Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Esialgu on plaan küll toiteosa teha step-up konverteriga aga selle jaoks peab enne välja puhkama ennast sest viimased arvutused läksid omadega küll kusagile rappa ja väga imelikud suurused hakkasid tulema elementidele. Kindlasti ei plaani ma lõpptulemusena otse võrgust skeemi peale midagi lasta ning eelnev oli lihtsalt katsetamiseks/testimiseks. Selle tulemusel ning teie kaasabil olen jälle vaksa võrra targem.

Astusin oomipoest läbi ning soetasin paar MPSA42 transi ning 33k oomised takistid kivi ja baasi vahele. Sellega peaks saama testida K155ID1 kivi otse võrgust küll? Lihtsalt toimib vastupidi, et number põleb ja kui õige kombinatsioon valida DIP switchi peal siis peaks ära kustuma.

Pinge silumiseks peale dioodsilda peaks tegema siis mida? Kondekast piisab? 250V kannatavaid lüüte on mul 2tk hetkel. Üks neist 4,7uF ja teine 100uF.
EDIT: Küsin siis üle, et kas reaalselt saabki sinna siis üle 300V pinget või näitab seda mulle ainult tester?

Lisaküsimusena uuriks, et kuidas kondekast pinge välja saada peale testimist. On ka mingi muu kaval nipp peale mehhaanilise võtte (takistiga lühistada). Nixie ise ei tarbi vist kõike ära. Ammugi ei saa ma sinna LEDi toppida tarbijaks kuna pole käepärast sellist takistit mis seda kannataks. Kui LED ise seda üldse kannataks. Paberi peal arvutades 20mA LEDi jaoks peaks olema 11,5k oomine takisti et see 230V peal tööle panna aga ma olen enam kui kindel, et ma jätan midagi jälle välja oma mõttekäigust.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

.....
Astusin oomipoest läbi ning soetasin paar MPSA42 transi ning 33k oomised takistid kivi ja baasi vahele. Sellega peaks saama testida K155ID1 kivi otse võrgust küll? Lihtsalt toimib vastupidi, et number põleb ja kui õige kombinatsioon valida DIP switchi peal siis peaks ära kustuma.
.....

К155ИД1-il on lahtise kollektoriga väljundid ja nende madal nivoo (Low) võib
tema skeemilahenduse tõttu väljunditel tavapärasest 0,4V-st hoopis kõrgem
olla (emitteritel pole "maa", vaid sellest veidi kõrgem potentsiaal), seega
sinna transistore järele ühendada polegi niisama lihtne...

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Selge, ootan siis tellitud 4028 kivid ära. Seniks uurin juba järgmist. Plaan ise PCB ka ehitada, et saaks ikka ühe projektiga võimalikult palju kogemusi.

Sain oomipoes aru et NaatriumKloriid on tänapäeval popp. Kui ma kavatsen teha plaadi kus peal on Nixied, ~60 transi, takistid jms pudi ja 6 kivi ka. Mis koguses ma kemikaali peaks soetama? Ühe plaadi jaoks peaks piisama sellest väiksest pakist küll millest 0,5l lahust saab? Paraku oomipoes hetkel olev müüa mulle peale selle miskit infot ei andnud, et sellest 0,5l saab. Kohe-kohe hakkas saba ka tekkima ja ju tal polnud aega seletada pikemalt.

Millega auke puurida. Puuriterad on küll müügil aga mille otsa neid panna. Tavalise akukaga hakkab äkki liiga vibama puur ja teeb PCB peal pahandust.

[Pläsku]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Millega auke puurida. Puuriterad on küll müügil aga mille otsa neid panna. Tavalise akukaga hakkab äkki liiga vibama puur ja teeb PCB peal pahandust.

Saab küll, kui paremat võimalust ei ole ja kindla käega oled. Võtad drelli paremasse kätte, plaadi paned näiteks sileda lauatüki või sarnase peale, nii et puur võib plaadist vabalt läbi minna natuke laua sisse. Vasaku käeg paned serviti plaadi peale, et see paigal püsiks ja ühtlasi toetad drelli, et see täie raskusega puurile peale ei vajutaks ja ka paigal püsiks. Lülitad momendiks käima, suuri pöördeid pole vaja. Ise sedasi edukalt mingi ürgaegse vene 25W drelliga 0,5mm auke puurinud. Puur peab muidugi korralikult terav olema.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Selge, ootan siis tellitud 4028 kivid ära.
.....
Sain oomipoes aru et NaatriumKloriid on tänapäeval popp.
.....

