.gif

ja seal on eeltakisti samas suurusjärgus. Vaid üksikutel
huumlampidel, millel helendav pind on palju väiksem ja
vajalik voolutugevus samuti, on 100kΩ. Tõsi küll, lampe
tüüritakse üksikute kõrgepingeliste transistoride kaudu ja
need ka töötavad oma lubatava piiril. Aga teises skeemis
näiteks, kus juhivad mikroskeemid 74141, on takistid ka
(tüüpiliselt) 10...20kΩ, aga toitepinge on vaid +170V(!):

http://www.tuberadios.com/nixie/nixieclock.gif

PS. Kui on ikka kiusatus 230V kasutada, soovitaks ohutuse
mõttes ennast elektrivõrgust eraldada kahe ühesuguse
trafo abil, selline variant on vast kõige kättesaadavam:

http://www.electricstuff.co.uk/isol.gif

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Elektri mõistmine veel lapse kingades nii, et ei imesta kui mõni mees kahe peaga käest kinni hoiab kui mu seletusi/skeeme/küsimusi loeb.

Trafoga on selline lugu, et ei tea millised mul käepärast on. Kodus vedeleb ainult paar arvuti toiteplokki ja 1 UPS aga seal vist selliseid pingeid ei kasutata. Lampidega tehnikat paraku mitte. Ma oma tarkusega sain aru, et nixie takistus on nii suur, et vool ei tõuse kõrgele ja siis saab läbi takistite ka asja ajada. Ju ma eksisin. Eks tuleb edasi mõelda mis saab.

220k takistiga kumab ka läbi. Või siis on kivi katki aga ma ei julge proovimata kive sinna pista enam


EDIT: Mõni moderaator märkab siis võiks teema pealkirjaks panna 'Probleemid Nixiega' kuna teema sisu ei vasta juba ammu pealkirjale. Tundub, et siin on postituse muutmise ajalimiit ning ma ise seda enam teha ei saa.

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

PS. Kui on ikka kiusatus 230V kasutada, soovitaks ohutuse
mõttes ennast elektrivõrgust eraldada kahe ühesuguse
trafo abil, selline variant on vast kõige kättesaadavam:

Selge on see osa kus 2 trafot on omavahel kokku topitud. Ebaselgeks jääb see miks see ohutum on? Hammustab ju teisest trafost tulev 230 samamoodi? Ehk selle jaoks, et kui kusagil miski lühis tekitada siis ei pääse see otse vooluvõrku vaid põletab kusagil skeemis midagi hoopis?

[mikumaku]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Selge on see osa kus 2 trafot on omavahel kokku topitud. Ebaselgeks jääb see miks see ohutum on? Hammustab ju teisest trafost tulev 230 samamoodi? Ehk selle jaoks, et kui kusagil miski lühis tekitada siis ei pääse see otse vooluvõrku vaid põletab kusagil skeemis midagi hoopis?

Elektrivõrgu nulljuhe on sisuliselt maandus ja faasil pinge selle suhtes. Kui näpid faasi, läheb vool läbi sinu, sest seisad jalgupidi maas. Teise trafo otstel on pinge ainult üksteise suhtes, maast ei tea kumbki ots enam midagi. Seega ühe käega näppides vooluringi läbi keha ei teki.

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

ahsoo.. niimoodi tundub jah täitsa loogiline. Tänud selle seletuse eest.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

.... ei imesta kui mõni mees kahe peaga käest kinni hoiab ....
Ma oma tarkusega sain aru, et nixie takistus on nii suur, et vool ei tõuse kõrgele ja siis saab läbi takistite ka asja ajada. Ju ma eksisin. Eks tuleb edasi mõelda mis saab...

Kaks pead pidavat jah ühest parem olema ...
Neid "nixie"-lampe tuleks pigem mõista niimoodi,
et ühe numbri helendumise ajal on temale tekkinud
teatav üsna kindla väärtusega (voolust sõltub vähe!)
pingelang ja helenduse intensiivsuse määrab siis
voolutugevus, mida on takistiga sobivaks (ja lubatavaks)
piiratud. Toitepinge võiks nimetatud pingelangust niipalju
kõrgem olla, et voolupiiramistakisti mõistlikus väärtuses
oleks ja võimalikel toitepinge kõikumistel (või mingitel
muudel põhjustel) skeem veel stabiilselt töötama jääks.
Kui aga mikroskeemiga otse lampe tüürida, siis üle +200V
eriti ei soovitaks, eelpooltoodud vene saidil väidetakse et
К155ИД1 tööiga võib ka väheneda 500 tunnini kui suletud
lõputransistoride kollektoritel üle 60V pinge kestab.
Ei oskakski täpsemalt lahti seletada, millised pinged või
voolud mikroskeemi parajasti aktiveerimata väljundile
toimida võivad lambi teiste "numbrite" mõjutusel.

