Isepöörlev mootor?

[A.R.]

Vs: Isepõõrlev mootor?

Olen saanud voolu kaablist, mille üks ots oli maandatud, teine ots aga 300 m eemal.
See kaabel kulges redelit mööda koos koormatud kaablitega.
Tester (TL-4) näitas 300 V, ampreid ei mõõtnud.

See võib siis tulla juba ka üle mahtuvuse.

Onupoeg oli Volga-Doni jaamade ehitusel. Rääkis et saadi valmis üks liin, pingestati.
Kõrvaloli teine veel ehitusel. Seal olevat mehi pudenenud nagu õunu sügisel.
Indutseeris sinna pinge.

Kunagi oli TÜ vanas keemiahoones probleem.
Raadiohiir ühe laua peal ei töötanud.
Tuli välja et laua all oli 3F pistik. Kui selle lüliti sai seinast välja lükatud, kõik käis.
Sai siis kaitsed krutitud. Aitas, kui üks faas oli ära.
Voltmeeter seal kõrval, juhtmed laual laiali, näitas sadakond volti.
Ju kuskil midagi sädeles.

[paadikapten]

Vs: Isepõõrlev mootor?

Legend räägib, et traadikera liini alla. Korra katsetasin, aga tavaline tester ei olnud küll nõus midagi fikseerima. Ju siis polnud õige traadikera. Aga samas kuiva ilmaga piki liini umbes kolmkümmend sammu elkarjuse traati eriti kätte võtta ei taha, kui teine ots maandatud ei ole. Ilmselt voolutugevust ikka eriti ei saa, aga päevavalguslambis võib ju pika juhtme korral ehk lahenduse tekitada.

Kunagi võis mitmeid kordi ajalehtedest lugeda, mida Eesti Energia esindajad elektrivaraste kohta pajatasid. Üks sort vargaid oli olnud sellised, kes tõmbasid pika traadi kõrgepingeliini all võssa üles ja traadi otsas olid neil tarbijad. Väidetavalt olla nad avastatud "tänu suurenenud kadudele liinis". Kui suur peab üldse tarbimine olema, et elektrimüüja aparaadid selle ära registreeriksid?

[Pläsku]

Vs: Isepõõrlev mootor?

Kui selline asi tõesti peaks olema kunagi juhtunud, siis ma pakuks välja hoopis selle variandi, et lihtsalt igaastane trassikontroll leidis selle. See peaks siis ikka tavamõistes juba meeletu tarbimine olema, et kõrgepinge liini peal see avastatakse või mine tea. Vanasti ikka vähemalt kord aastas keegi jalutas trassi läbi, isegi mõni kangem mees rallitas mootorrataga. Kunagi üks EE tegelane, kui käis arvestit vahetamas ütles selle traadikera kohta, et enda asi kus hoian, näe liini all oli kõige sobivam koht.

[holt]

Vs: Isepöörlev mootor?

Suurenenud kadude järgi seda piki liini lahtiveetud traati tõesti ei avasta, see oli jutuke lollidele. Liinijuhtmete mahtuvus maapinna suhtes selles ei muutu küll, pole mingit vahet, kas see mahtuvulik vool tekib ainult paapinna suhtes või koondatake osa sellest enne traadi sisse kui ta lõpuks läbi kasuliku koormuse nii ehk naa sinnasamasse maasse läheb. Erijuhus on muidugi kui seesama traat mingite ritvade otsas liinijuhtmele märgatavalt lähemale upitada, lähemale kui normaalne keskmine võsa kõrgus :P ... aga see eeldaks ikka tõesti päris lähedale tikkumist.
Muuseas - liinialuseid korrastavad tegelased võivad küll minuteada õigusega nõuda, et sihukesi traate seal ei esineks, liinikaitsevöönd ja kõik muu sinna juurde kuuluv kõlavas kantseliidis tekst.

[served]

Vs: Isepöörlev mootor?

Päris huvitav lugemine. A.R. i jutt pani korralikult muigama.

Eks see ole vist tõesti väga suure pindalaga idee ja pealegi, tänapäeval maksab kaabel nii palju, et selle asemel, et selle ära võtmisega riskida, võiks juba eesti energialt vist särtsu osta.

[murphy]

Vs: Isepöörlev mootor?

holt. Tee selgeks mis on Reaktiivkoormus ja Aktiivkoormus. Yhenda võrku 30uF konde või 100 Oomi takk. Vool pmst sama. Ainuke erinevus on et takisti voolu loeb arvesti kokku, kondeka oma mitte, konde ju ei soojene ka. Kui vaadata aga pinge ja voolu faasi erinevust on pilt hoopis teine. Takisti korral on see 0. Seega on väga suur vahe kas on maaping või traat kus küttekeha taga.