Et siis igal loenduril veel oma "isiklik" dekooder järel...
Vähem "kive" kulub kui dekoodriga loendureid kasutada -
CD4017 on näiteks niisugune ja nendega esimene
ettejuhtunud skeemilahenduse näide ka siia:

http://www.electronixandmore.com/nixieclocks/nixclkv1.gif

Seal on näha kuidas 4017 ja nixie-lambid omavahel
kokku käivad ja samuti ka loendurite eelmainitud
tagasisideahelad. Vene analoog on ka - К561ИЕ8.
Mõlema kohta lingid:

http://www.kpsec.freeuk.com/components/cmos.htm

http://www.vt1.ru/mc/68.html - joonised 185 ja 194.

Naatriumkloriid (NaCl) on aga tavaline keedusool, ehk
pakuti hoopis naatriumpersulfaati söövitusaineks?

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

See 4017 on siis spetsiaalselt kella jaoks? Mul esialgu plaanis ehitada selline modulaarsem asi. Pole isegi kindel kas panna sinna kell taha või midagi muud. Sestap ka dekooder loendurist eraldi.

Aga linkide eest tänu ikka. Mahti saan siis teen vähemalt põhimõtte selgeks.

Naatriumpersulfaat oli jah see. Ma ei tea miks mulle kloriid meelde jäi.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

See 4017 on siis spetsiaalselt kella jaoks? .....

Ei ole, see on üsnagi universaalne loendur, mitmel pool hea
kümnendkoodis loendamiseks, kus nn. positsioonkoodis
väljundeid vaja. Samuti on sellega lihtne suvalist alla 10
loendus- või jagamistegurit moodustada tagasisidega
ühelt väljundilt nullistussisendile. Nendega tehakse nt.
ka "jooksvaid tulesid" ja palju muid huvitavaid vigureid...

Spetsiaalselt kellade jaoks on mitmed vene К176-seeriast -
К176ИЕ3
К176ИЕ4
К176ИЕ5
К176ИЕ12
К176ИЕ13
К176ИЕ17
Nendel 1:1 lääne analoogid puuduvad, rakendusskeeme
näeb eeltoodud vene lingilt http://www.vt1.ru/mc/68.html

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Uurisin jah skeemi ning vaatasin selle kivi datasheeti ning sain selle kella süsteemist enamvähem aru. Ehk siis loogika osa on selge aga elektroonika osa jääb kohati ähmaseks. Näiteks miks on 24h loenduri Q2 läbi transi vastvate RST viikudega ühendatud (mina oleks ilmselt esimese hooga otse ühendanud). Sellepärast, et Q2 koormus sellel 'kivil' liiga suureks ei läheks kui 3 sisendisse peab signaali andma? Sellest miks RST viigud on ühenatud emitteriga saan vist aru. Vastupidiselt vist oleks pinge liiga kõrge?

1 küsimus mida ma tõele au andes pole veel jõudnud ineretist uurida on see miks paljudes skeemides kasutatakse 32.768 kHz kvartsi selle jaoks, et 1Hz saada. Võrgu sagedus võib ebastabiilne olla ning seega kvartsi kasutamisest saan ma aru aga miks just sellise sagedusega. Silma jäi see, et tegu on 2 astmega ning siis on seda hea lihtne jagada ning tulemuseks vist saadi 1,024 Hz. Jällegi miks siis mitte 32 kHz mis annaks täpselt 1Hz tulemuseks. Eks ma uurin asja lähemalt kui vajadus tekib aga kui keegi teab põhjendust siis võib ju viitsimise korral seletada.

