Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

[gadag]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

1984. aastal ei olnud võimalik stuudiovälke hankida. Siis ehitasin FIL-ide baasil suhteliselt võimsad seadmed (postituses #5 foorumlase fre poolt lisatud skeem), et oleks võimalik tegutseda. Algselt oli ühes FIL-i välgus elektrolüüt 1500 yF, sellele lisasin 800 yF. Kahte 1500 yF ei pidanud IFK120 toru pikka aega vastu. Selliseid komplekte ehitasin samasse korpusesse 4 tk ( 4x (1500yF+800yF) ), mida oli võimalik lülitada, kas 2 välku või 4 välku. 4 IFK120 keskele oli paigaldatud halogeen, mis lülitus proportsioonis välguvõimsusega - kas täisvõimsus, või pool. Seadmetele tegin isegi bajonettkinnitusega vahetatavad reflektorid. Ehitasin 2 isendit koos erineva nurgaga reflektorite ja 2 duralumiiniumist keevitatud karkassidega softbox-idega (60cm x 120cm). Enne kui õnnestus hankida õiged stuudiovälgud, kasutasin neid pidevalt nii plaadiümbriste ja reklaamide pildistamisel. Trükitehniliselt vajaliku kvaliteedi saamiseks tuli kasutada laial filmil või tasafilmil (9 cm x 12 cm) baseeruvat aparatuuri (Mamiya RB67, Mamiya Press, Toyo View, Wista, Sinar P). Mida suurem on formaat, seda väiksem on teravussügavus ja piisava teravuse ulatuse saavutamiseks on vaja pildistada tunduvalt väiksema avaga kui kitsafilmi-, või rääkimata APS-C sensorisuurusega digikaameratega. Selleks on vaja palju suuremat välgu võimsust. Välgud töötasid muidugi ka Nikon-i suguste väikeste peegelkaameraretegaga, kuid reklaamitööks nad loomulikult ei sobinud. Kõigi aparaatide katikute sünkrokontaktid pidasid vastu ilma mingite tõrgeteta (enamus profiaparatuuri katikutest on koos sünkrokontaktiga objektiivis, või eraldi katikuplokis, mis paikneb objektiivi ja kaamera vahel. IFK120-le tuleb kerida ergutusmähis traadist. Algne, toru siseküljel olev alumiiniumvärv mõraneb ja tuleb ära.

Head pildistamist.

[A.R.]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

süütamiseks ikka samasugune pisike kõrgepingetrafo.

Koolipoisina tahtsin ka saada välklampi.
Muud jupid sai, aga trafot ei olnud kuskilt võtta.
Mähkimine ka ebaõnnestus.

Oli raadiojuppide pood ja seal olid müügis raadio pikalaine poolid. Ristmähisega.
Pisike feriitpulk sisse, ca 20 keerdu peale ja mahtus täpselt selle suure pooli sisse.
Ainult pinget ei saanud, peksis läbi.
Keetsin siis kogu seda värki küünlarasvas ja hakkas tööle.
Mul oli OMA välklamp.

Hiljem, kui sai immutatud 80 kV trafosid, oli hea küsijatele vastata
et ma lapsena õppisin nii tegema.

Aga üks asi jäi siin juttudes segaseks.
Mis on aparaadi kontaktil pistmist nende suurte ampritega mis läbi lambi lähevad?
Nemad ju kontakti ei läbi. Või kuidas?

[murphy]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Yldiselt võiks otsingut kasutada, seda adapteri skeemi vist korduvalt läbi jooksutatud, HV-s ja siin ka.

http://www.elfafoorum.eu/threads/38495-Optiline-lahtisidestus-ja-FIL-107

http://a.death.pri.ee/valgusynkropingeeraldaja.jpg

[gadag]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Ei mõista, miks on vaja otsida teistsugust skeemi, kui sellise süüteahelaga (1 türistor, 2 takistit, 1 konde, mitme välgu puhul ka dioodid ja eraldi süütepoolid) välkudega on tehtud kümneid tuhandeid välke ilma mingite tõrgeteta. Igaüks teeb loomulikult oma valiku.

[murphy]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Sellepärast et ka tyristoriga jääb kõrgepinge lylitile. 10V drain to sorce väljakas uuemas kaameras annab otsad selle jura peale, voolu võid ju vähendada ja väljakas sureb ka mõne uA vooluga kui max pinge on ületatud. Aga noh ega iga mõistus seda võta. Lisaks siis kõrgepingest tekkinud mürad. Galvaaniline eraldatus eraldab nendest probleemidest. Või sain ma valesti aru et küsiti kuda paaritada ühte vanemat välku uuema kaameraga mitte et kuda panna 25 vana välku yhte kasti ja need yhe vana kaamera taha?

[Pläsku]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Või sain ma valesti aru et küsiti kuda paaritada ühte vanemat välku uuema kaameraga mitte et kuda panna 25 vana välku yhte kasti ja need yhe vana kaamera taha?

Küsiti mõlemat, vaata kuues postitus.