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Ma panin nixie lambi testimise eesmärgil läbi 20-30k oomi käima ja üritasin mõõta pingeid, et saaks läbivat voolu arvutada aga need tundusid esmalt vägagi müstilised olema. Kogusumma ületas 300V. Keegi kusagilt vihjas et peale dioodsilda on miski 1,4 koefitsent aga miks seda ta mulle paraku arusaadavalt selgeks ei teinud. Tester on ka muidugi suvaline multimeeter. MAS830L mudeliks. Kas ma saan väga valesti aru kui eeldan, et nö vanakooli 'seieriga' tester on täpsem ning mitmes olukorras parem? Olen neid müügil ka näinud uue ajastu kesta sees.


Lugesin siit ja sealt ning otsustasin hankida transid kivi väjundi ja nixie vahele, et kivide tööiga pikendada ning ühtlasi peaks see lahendama selle probleemi, et tuleb vanu kive kasutada ning saab hakkama uuema ajastu BIN=>DEC kividega. Huvitav kas neid selliseid tehakse mis 9st ülespoole jäävaid binaarväärtusi ignoreeriks?

Küsimus tekkis transi valimisega. fre lingitud skeemilt MPSA42 tundub sobivat. Jäi silma ka teine 2N5551. Loen selle datasheeti ning seal on järgmised väärtused millest aru saamine tuleks endale varem või hiljem nii ehk naa selgeks teha:

VCEO Collector-Emitter Voltage 160 V - See on siis see pinge mis jookseb läbi transi ja nixie? Kui nixie võtab osa endale ( datasheeti järgi on neil pinge 170V ehk siis selle ta omale võtabki? ) siis peaks sellest piisama?
VCBO Collector-Base Voltage 180 V - See jäi arusaamatuks.
VEBO Emitter-Base Voltage 6.0 V - See on see pinge millega transi juhitakse ehk siis minu skeemi puhul 5V ?
IC Collector current - Continuous 600 mA

Ehk keegi viitsib ära seletada

[cyrix]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Ma panin nixie lambi testimise eesmärgil läbi 20-30k oomi käima ja üritasin mõõta pingeid, et saaks läbivat voolu arvutada aga need tundusid esmalt vägagi müstilised olema. Kogusumma ületas 300V. Keegi kusagilt vihjas et peale dioodsilda on miski 1,4 koefitsent aga miks seda ta mulle paraku arusaadavalt selgeks ei teinud. Tester on ka muidugi suvaline multimeeter. MAS830L mudeliks. Kas ma saan väga valesti aru kui eeldan, et nö vanakooli 'seieriga' tester on täpsem ning mitmes olukorras parem? Olen neid müügil ka näinud uue ajastu kesta sees.

Võrgust tuleb sul vahelduvvool. Vahelduvvoolu graafik on siinus. Vahelduvpinge väärtust ei mõõdeta kokkuleppeliselt mitte siinusimpulsi tipust, vaid umbes 0,7Vmax pealt. Sild teeb sellest alalisvoolu.Silla järel on (enamasti) kondensaator. Kui kondensaatori laadimise kiirus võrgust ületab sealt energia tarbimise kiiruse, siis laadub kondensaator justnimelt siinuspinge tipupingeni. 230V vahelduvpinge korral on tipupinge 310V. Siin on seda näitlikult seletatud:
http://www.practicalphysics.org/go/Guidance_107.html

Lugesin siit ja sealt ning otsustasin hankida transid kivi väjundi ja nixie vahele, et kivide tööiga pikendada ning ühtlasi peaks see lahendama selle probleemi, et tuleb vanu kive kasutada ning saab hakkama uuema ajastu BIN=>DEC kividega. Huvitav kas neid selliseid tehakse mis 9st ülespoole jäävaid binaarväärtusi ignoreeriks?
Tehakse.

