Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

...siis kõige parem joonistada millimeeterpaberi peale.

Jah, millimeetripaber on küll hea ja olen kunagi kasutanud,
aga millalgi sai varutud 2,5mm võrgustikuga üsna õhukest
diagrammipaberit (tehti seda "isekirjutajate"* jaoks) ja see
on veel parem. Ühele küljele (kus on ruudustik) joonistan
(mulle meeldib ilma arvutita teha) trükirajad ja teisele
(puhtale, valgele) küljele detailide paigutuse. Sellise
paberi** tagumist serva laualt veidi üles kergitades
(valgus hakkab natuke läbi paistma) näeb läbi
paberi ka teise külje joonist.
* - midagi taolist - http://www.omtep.ru/system/files/img/bd4.jpg
** - Лента диаграммная складывающаяся:

http://ammon.ru/upload/iblock/ce7/1723_2.jpg

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Mina olen paraku käsitsi joonestamises alati kobakäpp olnud. Samas arvutiga sinasõber juba nii palju aastaid, et sõrmede peal enam kokku ei loe. Sestap ka loogiline valik.

Sain eile oma pooli kätte ning Cyrixi abiga asusin seda breadboardi peale sättima. Paari korrektuuriga sain asja laua peal käima ja täna tegin PCB. Kuna see jällegi väike tükk siis kandsin CADist augud valmis PCB peale üle (see mis auke täis juba poest ostes) ja puurisin läbi selle. Väga mugav oli nii. Tekkis paari lisa augu vajadus ning tegin küll naaskliga enne augukese ette aga puur tahtis ikka minema sõita. Ju pole nii kindel käsi. Jäi paar rada joonistamata ning avastasin selle muidugi peale söövitust. Sestap sai paar juhtmejuppi ka plaadile.

Muredest ka. Peale seda kui asi kokku joodetud ühendasin sinna 6 Nixiet taha (eelnevalt oli see mul breadboardi peal testitud). Iga Nixie anoodi vahel 33k takisti. Nixied värelesid. Siis jälle ei värelenud. Korduva katse/eksitus meetodiga tegin kindlaks, et värelus peatub 100% kui sõrm vastu transi jahutus radikat panna. Kadus muidugi niisama ka. Vahel oli vahel ei olnud. Koos värelusega tekkis ka umbes 5V pingelang. Ilmselt mingi jama sinna radikasse sisse sõidab mis seda siis püüab ja otsaga transistori sisse saadab. Kuidas ma sel puhul seda maandama peaks? Sõrme hoidma jääda nagu ei tahaks. Kas viga võib olla ka selles, et ma jätsin plaadi peale 1 laiema 'raja' kuhu radikas kinni joota. Selle rajaga midagi muud nagu ühendatud pole. Testimise faasis olid mu nixied muidugi ka pilla-palla üle laua laiali kui see midagi mõjutada saab. Eile küll ei märganud, et oleks mõjutanud.

Ühtlasi oli kuulda sirinat nii värelusega kui ka ilma. Eeldan, et seda tegi pool. Ma nüüd ei mäleta kas eile õhtul lahtiselt katsetades seda oli kuulda või ei. Pole küll miski metsik sirin mis kusagilt kapi pealt kõrva kostaks ning otseselt see mind ei häirigi. Kardan lihtsalt, et see on esimene märk skeemi hukkumisest. On mu kartusel ka tõepõhi all?

Muus osas vastas skeem vist mu ootustele. Tester näitas küll miskipärast pinge kõikumist. Kohati 167V. Kohati 180V ligi. Kui hoidsin testrit pikalt klemmide vastus siis kerkis vaikselt 200ni. Radikas läks umbes 20 minuti jooksul küll kuumaks kuid mitte selliseks, et näpuga kinni hoida ei saaks. Parajalt soe selline.

Pilt lõpptulemusest on siin http://flopi.net.ee/nc/psu/IMAG0305.jpg . Äkki mul seal juhtmed jooksevad kuidagi valesti (risti üle teiste vms), et mu väreluse põhjustavad? http://flopi.net.ee/nc/psu/ siin on kõik ülejäänud pildid selle 'mooduli' tegemisest.

EDIT: Kasutasin radade tinaga katmiseks kampoli ja denatureeritud piirituse segu mille peale pintseldasin. On see korrektne käitumine või peab 'päris' piirutus olema?

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

..... ning Cyrixi abiga .....
..... aga puur tahtis ikka minema sõita. .....
..... Koos värelusega tekkis ka umbes 5V pingelang. .....
..... Ühtlasi oli kuulda sirinat nii värelusega kui ka ilma. .....
..... Tester näitas küll miskipärast pinge kõikumist. Kohati 167V. Kohati 180V ligi. Kui hoidsin testrit pikalt klemmide vastus siis kerkis vaikselt 200ni...

