Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Isepöörlev mootor?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Isepöörlev mootor?

    Youtubis kolades leidsin sellised videod:
    http://www.youtube.com/watch?v=BT6jDN1f3Ko&feature=relmfu
    http://www.youtube.com/watch?v=f0fwjY6_-1M&feature=related

    E
    hitus tundub neil suht ühesugune olevat,üks ajab lihtsalt teist mootorit ka veel ringi.

    Kuidas see töötab?Või on tegemist jälle mingi jamaga....

    Samuti leidsin sellise video(neid mitu tükki youtubis):http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=l1h5wjpD098

    S
    eal lihtsalt antakse maandusesse särakas sisse ja juba ongi tasuta elekter olemas?(see on küll vist mingi petekas aga neid videosid on paar tükki kus kõik kasutavad ühesugust pikendusjuhet.)

    #2
    Vs: Isepõõrlev mootor?

    No hakkame siis jälle igiliikuriteemaga pihta. Polegi seda siin nagu tükk aega olnud.
    Aga nende linkide mustkunsti trikid on üsna labased. Vaata mitu korda ja saad pihta. Mina küll sain

    Comment


      #3
      Vs: Isepõõrlev mootor?

      Ventilaatoriga tundub jah et filmimise ajal lülitab lülitiga käima,miks ta muidu kaamera käest paneb.Pikendusjuhe on ka kindlasti üks jama,aga kas seal kus kaks mikromootorit on kas see ka ainult trikk?

      Comment


        #4
        Vs: Isepõõrlev mootor?

        Aga tee valmis. Ja siis pane video ka üles.

        Comment


          #5
          Vs: Isepõõrlev mootor?

          Esmalt postitatud A.S. poolt Vaata postitust
          Aga tee valmis. Ja siis pane video ka üles.
          Teeks küll aga enne tahakski teada et kas see üldse võimalik ja mis ülesanne sellel poolil ja magnetil on...?



          E:nüüd tundub mulle ka et need kõik petekad,see kahe mootoriga võib olla vabalt patareide pealt ja juhe tuleb läbi põhja näiteks,ja eriti kui ta mootorid korraks peatab ja see rahulikult põõrded jälle üles võtab
          viimati muutis kasutaja traxx; 30 m 2012, 11:23.

          Comment


            #6
            Vs: Isepõõrlev mootor?

            See ei ole võimalik. Aga ilmselt sa soovid selles siiski isiklikult veenduda. Seega, tee valmis.

            Comment


              #7
              Vs: Isepõõrlev mootor?

              Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
              No hakkame siis jälle igiliikuriteemaga pihta. Polegi seda siin nagu tükk aega olnud.
              Vaata mis kuu meil on Nüüd palju tubaseid tegevusi (kardulad võetud ja ilmad jahedad - niisama väljas ju ka ei taha olla) nüüd saab igiliikurid voodite alt jälle välja tirida ja edasi leiutada
              -superradical-

              Comment


                #8
                Vs: Isepõõrlev mootor?

                Tundub, et laua all on vendadel mingi mõnemegahertsine gene peidus koos samasuguse pooliga, mis toimib saatjana.

                Omal ajal sai seda "free energyt" ka pooli ja lambiga Kristiine linnaosas.
                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                Comment


                  #9
                  Vs: Isepõõrlev mootor?

                  See mootoritega link on veel lihtsam- Kui papitükki altpoolt näitas, siis kõik muu oli teibi all peale selle jämeda pooli otste ja töö ajal kordagi aluse pealt ju üles ei tõstetud...

                  Comment


                    #10
                    Vs: Isepõõrlev mootor?

                    Hakkasin seda vaatama ja meenus kunagine idee. Võiks proovida kõrgepingeliini all endale voolu indutseerida.

                    Kuna see igiliikuri teema sellisel kuju ei jõua kusagile, siis ma kaldun teemast kõrvale.