[gadag]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

murphy
Täpsustuseks kaamerate kohta. Loetletud kaamerad on endiselt maailmas parimad ja kaasaegseimad (tänapäevased/kaasaegsed/uued), toodetakse pidevalt. Optika koos katikute ja sünkrokontaktidega on täpselt sama (tänapäevased/kaasaegsed/uued), ei ole muutunud, toodetakse pidevalt.

http://www.sinar.ch/

http://www.toyoview.com/ProductInfo/ProductInfo.html

http://www.mamiyaleaf.com/

Selliseid kaameraid kasutatakse nüüdseks vaid jõukamates riikides kvaliteettöödeks (reklaamfotograafia, galeriifotograafia). Väikeseid, Canoni ja Nikoni sarnast aparatuuri kasutab vaid tippkvaliteeti mittevajav pressifotograafia ja fotoamatööride seltskond. Digi tuli ja võitis turu tänu kaadri madalale omahinnale, mugavusele ja mobiilsusele, aga ei ole veel saavutanud ligilähedastki pildikvaliteeti. Elades Eestis, ei kasuta ma loetletud profikaameraid juba ~7 aastat liiga kõrge kaadri omahinnaga tõttu (50~100EUR/kaader + skaneerimine) ja töötan hetkel parimat pildikvaliteeti võimaldava "väikese" kaamera, EOS-1Ds Mark III -ga, mis annab faili suuruseks 60,2 MB (8-bit-ises värviruumis). Arvestades kvaliteettrüki resolutsiooni 300 pixels/inch, annab see kadudeta väljatrüki suuruseks ainult ~ 32x48 cm. Loomulikult tehakse ka palju suuremaid väljatrükke, aga need on järjest nõrgema kvaliteediga, mida suuremaks print läheb. Mittepühendunu jaoks võib olla erinevus suhteliselt mõistmatu - mina näiteks ei suudaks kõla järgi eristada Stradivari viiulit mõnest teisest, see aga ei tähenda, et erinevust ei ole. Eelpoolloetletud kaameraid kasutades saadakse peale skaneerimist (mitu tonni kaaluvad treipinki meenutavad seadmed, mille kvaliteet ei ole võrreldav tasaskanneritega) aga 1~2 GB fail, mis võimaldab kvaliteettrükki ~1,6x2,5 m. Väikeste kaameratega ei ole kunagi võimalik saavutada suureformaadiliste kaamerate fotokvaliteeti, sest me näeme spektri kindlas vahemikus, mis seab kindlad piirid (lisaks praktilistele ka teoreetilised), kui teravalt suudab optika teatud suurusega pinnale kujutist projekteerida. Tänapäeva teadus ei tunne võimalusi globaalses ruumis valguse lainepikkuse muutmiseks. Kui säilib mõneski fotograafiavaldkonnas nõudlus kvaliteedi järele, jäävad suured kaamerad (profaanide arvates vanaaegsed) alatiseks kaasaegseteks kaamerateks ja nende sünkrokontaktid peavad vastu.

[murphy]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

nojh, antiik vb jh. Ma päris mitut digi lammutanud/parandanud mis tavakasutajale mõeldud ja seal sees väljakas, d-s pinge 10V. Pole seal halli haisu ka mehaanilisest kontaktist.Mitte et paljudel ültse väljund oleks välgule.

[klm]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Mina ostsin Fotoproff.com lehelt endale keskkontakti ja statiivikeermega orjasilma.
Maksab 11 eurot, kahtlen, kas ise tehtes odavam tuleks.

[ullivilli]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Ehitades selle eraldava skeemi hinnaks jääb umbes 5€
Kombineerides odavamate juppidega vähemgi.
Tellisin endale hiinast 5$ eest orjasilma... näis kuidas toimetab, kui kätte saan.

Samas on siiski vaja esimesest välgust surakas saada, et ülejäänud lahti läheks.

[gadag]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

See, kas optilise sensoriga välgud rakenduvad, sõltub ruumi suurusest, suunast juhtvälgu suhtes ning ruumi seinte ja lae peegeldukoefitsiendist. Selleks, et hoida valgust stuudios kontrolli, peab stuudio (ruum) olema võimalikult vähepeegelduvate seinte ja laega (must). Siis optilise sensoriga välgud mingist distantsist alates ei rakendu. Et vahemaad suurendada, võib nende sensori elemendi (fotodioodi/-transistori) ümber tekitada alumiiniumfooliumist lehtri, et suunata sensorile rohkem valgust. Kui on plaanis rohkem fotondusele pühenduda, on soovitav ehitada, või osta Transmitter ja igale välgule Receiver. Neid saab üsna mõistliku hinnaga.

http://www.ebay.com/itm/4-channels-FM-Transmitter-Receiver-Set-Wireless-Flash-Trigger-Studio-Y095-/270864284274?pt=LH_DefaultDomain_0&hash=item3f10c4fa72

Konkreetse isendi kohta ei oska garantiid anda, neid on igasuguste brändinimede ja hindadega.

[murphy]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

ikka puuse.
"Võimaldab viia lisavälgu kerest kuni 2m kaugusele, säilitades samas kõik funktsioonid.
Sobib kõikide Pentaxi (TTL) välkudega."
TTL=Transistor–transistor logic
Ehk kuni 5V ja 100V teeb asjast pudru.

[gadag]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Fotograafias tähendab mõiste
TTL = through-the-lens
Lihtsustatult, välklambi puhul tähendab see seda, et välklamp ei otsusta ise, kunas impulss lõpetada (režiim A), vaid saab käsu fotoaparaadist vastavalt läbi objektiivi langenud valguse hulgast. Iga kaamera, sõltumata hinnast ja brandi nimest, püüab saavutada sellise tumedusega fotot, mis on keskmiselt hall (R 128; G 128; B 128).

[ullivilli]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Raadio on tulevikumuusika ning eeldustekohaselt ei ole pinge probleemi ka uuematel välkudel.

Hetkel siiski, kuna on mõned ideed, mis vajavad teostamist ja olemas on vene välgud, kõige mõistlikum need ära rakendada.
Kui rikkaks saan ostan korraliku tööriista, kuna ilmselgelt ei ole mingi FIL võrreldav uuemate asjadega, kasvõi oma reguleeritavuse pärast.

Keegi teab, mis on FIL-ide valgusjõud?

[Pläsku]

Vs: Vanade välkude kasutamine uute kaameratega

Siin nendest väheke infi http://www.photohistory.ru/index.php...21162936138349