EDIT: eksisin ilmselt. CD4060 väljund Q14 annab tulemuse: sisend jagatud 2 astmes 14 ehk 32768/16384 mis annab tulemuseks 2 millest teise 'kiviga' annab siis 1Hz teha. Kusagilt miskipärast oli silma jäänud 1,024 Hz ning polnud veel ise datasheeti vaadanud ning arvutuskäiku läbi teinud. Samas 16,384kHz kvartsi kasutades (kui selline olemas on) saaks ju kohe tulemuseks 1Hz nii, et küsimus justnimelt 32.768kHz kasutamise kohta jääb õhku.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Uurisin jah skeemi ....
Samas 16,384kHz kvartsi kasutades (kui selline olemas on) saaks ju kohe tulemuseks 1Hz nii, et küsimus justnimelt 32.768kHz kasutamise kohta jääb õhku.

See emitterjärgur seal skeemis on lihtsalt autori võhiklik
ülepingutus. Ise ta oma skeemikirjelduse annab niimoodi:

http://www.electronixandmore.com/nixieclocks/1.html

Pealegi, see kell on 12-tunni süsteemis ja erilist eeskuju
sealt võtta polegi vaja, sattus ette ja pakkusin näitena,
kuidas 4017 numbrilampe läbi transistoride juhivad.
Niipalju veel selle skeemi kohta, et mõistlikum olnuks
igale lambile oma anoodtakisti panna et kindlapeale
nende omavahel sõltumatu lelendustugevus saada.

32768Hz kvartsi teemast olen siin foorumis varem kirjutanud,
aga lühidalt - kuuldaval helisagedusel (nagu oleks 16384Hz)
töötav kvarts teeks vaikses ruumis väga häiriva vilina.
Aga miks 2Hz hea on - sellise taktiga on hea kellaaega edasi
"kruttida" vastavaid nuppe all hoides...

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Uurisin veidi seda kella asja. 4017 sobiks nixie jaoks ideaalselt aga nagu ma mainisn siis ma tahaksin teha natuke modulaarsema asja ehk siis kella osa eraldi, nixie osa eraldi, sageduse generaator eraldi jne. Kas ma sellise ehitusviisi eeliseid ka kunagi kasutama hakkan seda ei oska öelda aga tore nokitseda ikka.

Igatahes... ma pean siis ehitama kella süsteemi mille 6 väljundit (hhmmss) on binaarsed. Netis kolades tundus, et IC 4029 ning IC 4081 kooslus peaks asja ära ajama. On ehk mõni parem variant ka? Ühe skeemi peal nägin 7490 'kivi' aga see on miskipärast pea 3x kallim kui 4029.

edit: selline asi torkas ka pähe mida olen unustanud küsida. Osades skeemides kasutatakse 'kivi' toite vahel 0,1uF kondensaatorit. Kas sellel on mingi iva ka, et kasutatakse igal kivil eraldi kondekat mitte kogu ringi peale ühte suuremat? Nad on ju tegelikult kõik rööbiti ühendatud. Kusagilt postist jäi vist silma ka, et selle kasulikkus on hoopiski müüt.

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

..... On ehk mõni parem variant ka? Ühe skeemi peal nägin 7490 'kivi' aga see on miskipärast pea 3x kallim kui 4029.
.....
Kas sellel on mingi iva ka, et kasutatakse igal kivil eraldi kondekat .....

Pakuks siis ühe parema variandi kella skeemile...
Kõige ees võiks olla К176ИЕ5 tüüpskeemiga koos 32768Hz
tavalise kellakvartsiga. Sellest saab juba 1Hz kätte. Saab ka
2Hz impulsid, millega kella näitu õigeks seadistada nuppudega.
К176ИЕ5 asemel võib isegi К176ИЕ12 kasutada, see annab
minutiintervalli ka (kui peaks vaja olema, aga eriti sel juhul
on ta mõttekas kui sekundite näitu üldse kellale ei teegi).
4029 oleks aga kella jaoks "liigne luksus", pole seal eelseadistust
ega reverseeritavust vaja. Võiks kuue 4029 asemel kasutada
vaid kolme "kivi" К561ИЕ10 (analoog CD4520), kuna nendes on
igaühes kaks neljabitilist loendurit. Kuuega või 10-ga jagama
(16 asemel) on neid lihtne sundida, iga selline tagasisideahel
koosneb vaid ühest takistist ja kahest dioodist. Kokku siis vaid
neli "kivi" ja veel natuke loogikat lisaks et 24:00:00 asemel
jälle 00:00:00-ga alustaks.
Kui aga К561ИЕ10 või CD4520 asemel CD4518 kasutada,
pole 10-ga jagama vaja "sundida", sest nendel on see oskus
juba sees olemas... 6-ga jagamine siis 2 dioodi ja takisti...

