Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Mis seal ikka pikalt uurida https://docs.google.com/viewer?a=v&p...A4YTBlNjJiNmQw
Kuna asi on java põhine ei peaks funktsionaalsus linuxi peal erinema (vist?).

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

On olnud anomaaliaid keerulisemate java rakenduste korral sõltuvalt op-süsteemist.

Laadisin kodulehelt jar faile sisaldava paki V5,01 Beta 17 ja linux-i all läheb ilusasti käima. Mõõtmised olid varem tehtud REW V4.11 w-xp all, helikaardi vasak kanal oli võrdluseks. Huvipärast tegin eraldi ka helikaardi vasaku kanali mõõtmise (sisend ja väljund koos), aga kalibratsioonifaili ei salvestanud.
Avan faili ja kõik mõõtmised on olemas. Kummaline on see, et helikaardi mõõtmise juurde on harmoonilisi Distortion lehel kuni üheksandani, aga võimu mõõtmistel kas ainult teise harmoomilise kõverik või siis üldse mitte midagi moonutuste kohta. Ainukese seadistuse erinevusena oli helikaardi mõõtmisel Sweep length 256 kb, 512kb (tekib ainult teise harmoonilise joon) ja 1Mb (REW moonutuste joont ei näita). Kas nende tulemustega on midagi peale hakata või tuleks teha uus mõõtmiskatse viimase REW versiooniga?

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Klassikalise RTFM meetodi abil uurisin eelmises postis nimetatud mõõtmisandmete kummalisuse probleemi ja tundub, et lahendus on leitud. Faili "REW V5.01 Beta 17 Help.pdf" mõõtmiste alapeatükis Making a Measurement on kirjutatud, et lahjema masinaga ei tasu minna kõige paremat signaali ja müra suhet selles katses püüdma: "At least 2GB of RAM and a fast processor are recommended if using the 1M sweep, invalid measurements may occur on computers which have insufficient RAM or processor speed".

Mälu oli mõõtmismasinal 2GB saadaval, aga ehk siis jäi 1,3GHz Celeron lahjaks. Mõõtmiste kohta öeldakse samuti, et korduskatsete arv mõõtmises aitab signaali ja müra suhet parandada (võikski ju nii olla), aga jällegi võib tekkida ka probleeme helikaardist lähtuvalt.

: Tuleb teha uus mõõtmiskatse.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kantata205 mosfetitega ja algse lõppvõimendi plaatide mõõtmistulemused. Mosfetite peale ümber tehtud plaadil moonutused kasvavad koos väljundpinge kasvuga, KT805-ga plaat on parajal toaskuulamise võimsusel oluliselt kehvem, aga üllatavalt muutub paremaks koos väljundpinge kasvuga.

Mida arvate?

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Üks asi mis kohe välja paistab on, et KT805 variandi õlad on paremini balansis kui mosfetil, mosfeti variandil on moonutused pea ainult 2 harmooniku omad, kõik muud harmoonilised on palju väiksemad.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

... õlgade ebasümmeetria mosfetitega plaadil...
Difastme transidel on emitterahelas eraldi 100 oomi takistid, neilt mõõdan mõlemalt üsna sarnase pingelangu (http://www.elfafoorum.eu/threads/579...l=1#post424485). Voolupeeglit proovisin, ega see tekitas ainult moonutusi miskipärast juurde. Väljundis on paar millivolti positiivne alalispinge. Lõpumosfetid valisin niihästi paari, kui see põlveotsas võimalik oli.

Saan aru nii, et see ebasümmeetria teke koondub siis juba varemgi jutuks olnud faasipööraja Q14 ümber. Selle võimendustegurit proovisin soovituste järgi reguleerida kollektortakistuse muutmisega. Muutuma hakkas oluliselt tühivool ja mida suurem tühivool seda väiksemad on moonutused.

Veel soovitusi katsetamiseks?

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Millest see õlgade erinevus tuleb on raske öelda, võibolla sellest et mõlemad fetid on sama juhtivusega, pole aega väga põhjalikult uurida.
Üks asi mis võib millgile viidata on see et millise väljundpingeni on fet võim A-klassis ja kust alatas B-klassis.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Tagasi simulaatoris. Muutsin sisendpinget ja tühivoolu nii, et mõlemad mosfetid hoida nagu pildil (esimene seadistus). Mingi orientiiri annab. Jõudevool ja RMS tunduvad A-klassi (kas on? ) puhul hästi korreleeruvat, kui kolme vaatluse pealt midagi niisugust öelda tohiks. Jõudevoolu suurendamine realisatsioonis kahandas moonutusi. Võibolla peaks näiteks 500 mA ka ära proovima.