[holt]

Vs: Isepöörlev mootor?

kulla mees, sidestus selle traadiga on ju ikka mahtuvuslik :P...ehk et liinijuhtme jaoks vahet pole.

[mikumaku]

Vs: Isepöörlev mootor?

No aktiivi ja reaktiivi maailma ei peagi sukelduma selle liinivärgiga. Kõrgepingeliini taga on meil kujuteldav trafo võimsusega pool eestit. Nüüd paneme selle trafo juhtme peale pisikese trafo ja tarbime sealt võimsust mis on mingi 4-5 suurusjärku väiksem. See ei ole põhimõtteliselt mõõtes tuvastatav, sest kadude tavaline suurusjärk on palju suurem, kuskil seal vahepeal.

Aga algsest teemast oleme juba eemale läinud tont teab kuhu...

[A.R.]

Vs: Isepöörlev mootor?

Aga algsest teemast oleme juba eemale läinud tont teab kuhu...

Ikka alles tasuta energia saamise juures.

Kunagi siin üks kadunud mees pakkus igi-liikuri eest preemiat.
Mul on üks lahendus, mis füüsikaliselt on täiesti korralik.
Vast filoloogidega ja filosoofidega võib natuke arutada.
Probleem taandub Suure Paugu eelsesse aega. Kas see on IGI või ei ole.

Aga nüüd meest siin enam pole, preemiat pole. Mis siin enam igi-seda.

[moi]

Vs: Isepöörlev mootor?

Mees tahtis ikka käega katsutavat ja töötavat IGI ja lubas selle eest "natuke" ka raha välja anda.
Kindlasti on see lubadus jõus ja sa ju tead, kust seda meest leida.

[A.R.]

Vs: Isepöörlev mootor?

Mees tahtis ikka käega katsutavat ja töötavat IGI ja
lubas selle eest "natuke" ka raha välja anda.
Kindlasti on see lubadus jõus ja sa ju tead, kust seda meest leida.

See mees ei tahtnud jaama vaid inimestele natuke füüsikat õpetada.
Tal olid head kavatsused aga ei sobinud siinse võimuga.
---
See ongi töötav IGI. Isegi mõnel pool kasutuses. Ainult et ei nimetata nii.

[moi]

Vs: Isepöörlev mootor?

Kuidas see Suure Paugu eelne aeg käega katsutav on?

[A.R.]

Vs: Isepöörlev mootor?

Kuidas see Suure Paugu eelne aeg käega katsutav on?

Kõik ei pea ju olema manuaalne.

Kui me räägime et IGi, siis peaks ka see paugueelne aeg arvesse minema.

Ja mis saab peale Universumi kollapsit?
Kas ka siis on IGI?

Nende kahe hetke vahel on "masin" mobile.
Aga see IGI asi? Selles on küsimus.

[mikumaku]

Vs: Isepöörlev mootor?

Kõik ei pea ju olema manuaalne.

Kui me räägime et IGi, siis peaks ka see paugueelne aeg arvesse minema.

Ja mis saab peale Universumi kollapsit?
Kas ka siis on IGI?

Nende kahe hetke vahel on "masin" mobile.
Aga see IGI asi? Selles on küsimus.

See ju rohkem keelekasutuse valdkonna asi, aga minu jaoks on loogiline selline formuleering, et igi ajalise määratlusena on aja sees. Ta hõlmab kogu aega. Kuna aga aeg ja ruum kui universumiga seotud nähtused-omadused eksisteerivad universumi olemasolul ja ainult, siis igi ei saa eksisteerida enne universumi algust ega peale tema lõppu. Olgu siis need algus ja lõpp paugud või kollapsid või mis iganes, kuidas kellegi maailmavaade lubab.

[sebastian]

Vs: Isepöörlev mootor?

Päris rõõmus lugemine, kuidas iseliikuvast mootorist läheb teema sujuvalt universumieelsesse "aega"
Ehk siis see kuidas pannakse vastamisi objektiivse ja subjektiivse.
Tarvis jällegi tõestust: iseliikuva mootori olemasolu ja võimalikkus vs. "millegi" olek/olemasolu enne universumi tekkimist.
Täiesti põhjus eraldi teemaks..

OT oli seegi, vabandust...