                    Kui keeruline see oleks? Mõte oleks ala selline, telkima minnes, ei ole võimalik alati kõige peale mõelda ja akud näiteks või mis iganes asjad tühjenevad.
                    Neid oleks ju tegelikult maru mugav laadida "tasuta"

                    Olen kõrvalt näinud katset kus liini all pandi päevavalguslamp põlema. Siin ka midagi taolist tehtud. http://www.youtube.com/watch?v=anQysppZsMI

                    S
                    aan aru et see lamp süttib kellegi arvelt, aga see kadu on väiksem kui vihmase ilmakorral tavaline kadu. Pean silmas ala kuni 1A tarbimist.

                    Kui suur peaks olema pool, et saada piisav energia hulk ja millise disainiga see võiks olla? Ma eeldan, et antennina laiali laotatud?
                    Kunagi sai ehitatud AM raadio mis sai oma energia õhust. Töötas küll, aga juhe oli päris mitu sada meetrit pikk...

                    Sarnast ideed kasutades peaks meil seda ripakil energiat siin, eiti kõrgepingeliinide läheduses, piisavalt "ripakil" olema.

                    Kas keegi valgustaks mind?

                    Comment


                      #11
                      Vs: Isepõõrlev mootor?

                      Legend räägib, et traadikera liini alla. Korra katsetasin, aga tavaline tester ei olnud küll nõus midagi fikseerima. Ju siis polnud õige traadikera. Aga samas kuiva ilmaga piki liini umbes kolmkümmend sammu elkarjuse traati eriti kätte võtta ei taha, kui teine ots maandatud ei ole. Ilmselt voolutugevust ikka eriti ei saa, aga päevavalguslambis võib ju pika juhtme korral ehk lahenduse tekitada. Muideks osta.ee-s korra oli pakkumisel magnetron. Müüa hoiatas, et ohtlik asi ja demonstreeris, kuidas lähedusse pandud säästulamp põles magnetroni töötamisel.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Isepõõrlev mootor?

                        Kui kaua aega tagasi raadijaamas, mille antenni läks ainult 30[kW], töötasin, siis sai tehtud selline loomkatse. 100[W] hõõglambile 10[m] juhet põrandale ühtesuunda ja teine 10, risti vasassuunda. Lambikene säras samamoodi niikui oleks ~220[V] võrku ühendatud. Antenni fiidril oli lihtsalt riputatud isoleeritud traadist konksudega luminofoortoru ja kohe oli näha, kandvaga on kõik korras või mitte! Kui aga matkamisest, siis mina küll selle liini all magada ei sooviks, isegi kui saab tasuta mobla aku täis! Lihtsam on kasvõi päikesesära selleks kasutada. Kasutegur pisike, aga aega päeval ju on! Olen mitmeid matkajaid näinud, kel päikesepatarei seljakotil.
                        viimati muutis kasutaja rainadov; 30 m 2012, 18:05. Põhjus: täht

                        Comment


                          #13
                          Vs: Isepõõrlev mootor?

                          Päevavalgustorule pole palju vaja, et seda veidi "hõõguma" saada, sestap seal liinide all hõõgubki.

                          Tuleb meelde üks omapärane katse aastakümnete tagant. Siis, kui päevavalgustorude jaoks kasutati drosseleid.
                          Vene Radio ajakirja nupumehed leiutasid kuidas saab lampe ka siis põlema, kui kütteniidid läbi.
                          Ports kondekaid, natuke dioode, takisteid ja plokike valmis. Noore ja lolli elektroonikuna proovisin skeemi veelgi täiendada,
                          lisades lambiga järjestikku vene Ф-tüüpi fototakisti. Selline pisike 2x2cm jublakas. Võimsus väike, võibolla 1W kanti.
                          Hakkas toimima, tossu ei tulnud. Taskulambiga fotodioodile näidates muutus ca 20W-se toru heledus.
                          Ei säranud küll oma täies hiilguses, aga siiski. Muudetava heledusega toru olemas!
                          Ei soovita seda korrata, miski võib läbi põleda ja miski võib eluohtlik olla.
                          viimati muutis kasutaja sebastian; 30 m 2012, 18:18. Põhjus: täht

                          Comment


                            #14
                            Vs: Isepõõrlev mootor?