74xx-seeria on TTL loogika, toide +5V ja suurem voolutarve.

Rohkem šuntkondensaatoreid toitel ja nende hajali paigutus
on kasulik toitesiinidel suurema (impulsilaadse) voolutarbega
tekkivate impulsshäirete vastu. CMOS pole kuigi häiretundlik
selles mõttes, madala ja kõrge loogikanivoo erinevus on suur...

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Pakuks siis ühe parema variandi kella skeemile...
Kõige ees võiks olla & CD4520 asemel CD4518 kasutada,
pole 10-ga jagama vaja "sundida", sest nendel on see oskus
juba sees olemas... 6-ga jagamine siis 2 dioodi ja takisti...

Uurisin selle kohta natuke aga jäi selgusetuks see kuidas seal 10ga jagamine toimub. Kuskil näidis skeemi peal oli Q4 ühendatud järgmise 4518 ENABLE sisendiga aga kui ma õigesti aru saan siis see on tõene juba 8 puhul. Kas selle jaoks ongi vaja 2 dioodi ja takistiga ehitada seda? Kuidas see välja näeb üldse? Mina ise oleks selle jaoks AND kivi võtnud.

edit: Sain vastuse juba. Lugesin sellest mööda enne miskipärast "With this arrangement counting advances as the enable input becomes low"

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

...... Kas selle jaoks ongi vaja 2 dioodi ja takistiga ehitada seda? Kuidas see välja näeb üldse? Mina ise oleks selle jaoks AND kivi võtnud. ...

Muidugi saab seda mingis mikroskeemis asuva valmis
loogikalüliga teha, aga see kahe dioodiga ja ühe takistiga
tehtud AND-loogikalüli näeb välja niimoodi:
Loenduri R (Reset, nullistus) sisendilt takisti (näiteks 20kΩ)
toitele (+9V). Samalt sisendilt kaks dioodi suunaga kahele
vajalikule väljundile (mõlema dioodi anoodotsad on koos R-ga,
katoodotsad kumbki omal loenduri väljundil. Kui nüüd need
mõlemad väljundid jõuavad loendamise käigus seisu H
(High ehk kõrge signaalinivoo), sulguvad mõlemad dioodid ja
takistilt H-nivoo viib loenduri koheselt algseisu (nullseisu).
Näiteks Jagamisteguri 6 saamiseks 4 + 2 = 6 asemele null
(seis 6 saab loenduril olla vaid imelühikest aega).

[rainadov]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Ma panin nixie lambi testimise eesmärgil läbi 20-30k oomi käima ja üritasin mõõta pingeid, et saaks läbivat voolu arvutada aga need tundusid esmalt vägagi müstilised olema. Kogusumma ületas 300V. Keegi kusagilt vihjas et peale dioodsilda on miski 1,4 koefitsent aga miks seda ta mulle paraku arusaadavalt selgeks ei teinud. Tester on ka muidugi suvaline multimeeter. MAS830L mudeliks. Kas ma saan väga valesti aru kui eeldan, et nö vanakooli 'seieriga' tester on täpsem ning mitmes olukorras parem? Olen neid müügil ka näinud uue ajastu kesta sees.

Võrgust tuleb sul vahelduvvool. Vahelduvvoolu graafik on siinus. Vahelduvpinge väärtust ei mõõdeta kokkuleppeliselt mitte siinusimpulsi tipust, vaid umbes 0,7Vmax pealt. Sild teeb sellest alalisvoolu.Silla järel on (enamasti) kondensaator. Kui kondensaatori laadimise kiirus võrgust ületab sealt energia tarbimise kiiruse, siis laadub kondensaator justnimelt siinuspinge tipupingeni. 230V vahelduvpinge korral on tipupinge 310V. Siin on seda näitlikult seletatud:
http://www.practicalphysics.org/go/Guidance_107.html

Lugesin siit ja sealt ning otsustasin hankida transid kivi väjundi ja nixie vahele, et kivide tööiga pikendada ning ühtlasi peaks see lahendama selle probleemi, et tuleb vanu kive kasutada ning saab hakkama uuema ajastu BIN=>DEC kividega. Huvitav kas neid selliseid tehakse mis 9st ülespoole jäävaid binaarväärtusi ignoreeriks?
Tehakse.

