Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

[M.L]

Skeemifoorumi ja recyclingu vahepealt.

On olemas Kantata 205 lõppvõimendi osa, n-mosfet transistore, Citation 12 skeem, mis Kantataga kangesti sananeb, ja tore mäng nimega LTSpice. Eesmärgiks on Kantata 205 lõppu vanade KT805 asemele mosfet transistorid panna, aga samas vana plaati ja osasid võimalikult palju ära kasutada. Et prügikast kohe täiendust ei saaks, siis proovisin esmalt simulaatorist ja siis simulaatori abil aru saada, et kas õnnestub ja mida tuleks muuta. Simulaatoris läks asi peamiselt katse ja eksituse toel käima, aga kindlasti on seal kohti, mida ei oska kontrollida, sest algajal võib lihtsalt õnne olla .

Kas reaalselt ka selline vahetus võiks toimida või on simulaatoris ikka asi lihtsam?

[dieter]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

väga suure tõenäosusega tuleb sealt umbes-täpselt enamvähem kui 1W võimsusega röhh-röhh moonutusi. ja on ka eeldus,et valitud FET paar ei ole võrdsete parameetritega ja seetõttu väljundisse satub alalispinge ja kõlari mähis põleb maha
bipolaartranside eelpinge on suht madal, nii umbes 0.5-1V vahemikus ja et FET sinna ideaalselt sobituks, peaks eelastme takisteid suurendama, aga sellega kaob ära õige sobitus ja väheneb võimendustegur ja tulemuseks parimal juhul moonutused. seda arvan ma, teooriast lähtudes.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

... et FET sinna ideaalselt sobituks, peaks eelastme takisteid suurendama, aga sellega kaob ära õige ...

Aga seda mängu ma takistitega simulaatoris tegingi . Oli tükk põnevat katsetamist, et lõpp tasakaalu ja reguleeritavaks muutuks ja saaks ikka sama plaati kasutada.
Ja kui nüüd simulatoris läheb skeemi 0,5V siinust sisse, saan väljundis 6,5V siinust (toide +-22V), kui tagasisidet difastmesse vähendan (R6 abil), siis saan ka 15V siinust väljundisse. Alalispinge väljundis on mikrovoltides. Tühivoolu saan reguleerida - praegu oli alla kümne milliampri, aga skeem on selles osas üsna tundlik. Ükski transistor simulaatori rehkendatud hajuvõimsuse järgi otseselt "kärsa haisu" välja ei aja.
Kindlasti on midagi jäänud tähelepanuta või katsetamata. Kuskohas lõksud on?

[dieter]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kuskohas lõksud on?

- mittelineaarmoonutused, mis paraku rikuvad kogu kuulamisnaudingu ära
ka 1% moonutus on juba suht valusalt kõrvale tajutav, samas simulaatori peal ja ka tavalise ossiga väljundis "moonutatud siinust" vaadates ei pruugi seda üldse märgata.
kahtlustan ikkagi, et FETi S-kõver oma 3..5V sisendpinge vahemikuga ei sobitu sinna ideaalselt. heli tuleb läbi ja muidugi tagasiside eemaldamisega saab ka võimsust juurde, aga ei pruugi olla kaugeltki perfekt.

EDIT. vast oleks sedasi võimalik, kui eelastme pinge on vähemalt +-5V (10V kokku kahepoolse toite puhul) senisest kõrgem, mis kompenseeriks selle takistite suurenemise ja sellega tekkiva "delta" või dünaamika kao (max pinge FET sisendi takistil võrreldes varasema madalama bipolaar sisendpingega).
bipolaari puhul piisas väiksemast pinge amplituudist ja suuremast voolust, aga FET tahab saada rohkem pinget oma sisendisse ja samas voolu ei tarbi peaaegu üldse või siis noh niiplaju, kui sisendmahtuvusega tekib kadu kõrgematel sagedustel.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

See ml-moonutuse võimalus selles ulatuses muidugi optimistmi veidi kahandab, ent huvi vist ikka säilib. Kantata skeem on üsna sarnane Citation 12 mosfet skeemiga (http://www.firstwatt.com/pdf/art_mos_citation.pdf), mille panin ka simulaatorisse. Saan Kantata@mosfet lõppu peale takistite kohendamist transistoridele sarnased eelpinged, kui Citation 12 simulatsioonis. Ja need on ca 3.5V nagu siin (http://www.diyaudio.com/forums/pass-...12-mosfet.html) räägitakse. Võiks ju siis töötada ka reaalsuses Kantata.205@mosfet.recycled?