                            Esmalt postitatud served poolt Vaata postitust
                            .... Võiks proovida kõrgepingeliini all endale voolu indutseerida...
                            Kunagi sai ehitatud AM raadio mis sai oma energia õhust. Töötas küll, aga juhe oli päris mitu sada meetrit pikk...
                            ...?
                            "Müüdimurdjates" kunagi hangiti kõrgepingeliinilt sedasi elektrit. Ja saadi ka kui traadipool oli kõrgepingejuhtmele juba ohtlikult lähedal. No vähemalt mõõduriist näitas pinget. Võimsus oli praktiliselt olematu. Seade ise oli nii kobakas, et telkima küll sellisega ei läheks. Suvaline taskulambipatarei on oluliselt rohkem asjaks.
                            Lapsepõlves sai detektorvastuvõtjatega mässatud. Eesti raadiojaamad töötasid kesklainel ja neid sai siis täiesti kuluvabalt kuulatud. Heades levitingimustes oli jaamu jalaga segada, kuid tänu detektorvastuvõtja halvale selektiivsusele kippusid nad üksteist tugevalt segama.
                            Mingitest ürgvanadest vene "Radio" ajakirjadest inspireerituna sai tollel ajal põgusalt katsetatud ka nn "maapatareid". Ehk siis maase maetud tsink- ja vaskpleki tükkidelt sai mõnda aega väikest pinget kätte. Midagi tarka ma tollega aga ära ei teinud. Olin veel nii laps, et puudusid oskused ja võimalusedki. Ehk oleks mõne valgusdioodi suutnud käima panna. Aga mina polnud sihukesest imevärgist veel kuulnudki. Ilmselt oleks mõne kõrvaklappidesse töötava pisiraadio suutnud ära toita, kuid kõrvakatega sain oma detektoreid niigi kuulata ja veidigi asjalikuma elektroonikaskeemi kopeerimiseks puudusid minusugusel maapoisil tollel ajal võimalused - juppe polnud saada.
                            N. Armees teenisin sidevägedes. Kui raadiotelegrafistidest sõprade juures käisin, siis neil tavaline ässamine oli, et võeti raadijaama kõrval suvaline raadiolamp näpuvahele, ja kui siis keegi samal ajal morsevõtit näppis, siis vilkus too raadiolamp huumlambina morsetaktis kaasa. "Tasuta energia" seegi..

                            Comment


                              #15
                              Vs: Isepõõrlev mootor?

                              Eesti energia "Elektripaigaldise käidu ohutusjuhend" 2007 a väljaanne (uuemat mul pole, ei tööta enam selles firmas)
                              ütleb nii:

                              6.2.2. Indutseeritud pinge all olevaks õhuliiniks on õhuliin, mis asub kogu oma
                              pikkuses või üksikute lõikudena (lõikude kogupikkus vähemalt 2 km) teise 110 kV
                              või kõrgema pingega õhuliini teljele lähemal kui:
                              * 100 m - 110 kV õhuliinil
                              * 150 m - 220 kV õhuliinil
                              * 200 m - 330 kV õhuliinil.
                              Elektripaigaldise käidukorraldajal peab olema nimekiri induutseeritud pinge all
                              olevatest õhuliinidest. Töötamise kord indutseeritud pinge all olevatel õhuliinidel
                              määratakse ära erijuhendiga.
                              See siis lihtsalt infoks.

                              Olen saanud voolu kaablist, mille üks ots oli maandatud, teine ots aga 300 m eemal.
                              See kaabel kulges redelit mööda koos koormatud kaablitega.
                              Tester (TL-4) näitas 300 V, ampreid ei mõõtnud.
                              MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
                              KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

                              Comment

                              Working...
                              X