Küsimus tekkis transi valimisega. fre lingitud skeemilt MPSA42 tundub sobivat. Jäi silma ka teine 2N5551. Loen selle datasheeti ning seal on järgmised väärtused millest aru saamine tuleks endale varem või hiljem nii ehk naa selgeks teha:

VCEO Collector-Emitter Voltage 160 V - See on siis see pinge mis jookseb läbi transi ja nixie? Kui nixie võtab osa endale ( datasheeti järgi on neil pinge 170V ehk siis selle ta omale võtabki? ) siis peaks sellest piisama?
See on transistori max kollektori-emitteri vaheline pinge. Sellest kõrgema pingega transistor hävib. Kui transistor on suletud, võtab ta endale praktiliselt kogu võrgupinge ja nixiele ei jää suurt midagi. 160V ei piisa.Kui saad kuskilt kätte vanu katkiseid arvuti toiteplokke, siis sealt leiad sobivaid transse kuhjaga.
VCBO Collector-Base Voltage 180 V - See jäi arusaamatuks.
Kollektori ja baasi vaheline max pinge, millest ülespoole transistor hävib.
VEBO Emitter-Base Voltage 6.0 V - See on see pinge millega transi juhitakse ehk siis minu skeemi puhul 5V ?
Ei. Emitteri ja baasi vaheline max pinge. Transistori tüürimisel on E-B pinge enamasti kaugelt alla voldi. Transistori baasi ja mikroskeemi vahele tuleb panna voolu piirav takisti.
IC Collector current - Continuous 600 mA
Maksimaalne vool, mida transistor suudab läbi lasta. Ideaalse jahutuse korral.

Vahelduvpinget mõõdetakse pinge efektiivväärtusega, mis kokkuleppeliselt teeb aktiivtakistusel sama töö (soojuse) ja on võrdne alalispingega, mis samal takistusel teeb võrdväärse töö. Siinuspinge korral on nad omavahel seotud U(max)=1,41U(eff). See 1,41 tuleneb matemaatikast ja on ruutjuur 2-st. Sisuliselt võrreldakse sin pindala, samas ajaühikus alalisvoolu pindalaga. Kui alaldatakse vahelduv ja seal on ka kondekas, siis viimase laadimispinge võib ulatuda selleni. Võib...seda sellepärast, et samaaegselt võib ka tarbimine toimida. Kondekas on vahepuhvriks. Ütleme, nii nagu on veetorn veevärgis. ~220Vx1,41=311V, see on meil normeeritult reaalselt võrgupinge, millega tuleb arvestada. Samas on ka teada, et seda EE suudab harva tagada. Tegureid, mis pinget mõjutavad on palju. Ka kured, kes kusagil postil oma pesakese loovad! Kui lahtisel 3f sisendfiidril üks faasidest läheb vastu maad ja alajaama kaitse ei reageeri, siis teistel s.o. 2 faasidest tõuseb pinge ~220V -st koheselt 380V-ni! See selleks. Alati rehkenda, et alaldi lõpppinge on 1,41 korda suurem kui mõõdetud vahelduvpinge enne silda. Ühelpool on mõõdetud vaheluv efektiivväärtusena, teiselpool juba alaline oma max. väärtusega.

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Hei,

Olen näinud skeeme kus nixied on ühendatud nii, et lampide vastavad katoodid on omavahel koos ( 1-1-1, 2-2-2, jne ) ning anoodid eraldi. On käest läbi käinud ka mitme numbrikohaga 7 segment LED displayd kus ongi segmentide klemmid koos ja toide siis eraldi. Mis põhimõttel selliseid asju juhitakse? Kuidagi hästi kiirete impulssidega mida inimsilm ei jõua jälgida aga mis jätab siis vastava mulje? Kas selline asi tehnika elueale ei mõju kuidagi?