Nota 203-1 tuunimine

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Universaalvõimendis sisendtransist edasi minnes on netiavarustes leiduvatel skeemidel paar erinevust.

Takisti R13=1,3k on neis skeemides (http://www.rw6ase.narod.ru/000/mg/nota202_203.html), kus on transid KT3107 ja KT3102 (KT209 ja KT315 asemel), asendatud dioodiga D9Ž. Mida see annab?
KT3107 ja KT3102 transistoridega skeemis on veel lisatud C6=47pF VT3 kollektori(VT4 baas) ja VT1 emitteri vahele. Kas see peaks olema nn Milleri kompensatsiooni jaoks? Miks KT209 transistoridega skeemis seda C6-t vaja pole?

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Nojah, RTFM (loe seda krdi juhendit) on ikka hea asi, kui õige teksti leiad:
.

Minu variandil seda dioodi ei ole, kerimise ajal probleeme ei ole. Üsna häiriv on samas see, et väljundisse (ja lõpuks ka kõlaritesse) tekib kõva raksatus toite sisse/välja lülitamisel. Toidet lülitatakse Notal aga ka autostopiga. Lindistuse lülitamisel ja kiiruste vahetamisel käib ka kõlaritest impulss läbi. Seega ei oleks lülituste ajaks vaja signaali väljundisse mitte saata.
Kuidas seda lahendada?

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Tegin enne tuunimiskatseid hilisemaks võrdluseks helikaardi ja REW programmiga sellise mõõtmise, kus Nota oli salvestusmoodis ning läbi tulnud signaali signaali võtsin lihtsalt väljundist.

Miks 200 Hz juures faasinihkes järsk muutus on?

martinj, kas selle FDŠP plaadil oleva K533YD1 kivi asendamise asemel võiks sinna hoopis uue plaadi teha, millel on ainult üks lihtne võimendi näiteks TL072 põhjal?

Nota_THD.pdf

[moi]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Faasi muutus 200 Hz juures on sellepärast et muidu ei mahuks normaalselt graafikusse joonistama.

[martinj]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Faasi muutus 200 Hz juures on sellepärast et muidu ei mahuks normaalselt graafikusse joonistama.

Faas ei muutu järsult vaid käib ringiratast. -180 ja +180 on sama asi (sõltub kuidas algfaasi vaadata). Nihutad alla ja saad sujuva graafiku.

TL072 peal võid jah teha, aga pane opakas pesaga, saad hiljem audiofiilsema vastu vahetada, nende "pinoutid" on üldiselt samad.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Selle vahevõimendi jaoks ammutan inspiratsiooni siit
http://electroff.narod.ru/books/book...Zvukovospr.pdf jooniselt 42 (Atajev) ja siit http://sound.westhost.com/project97.htm jooniselt 1 (Elliott).

Atajevi skeemist jätaks ära C4, C3 ja C2 (tagasisides) ja muudaks R3=22k ja R2=1k, et saada Nota nota skeemis oleva plaadiga sama pingevõimendus (0,05V ->1V). Elliotti skeemist lisaks väljundisse 10..30oomi takisti (R111).

Mõned küsimused:

Kas Atajevi skeemis olev sisendkonde C1 on Nota 203 jaoks vajalik, sest universaalvõimendi väljundis on kondensator juba olemas?
Nota originaalskeemis on FDŠP plaadil originaalis väljundis konde C17, kas see ikka on vajalik, sest välisel helivõimendil on sisendkonde?
Elliotti skeemis on kivi sisendis veel signaaliga jadas R102, kas see on oluline?

[martinj]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Vahepealset kondet vaja ei ole, aga väljundis võiks ikka olemas olla. KST, mida sinna ühendad. see skeem on muide tavaline opakaga võimendi.
Mulle ei meeldi lüüt C2 . Kohe üldse ei meeldi. Kui on kahepolaarne toide, siis asenda see lühisega.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Kas see C2 Atajevi raamatus (joonis 42) on lihtsalt igaks juhuks ja vildaka opaka väljundis oleva alalispinge tagasisidestamiseks ja korrigeerimiseks? Millest võiks järeldada, et kui on korralik opakas ja toide, siis seda C2 poleks sinna vaja.