Ette märkimine naaskliga tahab ehk veel veidi harjutamist,
et kuisuure survega tuleks vajutada et kärniks piisav oleks
(et puur minema ei sõida) ja mitte ka ülearu tugevalt et
fooliumialust plastmassi (klaastekstoliiti) deformeerida
liiga palju (kui puur oma läbimõõduga seda välja ei puuri,
jääb hiljem nähtavaks).

Pingemuundi väljundpinge triivib siis kahtlaselt, ei tea kas
jääb koormusvõimest puudu või... Siit kaugemalt ei oska
väga oletada, aga Cyrix on juba pikemat aega Tartu poiss,
ehk aitab tema seda asja selgitada...

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Uurisin internetist ja sain nii palju targemaks, et mu 'suur' radikas toimib vististi antennina ja tulistab selle kõik MOSFETi D klemmi peale mis omakorda on pooli ja väljundiga ühendatud ja ilmselt sealt tuleb osaliselt see vibra. Panin sinna isolatsiooni vahele. Leidsin sealt samastki kust radika ehk siis vanast toiteplokist (oi omal ajal sai neid kastide viisi ära visatud, oleks siis teadnud). Selline hallikas õhuke kummi moodi asi. Sooja tundus juhtivat aga elektrit mitte. Sellega vähendas veidi häireid. Siis sai 'tagasiside ahelas' potekat krutitud nii, et väljundpinge kasvas 166V pealt 180V peale ja siis jäi vibra ka järele. Ühtlasi kadus ka pooli pirin ning asendus sisinaga mida eriti kuulda pole. Tagasiside pinge sai ka 1.25V peale mis dokumentide järgi vist õige peaks olema. Lambid kokku tarbisid ligi 9mA. Datasheeti järgi neil 2,5mA per lamp nii, et tundub suhteliselt hea tulemus olevat. Põlevad minu jaoks piisavalt heledalt ning samas peaks tööiga pikem olema kui väiksem vool läbi käib.

EDIT: Mul pole päris naaskel vaid selline metallist harilik pliiats vms. Naine kasutas seda klaasi peale joonistamiseks aga kui spetsialistid seda mõned korrad metalli kärnimiseks olid kasutanud ei pidavat enam algseks otstarbeks kõlbama. Eks ma vaatan kas saab sellest asja või ei. Järgmine plaat tuleb nii palju suurem, et läbi 'abiratastega plaadi' enam puurida ei saa.

EDIT2:

Kuna mul see radikas nüüd niisama lahtiselt kas siis oleks mõistlik ta GROUND klemmiga ühendada?

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Ise küsin ise vastan.

Radikas tuleb/tuli jah ära maandada kuna muidu ta hakkas ( ilmselt poolist ) korjama miskit sagedust mis kella timmise juhtmete lähedale sattudes pani kella metsikul kiirusel 'pöörlema'. Peale radika maandamist see probleem kadus. Peab nüüd hinge kinni hoidma ja lootma, et see isolaator mis seal transistori ja radika vahel on ka vastu peab.

Ühtlasi pidin ka 2Hz juhtme otsa takisti panema muidu hakkas see kuskilt läbi 'kumama' ja keris kella edasi isegi siis kui lülitit ei vajutanud. Oli küll loogikakivi vastavas otsas takisti kuid see ei päästnud. Lahendasin asja nii, et panin sisendi otsa 100k takisti (maa ja sisendi vahele ) ning 2Hz otsa 10k takisti. Siis kadus ka see anomaalia.

Kell valetab. Tunnis jääb kusagil sekundi maha. Ööpäevas teeb see siis poole minuti kanti mis pole paraku aktsepteeritav. Peab kvartsi osa timmima hakkama.

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Tellisin trimmer kondensaatori omale vahemikus 5-20pF. Probleem selles, et tegu on selle pisikesega millel jalad kõhu all. Radade peale ma ta nikerdasin aga selle koha pealt küll aimu pole mis positsioonis mis mahtuvusega ta olla võiks. Ainus 'indikaator' on ringist välja lõigatud 'tükk' mille järgi saab vaadata aga mis mahtuvus tal parajasti siis olla võiks seda ei tea. Mingisugust stopperit ka pole mille järgi võiks ennustada. Keera mitu ringi tahad.

On keegi kokku puutunud nendega ja oskab öelda kus tal miinimum ja kus maksimum väärtus olla võiks?