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Simulaatoris (LTSpice) katsetades on Kantata@mosfet skeem saanud tagasi ka kaitsetransistoride osa ja elementide numeratsioon sai sarnaseks originaalskeemiga http://rw6ase.narod.ru/000/rprl_p1/kantata205s.html.

Oleks tore, kui proovite oma simulaatorites skeemi "kärsatada", sest seal on kindlasti probleeme, mida amatöör tähele ei pane. Skeemis oleva (korduskasutatava) mosfeti mudel on ise andmete järgi tehtud, sest paremat ei leidnud, ja ka pakis. Väljundvoolu ja pinged palju suuremaks ajada ei taha esialgu, sest need originaalradikad pole teab mis suured.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Töötab Kantata@mosfet ka reaalselt. Realisatsiooni skeem on manuses. Aitäh, dieter, manitsuste ja selgituste eest. Kasutan siinkohal ülaltpoolt postist (http://www.elfafoorum.eu/threads/683...l=1#post488170) toredat väljendit ja parafraseerin üht lugupeetud poliitikut : "Kui need on röhh-röhh moonutused, siis ainult neid kuulda tahaksingi!" .

Aga simulaatorist oli ikka kasu - enamvähem need pinged, mis olid simulaatoris , sain ka testimisaegsele ilma lõpptransistorideta skeemile. Sain lõpu tasakaalu ja tühivoolu reguleerimise ilusasti käima. Ja siis ka lõpu mosfetid (FPQ20N06L) külge -juhtmetega, sest neil on jalad GDS aga algsetel KT805AM-l EKB. Muus osas plaati muutma ei pidanud ainult takistid said vastavalt simulatioonis katsetatud skeemile ja vene transistoride asemele romuplaadilt BC547 ja BC557.

Vasakus kanalis on praegu originaal Kantata205 skeem ja paremas mosfetitega. Mosfetid kütsid esmalt ca poolt tundi 6,6 oomi 15W takistit ja said selle päris kuumaks. Nüüd on ka kõlarid ühendatud ja tehti märkus, et liiga kõvasti mängib .

[dieter]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

tegijate osaks on rõõm ja kiibitsejate osaks kahjurõõm.
peaasi, et ise oled rahul ja eks järgmisena konstrueerid juba kogu võimu skeemi algusest peale.
aga iseendale jään veel ühes asjas kindlaks ja simulaatoritest hoian eemale kui katkust

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kantata205RRM läbis edukalt mõõtmiskatsed. Aitäh kasutajale moi, kes juhatas kätte mõõtmisteks tarviliku tarkvara. Aitäh kasutajale A.R., kes soovitas vesijahutusega tavalisi 2W MLT takisteid mõõtmisel koormuseks.

Sõnumi sabas on praegune skeem ja mõõtmiste tulemused. REW programmi rehkendatud THD oli alla 0,04% 1000Hz juures, kui koormusel oli 2,5V vahelduvpinget.

Proovisin läbi ka need nõuanded (http://www.elfafoorum.eu/threads/579...l=1#post424485).Voolupeegeliga versioonis oli THD>0,3 juba väikestel väljundpingetel ja heli ka kuuldavalt kehv. Difsisendi emitteritevaheline potekas ei muuda realisatsioonis midagi (simulaatoris küll muudab lõpu tasakaalu).

Aga tühivool on tegija. Mida suurem tühivool seda väiksem THD. Kuni 0,3A proovisin, aga lõpuks jäi umbes 70mA.

Kui leiate skeemis kohendamist vajavaid kohti, siis soovitused on oodatud.

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kui paned REWi sweep signaali välja andma, saad moonutuste graafiku üle kogu sagedusriba, Distortion graafiku tulemustes.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Sweep oli seal tõesti kohe esimene ja seda katsetasin ka, aga siis oli reaalaja spektriga mängimine põnevam. Sai näiteks müra vaadata ja seda, kuidas RMS-i kasvades tekkis päris mõnus harmooniline "aed". Kui jälle koormustakisti leotamiseks läheb, siis teen joonise üle kogu spektri ka korralikult.

Praegu üritan aru saada sellest, miks pingelangud on realisatsioonis (http://www.elfafoorum.eu/threads/683...l=1#post492692) lõputransistoridelt kõlariahelasse minevatel takistitel R17 ja R18 ca 30 % erinevad, aga koormustakistusel alalispinget on alla millivoldi. Kas need traattakistid on siis tegelikkuses erinevad niivõrd? Tavatester takistuse mõõtmise moodis jääb seal veerand oomi juures juba ebatäpseks.