[martinj]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

See C2 pannakse selleks, et võimendi ei võimendaks alaliskomponenti.
Mõningane mõte on see võimenditel, mille võimendus on suurusjärgus 100X, et mitte väljundis veapingest alaliskomponent tekitada. Ühtlasi väheneb ülekanne madalatel sagedustel, mistõttu peab see C2 olema suht suure mahtuvusega.
Tegelikult peaks seal olema mittepolaarne lüüt kuna elektolüütkondel on komme erineva voolusuuna korral omada erinevat juhtivust (dioodiefekt-> ML moonutused)
Kindlasti peab seal konde olema ühepolaarse toite korral.

[Svago]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Vabandan, et segan!

„Tegelikult peaks seal olema mittepolaarne lüüt kuna elektolüütkondel on komme erineva voolusuuna korral omada erinevat juhtivust (dioodiefekt-> ML moonutused)“


Selle vastu aitab kile- või paberkondensaator, mis ühendatakse paralleelselt elektrolüütkondensaatoriga. Ise olen kasutanud väljaviikudeta pindmontaaži 0,1..0,47 µF kondensaatoreid, mis mahuvad elektrolüütkondensaatori väljaviikude vahele joote poolel.

http://apgrade.narod.ru/caps.html

[moi]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

See parallelne kilekonde aitab ainult kõgel sagedusel, madal jäävad ikka ainult lüüdi (parasiit)parameetrid mängima.

[Svago]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Enamus moonutusi ju tekibki elektrolüütkondensaatorite kasutamisel kõrgematel sagedustel. (Enamus neist ei tööta hästi üle 30kHz).
Ei hakka ju keegi 2. klassi magnetofonis kasutama „tahke“ elektrolüüdiga ( orgaaniline pooljuht) kondensaatoreid, millel on väike ESR ja ESL. Kuid keegi ei keela Samuti võib kasutada mittepolaarset kondensaatorit või mitut väiksemat paralleelselt.

[moi]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Siin sa natuke eksid, elektrolüütide moonutus kasvab sageduse langusega.
Umbes nii:

[Svago]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Kõik on õige. Selliste madalate sageduste moonutuste vähendamiseks valitakse skeemitehnikas lihtsalt suurem mahtuvus. Ja lisaks lõigatakse alumine sagedusots filtriga ära, näiteks alla 30Hz.

Üldse tuntakse elektrolüütkondensaatorite puhul 8 erinevat moonutuse liiki (ilmselt on rohkemgi ja kõiki veel ei tuntagi. Moonutused sõltuvad ka kondensaatori tööpinge (alalispinge) ja signaali amplituudi suhtest, samuti kondensaatori volt-amper karakteristikust ja signaalinivoost. Magnetofonis on suhteliselt väikesed signaalide vahelduvpinge väärtused, seega ka väiksemad moonutused võrreldes eespool pakutud kõrvaklapi võimendiga (alates 0,3mV - vaata kondensaatori V-A karakteristik, joon.3, esimene allikas). On ka erinev, kas elektrolüütkondensaator on kõrvaklapivõimendi väljundis või magnetofoni madalate või kõrgete sageduste korrektsiooni ahelates. Teinekord saab olenevalt kasutuskohast hoopis olulisemaks kondensaatori töösagedus, resonantssagedus, V-A karakteristik ja signaalinivoo, tekkivate harmooniliste sagedus ja amplituud, mahtuvuse muutus sõltuvalt sagedusest, temperatuurist jne.

http://www.electrosad.ru/Jornal/OCon.htm

http://www.compel.ru/lib/articles/elektroliticheskie-kondensatoryi-osobennosti-primeneniya/

p.s. Ma paneks 1. allika joon. 1 aseskeemi ka dioodi.

[moi]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Jutt suundus moonutustele just THD osas aga nagu näha on sul asi selge ja kõik ongi palju keerulisem kui "pane kilekonde paraleeli ja kõik on korras". Kahjuks ei leia hetkel netist seda leht, kus eri tüüpi lüüte oli väikse signaali korral THD osas mõõdetud.