Usis (mV): 0,09;0,18;0,50
jõudevool (mA): 162; 320; 1000
RMS (V): 1,67; 3,30; 9,30

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Simulaator sai vahepeal (kilo)vatti ja realisatsioonis on veidi muudatusi. Olulisematena jäi ära M1 paisu ja lättevaheline takisti ja Q14 emittertakisti R19 ühendatud otse väljundiga (enne oli läbi R18). Lahendus on seega veel sarnasem eeskujuks olnud Citation 12 skeemile. R19 väärtust sai muudetud 100 oomist kuni 1100 oomini koos R14 ja R144 abil tühivüülu korrigeerimisega, aga 950 oomi oli üldiselt parim. Varasemalt domineerinud teine harmooniline on nüüd märksa tagasihoidlikum.
Realisatsioon on hästi tundlik lõpu tasakaalu suhtes - nullist kaugenedes moonutused kohe kasvavad. Mõõtmiste ajal oli väljundis -3mV alalispinget ja tühivool R18-l pingelangu järgi 140mA. Mõõtmistulemused näitasid moonutuste kasvu kõrgemate sageduste poole. Suure väljundvõimsuse korral tundub kõla veidi "plekine".

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Nüüd tundub harmooniliste jaotus normaalsem ja absoluutnumbris isegi väga hea. Kas C6 ja C7 lüütidega on mingid kile konded ka paraleelis, kas C3 ja C5 on kvaliteetsed lüüdid või juhuslikud? Mis tüüpi on C1? Toide on korralik, toite lüütidega kiled paraleelis?

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Kõik on taaskasutuse pudi. C6 ja C7 ei ole kilekondega sillatud, seda on lihtne teha. C3 ja C5 on mingid Rubycon-d. C1 on 2x WIMA 2.2mikroF punastest klotsidest. Toide oli katseks TP-100 pealt ja kummaski õlas kolm kondet kokku midagi 9mF (katsetamiseks lindiga pakki tõmmatud, täpselt ei saa vaadata) väiksete kilekondedega sillatud ei olnud. Ainult tühivoolu tarbimisel oli toitepinge 22,5V.

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Siis tundub et võimul on potensiaali, kui korralikud jupid ja toite paned on heli vist üsna korralik. Üks asi mis veel paistab mõõtmistest, et sageduse kasvades õlgade balans halveneb, võibolla vajab C22 ja R12 ka korrigeerimist aga see on üsna pisike probleem.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Need viimase mõõtmise kõverikud kipuvad kangesti olema sarnased helikaardi kalibratsioonist saadutega. Peab mõnda teist uuemat helikaarti ka proovima. Ja tegelikult oleks pidanud kõrvale võrdluseks mõõtma jälle ka KT805 lõpuga poole, et näha, kas mõõtmiskatses mingeid apsakaid pole ...

Tagasiside kondede osas tundub see http://forum.vegalab.ru/showthread.php?t=14345 päris huvitav olevat.

[moi]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Selle unustasin jah ära, et võimu mõõdetavad parameetrid on sul nüüd helikaardiga üsna samas suurusjärgus ja täpselt enam ei saa aru, kas kehvem on võim või helikaart.

Kas sul simulaatoris on transid kõrgsageduslikult korralikult kirjeldatud? Kui on, siis tee selline simulaatori katse: lase 1 MHz sisse sellisel nivool, et väljundis on umbes 10 V, mõlemad signaali poolperioodid peaksid olema ilusad sirged kolmnurgad, hakka sagedust vähendama kuni koolmurk hakab siinuseks muutuma. See näitab ära kas mõlema õla signaali maksimaalsed kasvukiirused on samad. Kui muutus ei ole mõlemas poolperioodis samasugune, tuleb uurida kas C22 ja R12 väärtuste või muu kõrgsagedusliku korrektsiooniga saab neid võrdsemaks.

[M.L]

Vs: Simulaatoris õnnestus, kas päriselt ka?

Allalaadimisega kaasa tulnud mudelid on. Mosfeti mudeli tegin mingi näidise järgi ja võtsin konkreetse mudeli andmelehelt väärtused. Seega vist ei ole hästi kirjeldatud. Aga simulaatoris tegin katse ikka - ja sealt tuleb koledaid asju. Sisendtransi Q1 baasvoolu ilmuvad piigid ja hambad juba üsna 10 kHz lähedal. Neid ravis (aga mitte päris välja) simulaatoris R9 kolmekordne vähendamine või siis jõudevoolu suurendamin. Sageduse kasvades hakkab M1 lõpus varem avanema ja 100 kHz juures on pingelangud R17 ja R18 peal juba väga kummalise kujuga.

Mul on skeemis C2 (22p) mis sildab Q14 BK siirde, kas seda tähistas eelmises postis C22?