Kas nende takistite mõõtmiseks ( kui maha joota) saaks kasutada näiteks arvuti toiteplokki vooluallikana + lisatakisti voolu piiramiseks ja siis pingelangu järgi takistus rehkendada?

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kas nende takistite mõõtmiseks ( kui maha joota) saaks kasutada näiteks arvuti toiteplokki vooluallikana + lisatakisti voolupiiramiseks ja siis pingelangu järgi takistus rehkendada?

Ise vastan, et polnudki raske, piisas patareidest ja 200mV piirkonnaga digitestrist.


Voolu andis plokk kasutatud patareidest (E=11V) ja voolu piiramiseks oli keraamilise kestaga 5W, 47 oomi (kirjade järgi) takisti Rp. Koormuse all oli pinge patareiploki klemmidel U=9V. Mosfetite paisu- ja neeluahelas algusest peale olnud traattakistid R18 ja R17 ehk Rv jootsin plaadilt maha ja tahtsin teada, kas nende takistused on võrdsed. Rp ja Rv ühendus oli jadas ja Rv pealt mõõtsin pingelangu.


Rv peal sain ühel IR=24,1mV ja teisel IR=35,4mV. Mingilt romuplaadilt võetud kaks kirjade järgi 0,22oomi takistit andsid tulemuseks mõlemad IR=41mV. Vanad traattakistid karpi ja 0,22 oomi takistid plaadile asemele. Nüüd R17 ja R18 peal pingelang tühivoolu puhul omavahel oluliselt ei erine. Ehk siis üks mittesümmeetrilisuse ja moonutuste põhjus sai Kantata205RRM realisatsioonist vist eemaldatud

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kas sul Q14 võimendus ei võiks reguleeritav olla, saaks õlgade võimendused väga täpselt võrdseks timmida? Kui annad sisse siinus signaali, mis väljundit veel A-klassis hoiab (natuke asja üle mõeldes võib ka puhtas B-kassi režiimis mõõta, effekt on sama) ja siis reguleerid Q14 võimendusega (võibolla erinevatel sagedustel vaja teha) moonutuse paaris harmoonilised võimalikult väikseks. Puht teoreetiliselt võiks toimida, praktikas pole proovinud.

Sinu eelmises 40Hz pildis on asi natuke imelik, kust saab signaali 60 Hz piik? 60 ei ole nagu 40 harmooniline ega ka 50 Hz võrgusageduse harmooniline.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Mul on seal näiteks varjestamata juhtmed ja kõiksugu taaskasutusasjadest pistikud. Toiteplokk on ka pudist kokku laotud. Seda 60 Hz asja proovin lähemalt uurida, kui jälle mõõtmiseks läheb. Pole välistatud, et mõõtmisel oli midagi metsas.

See Q14 võimendus reguleeritavaks teha tundub päris põnev eriti seetõttu, et simulaatoris (dieter kindlasti ütleb, et simulaator majast välja ) sain ka alati ebasümmeetria (umbes 25mA erinevus, kui RMS oli 2,4A), mis vähenes ca neli korda, kui orienteeruvalt Q14 emittertakisti R19=1,4k (950 oomi asemel) ja Q14 kollektortakisti R21=700 oomi (ka 950 oomi asemel). Õlgade tasakaalu ja tühivoolu pidi siis muidugi jälle paika reguleerima. Võibolla tasub isegi katsetada.

Realisatsioonis on Q14 ümbruses aga üsna vähe ruumi, et potekaid paigaldada.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Sinu eelmises 40Hz pildis on asi natuke imelik, kust saab signaali 60 Hz piik? 60 ei ole nagu 40 harmooniline ega ka 50 Hz võrgusageduse harmooniline.

Teine kanal on algse Kt805 lõpuga, ainult difsisendi ja pingevõimendsastme transid on paremate vastu vahetatud. Kui seal on 40Hz siinust sisendis, siis on väljundis samuti 60Hz piik. Ebaõnnestunud toiteahelad ja alaldi? Aretus on tehtud trafo kättesattunud TP100-11 peale, kust saavad toite nii indikaatorid (http://www.elfafoorum.eu/threads/679...0-indikaatorid) kui ka viivitusrelee plokk (Radiotehnika võimendi jäänustest). Need olid mõõtmiste ajal lahti ühendatud.