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Kuidagi küljelt vaadates peaks selgust saama, kus on staatori plaat.
Selle keskosast peaks ka viik allasuunda olema. Rootor on pööratav
ja selle ühendus peaks olema telje kaudu. Just rootor ühendatakse
"maaga", et kruvikeerajaga keerates see skeemile mõju ei avaldaks.
Mahtuvus on maksimaalne muidugi sellises asendis kus rootori ja
staatori segmendid omavahel kohakuti on, siis on ka generaatori
sagedus kõige madalamal.

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Tänud, leidsin täitsa üles need nimetatud plaadid. Olin muidugi valepidi kondensaatori jootnud ja tegin selle ka ümber. Eks nüüd tuleb paika ajada. Paraku pole sellist aparaati kodus mis näitaks täpset nii, et peab lihtsalt paari tunni kaupa vaatama esialgu.

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Ühtlasi pidin ka 2Hz juhtme otsa takisti panema muidu hakkas see kuskilt läbi 'kumama' ja keris kella edasi isegi siis kui lülitit ei vajutanud. Oli küll loogikakivi vastavas otsas takisti kuid see ei päästnud. Lahendasin asja nii, et panin sisendi otsa 100k takisti (maa ja sisendi vahele ) ning 2Hz otsa 10k takisti. Siis kadus ka see anomaalia.

Häda suur. Kui takistid panin tundus, et kõik on OK aga täna avastasin, et miskipärast minuti osa minnes 59 pealt 00 peale läheb hoopiski 01 peale.

Kammisin skeemi läbi, mõtlesin ja mõõtsin ja tundus, et no peab töötama ju. Lõpuks avastasin, et 00 jäetakse vahele siis kui mul kellakerimise juhtmed taga on. Neid ära tõstes ja katsetades avastasin ühtlasi ka selle, et ikkagi kumab kusagilt 2Hz läbi ja mingi hetk hakkas kell minuteid lihtsalt ise edasi kerima kui juhtmed sabas olid.

http://flopi.net.ee/nc/clock/IMAG0317.jpg plaat ise on selline. Paremal toitepistiku all on 2 rida väljaviike mis peaks siis olema kerimiseks mõeldud. Minu pea enam kinni ei võta kuidas see sagedus niimoodi juhtmesse kumab. Ometi on 'kivi' sisendid kõik 100k takistiga maha ühendatud (pilt vana seal võivad teised väärtused olla). Katsetasin ka suvalise juhtmega. Leidsin mingi USB emaplaadi poolse otsaga (see istub ilusti sinna) juhtme mis minu mõistuse järgi peaks varjestatud ka olema. Teise otsa ei pannud mitte midagi. Ikka sama jama.

Üks variant mida võiks ju proovida on see, et takistid tõsta 'kivide' juurest sinna kerimise väljaviikude juurde aga ma pole kindel kas see midagi muudaks üldse sestap ei hakka enne auke puurima ja nikerdama kui siit mõni targem viitsib miskit sellest anomaaliast arvata.

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Siis on anomaalne nähtus...
Kui kusagil selle 2Hz-kerimise-süsteemi põhimõtteskeemi näeks,
ehk oskaks ka midagi arvata, trükiradadelt näpuga järge ajades
ei tule vast niilihtsalt vea leidmisega toime...

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

skeemi käepärast pole kuid võin muidugi joonistada. See võtab veidi aega.

Toimib asi nii, et kui minuti kümne osa saab 6ks (2 ja 3 bit HIGH) siis läbi AND 'värava' antakse HIGH signaal tundide loenduri ENABLE sisendile ning minuti kümne osa loenduri RESET sisendile.

Minuti ühelised käivad omasoodu.. peale 9t tuleb 0 mille peale antakse kümne osa ENABLE sisendile HIGH to LOW signaal nagu sellel skeemil näidatud: http://www.kpsec.freeuk.com/images/encount.gif ehk siis 4s bitt on ühendatud ENABLE viiguga.

Kerimine näeb välja nii, et sekundi kümneliste osast tuleb samamoodi läbi AND värava HIGH signaal minuti üheliste ENABLE viiku ning sekundi kümneliste RESET sisendisse. Sinna vahele panin ma dioodi, et minuteid kerides sekundeid ära ei nulliks.

Minuti üheliste ENABLE sisendi küljes on siis: diood, takisti mis on maaga ühendatud ning kerimise viik/klemm. Viimase külge ühendan juhtme ning läbi selle lasen lülitit kasutades 2Hz. Midagi muud selle 2Hz-ga ühendatud ei ole. 'Sagedusgeneraatori' 2Hz ja kella skeemi 2Hz vahelisele juhtmele panin veel 10k takisti ka vahele kuna mingi skeemi peal nägin, et nii oli tehtud.