Küsimus tekkis transi valimisega. fre lingitud skeemilt MPSA42 tundub sobivat. Jäi silma ka teine 2N5551. Loen selle datasheeti ning seal on järgmised väärtused millest aru saamine tuleks endale varem või hiljem nii ehk naa selgeks teha:

VCEO Collector-Emitter Voltage 160 V - See on siis see pinge mis jookseb läbi transi ja nixie? Kui nixie võtab osa endale ( datasheeti järgi on neil pinge 170V ehk siis selle ta omale võtabki? ) siis peaks sellest piisama?
See on transistori max kollektori-emitteri vaheline pinge. Sellest kõrgema pingega transistor hävib. Kui transistor on suletud, võtab ta endale praktiliselt kogu võrgupinge ja nixiele ei jää suurt midagi. 160V ei piisa.Kui saad kuskilt kätte vanu katkiseid arvuti toiteplokke, siis sealt leiad sobivaid transse kuhjaga.
VCBO Collector-Base Voltage 180 V - See jäi arusaamatuks.
Kollektori ja baasi vaheline max pinge, millest ülespoole transistor hävib.
VEBO Emitter-Base Voltage 6.0 V - See on see pinge millega transi juhitakse ehk siis minu skeemi puhul 5V ?
Ei. Emitteri ja baasi vaheline max pinge. Transistori tüürimisel on E-B pinge enamasti kaugelt alla voldi. Transistori baasi ja mikroskeemi vahele tuleb panna voolu piirav takisti.
IC Collector current - Continuous 600 mA
Maksimaalne vool, mida transistor suudab läbi lasta. Ideaalse jahutuse korral.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

.....
Lugesin siit ja sealt ning otsustasin hankida transid kivi väjundi ja nixie vahele, et kivide tööiga pikendada ning ühtlasi peaks see lahendama selle probleemi, et tuleb vanu kive kasutada ning saab hakkama uuema ajastu BIN=>DEC kividega. Huvitav kas neid selliseid tehakse mis 9st ülespoole jäävaid binaarväärtusi ignoreeriks?
.....
Küsimus tekkis transi valimisega. fre lingitud skeemilt MPSA42 tundub sobivat.
VCEO Collector-Emitter Voltage 160 V - See on siis see pinge mis jookseb läbi transi ja nixie? Kui nixie võtab osa endale ( datasheeti järgi on neil pinge 170V ehk siis selle ta omale võtabki? ) siis peaks sellest piisama?
.....

No seda pingelangu mõõdaks jah alles siis kui silutud
alalispinge toiteks võtta oleks, siis saaks ka usutava
tulemuse. Kui nüüd 230V (vahelduvpinge effektiivväärtus)
alaldada ja sobiva kondensaatoriga siluda, tõuseb pinge
praktiliselt tipuväärtuseni, mis on üksjagu üle 300V.

Ma ei näe põhjust ega vajadust otsida positsioonväljunditega
dekoodreid, mis üle "9" seisusid sisenditel ignoreeriks, lihtsalt
nende sisenditele selliseid seise ei antagi. Kella loendurid ju
lihtsalt nullistatakse vastavate tagasisideahelatega et nad
ülearu suurtele seisudele ennast ei loeks.

MPSA42 ja taolised sobivad põhimõtteliselt küll, pingelangu
võrra "nixie"-lambil saab ta kollektor ju pinget ka vähem...
Järele ühendada saab neid transistore aga sellistele
mikroskeemidele, millel aktiivne olek on kõrge (mitte
aga madal, nagu see on К155ИД1-el) nivoo.

Päripingestatud (nagu see tööolukorras transistoril on)
baasisiirdel ei või üle 1V pinge(langu) üldse tekkida, selleks
on transistori baasiahelas ka voolupiiramistakisti olemas.
Baasisiiret võib vaadelda kui dioodi ja kui ränidioodil (nagu
ka räniditransistoril) ilmneb tavapärase 0,6...0.7V asemel
märkimisväärselt suurem pingelang, on ta riknenud (erandi
võiks moodustada näiteks liittransistorid, kus kaks baasisiiret
on jadamisi)...

[mikumaku]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Sinna IN-ide ja loogikakivide vahele saaks ka optrone panna, jääks see transi töörežiimi teooria ja praktikaga maadlemine ära.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

..... saaks ka optrone panna, .....

...mis oleks vast juba kallim lõbu... Mingi mõte oleks küll selles kui
lampide osa siis (trafota) võrgutoitelt panna, optronid garanteeriks
ülejäänud osale galvaanilise lahtisidestuse elektrivõrgust.

Üks fantaasiarikas galerii nixie-kelladest:

http://www.electricstuff.co.uk/nixiegallery.html

Siis veel ühe meie foorumiliikme teema ja pildid:

http://www.elfafoorum.eu/threads/47633

http://knob.planet.ee/nixie/