Loodan, et on arusaadav. Täna pole aega joonistada ja nädalavahetus kiirevõitu aga eks järgmise nädala hakul joonistab skeemi maha. Oli plaanis see niiehknaa teha.

[tcumen]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Hmm. Ilma skeemi ja pildita on keeruline jah midagi arvata, aga ....
Need loendurid, 4518/20 on kahe loendussisendiga (sinu viites ENABLE). Kui kasutad ühte, peab teine olema vastavalt kas 0 või 1 potentsiaaliga.Olenevalt sellest, kumba kasutad. Kas on?
Andmeleht annab ehk rohkem aimu.

http://www.nxp.com/documents/data_sheet/HEF4518B.pdf

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

No igatahes osavad mehed kes ilma põhimõtteskeemita montaaži teevad, näiteks mina nii ei oskagi.
Mul peab alguses ikka kõik põhimõtteskeemil loogiliselt klappima, vahel teen seejärel ka proovimaketi
ja alles siis pärismontaaži, mis juba ilma kahtlusteta töötama peaks.

CMOS loogika vabad kasutamata sisendid ühendatakse enamasti otse üldmiinusega, vahel ka toitega.
Igatahes "õhku" ei jäeta, sest muidu järgneb nende ootamatu käitumine. 4518 kohta, siinkohal selguse
huvides kasutan vaid viikude numbreid (tähistusi võib erinevaid kohata - enable, C, V, CP0 jms) ühel
poolel, võiks loendussisendite kohta selgitada. Viiku 1 loendussisendina kasutades töötab tõusev
front (L muutub H-ks), kusjuures viigul 2 peab töötamiseks olema antud H-nivoo (ühendatud toitega).
Viiku 2 loendussisendina kasutades töötab langevast frondist ja samal ajal viigul 1 hoitakse "maa" (L).

Kuuega jagamisel tuleks ülekanne võtta mitte nullistusloogikalt, vaid viigult 5 (teisel poolel 13).
Vaist ütleb et miskit on skeemis viltu ka selle "kerimise" 2Hz "sisseandmise" kohas, aga ilma skeemita
on raske täpsemalt midagi arvata. See 59-lt 01-le hüppamine on ka ilmselt mingi naljakas skeemiaps.

Käigutäpsusest rääkides, kui viitsimist jätkub, peaks vaid reguleerides saavutama mitte rohkem kui
sekundijagu nädala kohta ja üldse ei imestaks kui ühe sekundi paari kuu kohta (tavalisel toasoojusel).

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Hei,

Päris tühja koha pealt ma ikka montaaži ei teinud. Paberi peal oli miskit valmis sirgeldatud ja pärast CADis plaati joonistades veel üle kontrollitud enne kui puurima/söövitama asusin.

Selle peale jah ei tulnud, et ülekannet oleks mõistlik võtta väljundist mitte nullistusloogikalt. Oleksin paar dioodi skeemi pealt vähemaks saanud ning ilmselt veel mõne probleemi ära hoidnud.

Skeemi joonistasin ära: http://flopi.net.ee/nc/skeemid/clock_schematic.jpg . Teoreetiliselt ta ju töötab ja töötab ka praktikas välja arvatud see anomaalia, et üle hüppab siis kui kerimise viikudel juhtmed küljes on. Toonitan veelkord, et anomaalia tekib ka siis kui juhtmete otsas pole absoluutselt mitte midagi. Kontrollisin korduvalt ja 100% käib nii, et kui juhtmeid küljes pole siis tuleb 00 aga kui on siis tuleb 01. Ühtlasi jookseb kusagilt veel mingi häire sisse mis juhtmete ühendamise korral kohati kella edasi kerima asub kuigi lülitatud midagi pole. Ise olen mõtisklenud, et äkki mu toite osa põhjustab seda aga samas radikas sai seal ära maandatud ning kui kell ennast ise edasi kerib siis tundub olevat see samuti 2Hz sagedus mida toite osast vaevalt, et tuleb.

Kerimise puhul ma tegin igaks juhuks minutite jaoks 2 varianti. Lihtsalt lülitit lõgistades +5V'ga ning peal hoides 2Hz'ga. Sestap ka 4 viiku.

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Hei,
.....
Skeemi joonistasin ära:.....

Skeemi analüüs vajab süvenemiseks veidi rohkem aega kui seda momendil on,
ehk leian sealt siis ka midagi "huvitavat" anomaaliate seletuseks...
Seni võiks üle kontrollida, kas ikka kõik mikroskeemid korralikult toitepinge
kätte saavad. On olnud selliseid juhuseid, et toide läheb ainult sisendikaitse
dioodide kaudu mingitest sisenditele antud H-nivoodest ja siis juba annab
mõistatada...