Nota 203-1 tuunimine

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Sisselülitamisklõpsust saad lahti küll, aga väljalülitamisel peab relee ennem otsad lahti viskama kui säde tekib.

Jah, kuidagi peab selle tüürsignaali saama ja küllap seal Nota sisemuses ka kohti on. Aga kas heliväljundit katkestama võtta relee helisignaali ahelasse või MOSFETid nagu siin http://www.geofex.com/article_folder...rot/dcprot.htm helivõimendis oleva opaka toite jaoks (oletades, et kui opakal toidet ei ole, siis ei teki ka heliväljundisse signaali)?

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Mida arvate MOSFET releede kasutamisest heliväljundi lülitamiseks nagu Rod Elliott kirjeldab siin http://sound.westhost.com/articles/mosfet-relay.htm ?

[moi]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Ei midagi head.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Ei midagi head.

Diletantide harimiseks võiks mõni põhjendus või vihje ka olla, et miks ...

[moi]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Mida vähem moonutavaid aktiivelemente on signaali ahelas, seda parem.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Aitäh, moi, heliväljundi lülitamiseks läheb seega klassikaline relee.

Aga nüüd minu jaoks palju segasemad asjad.

Sisselülitamisklõpsust saad lahti küll, aga väljalülitamisel peab relee ennem otsad lahti viskama kui säde tekib.

Olen proovinud sellest skeemist seal aru saada ja tundub, et see "ennem" on mõistlikult realiseeritav ainult siis, kui ka mootori ja mehaanikat liigutava tõmberelee juhtimine üle võtta. Minu jaoks täiesti uus põnev ja ja hetkel veel tundmatu asi. Seal on ~220V mootori toide, mis teeb ettearvamatuid asju, kui valesti tarvitada

Nüüd mõned küsimused mootorite tõmbereleede tundjatele.
Süsteemis on üks mootor (кд-6-4-ухл4, ~220V). Tehase skeemis võetakse toide läbi toite- ja autostopi lülitite toitetrafo primaarmähise otstelt.
Kas seda mootorit saaks lülitada sisse ja välja sümistoriga või releega?

Süsteemis on üks tõmberelee, mida juhitakse praegu türistoriga. Tõmberelee abil tõmmatakse surverull vastu toonvõlli ja lint hakkab liikuma.
Kas seda releed võiks juhtida hoopis mosfeti abil? Tundub justkui lihtsam...

[Jeekim]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

OT: Tuletan meelde, et meil on foorumis nüüd keelemoderaator. Ärge ajage teda tigedaks, sest http://kirjandiabi.wordpress.com/201...nne-voi-ennem/

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

TVL: Vabandust, minu viga ka. Tsiteerimise asemel pidanuks refereerima. Sest ega seal kõhklust pole - heliväljundi relee otsad tuleb lasta lahti enne sädelevaid jms. lülitusi.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Heliväljundi releed oskab juhtida kivi PC1237HA. Sellel on välise elemendiga reguleeritav viivitus toitepinge tekkimisel, toite kadumisel kiire väljalülituse funktsioon ja kaks veapingele reageerivat sisendit. Romuplaadilt võetud eksemplar sai dioodi lülitamisega igatahes hakkama.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Alustuseks: trafo ühenduste ja elektromagneti lülitamise tehaseskeem on saadaval http://fixmag.ru/audio/catush/1827-nota-203-1.html .

Sain eelnimetatud kivi Nota sees releega G6A-234P-ST-US (5V) heliväljundis viivitust tegema. Elektromagnetit YA1 proovin lülitada mosfetiga IRF530 ja põhimõtteliselt ka töötab. Mõlemad lülitused läksid plaadi A7 asemele. Aga on kaks probleemi.

Trafo otste 6 ja 11 ühenduse võtsin ära ja sain niiviisi eraldi mähise, mille järgi tuleb sild ja 0,47mF konde. Silukondel saan pinge 46V ja selle laseb mosfet elektromagnetlile. Töötab, aga elektromagnet hakkab mõnusalt soojenema. Tehase skeem tundus sellega hakkama saavat, aga võttis palju ruumi. Tundub, et tugevamat voolu oli vaja alguses tõmbamiseks, aga hoidmiseks jäeti osa mähiseid välja. Kas on lihtsam ikkagi seda tehasepoolset türistoriga lülitust kasutada või saaks ka mosfetite jaoks sarnase funktsionaalsuse?

Teine probleem on kivi PC1237HA toitega, mille võtsin trafo otstelt 9 ja 10 (see on ka maandus). Alaldiks on sild ja 0,47mF kondel saan 10,5V. Aga kere (üldise maanduse) ja silukonde (-) klemmi, mis on ka kivi jaoks maandus, vahel tekib -3,5V ning kere ja konde + klemmi vahel +6,4V pinge. Miks? Arvatavasti mingi elemetaarne viga, aga no ei saa aru.

[fre]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

..... Töötab, aga elektromagnet hakkab mõnusalt soojenema. Tehase skeem tundus sellega hakkama saavat, aga võttis palju ruumi. Tundub, et tugevamat voolu oli vaja alguses tõmbamiseks, aga hoidmiseks jäeti osa mähiseid välja. .....

Olen taolistel juhtudel kasutanud väga lihtsat abiskeemi.
Mähisega jadamisi ühendan niisugune takisti, millega
elektromagnet jääb veel korralikult hoidma. Suuremat
voolu on vaja vaid korraks, tõmbamiseks. Selleks tuleb
takistile rööbiti ühendada sobiva mahtuvusega kondensaator.
Alustuseks võiks määrata, millisest mahtuvusest piisab ja
seejärel panna kaks korda suurem, töökindluseks.
Ehk sobib selline lihtne nipp ka siin kasutada.

[rainadov]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Olen taolistel juhtudel kasutanud väga lihtsat abiskeemi.
Mähisega jadamisi ühendan niisugune takisti, millega
elektromagnet jääb veel korralikult hoidma. Suuremat
voolu on vaja vaid korraks, tõmbamiseks. Selleks tuleb
takistile rööbiti ühendada sobiva mahtuvusega kondensaator.
Alustuseks võiks määrata, millisest mahtuvusest piisab ja
seejärel panna kaks korda suurem, töökindluseks.
Ehk sobib selline lihtne nipp ka siin kasutada.

;
Jah! releedel on passis näidatud tõmbevool ja hoidevool! Üldjuhul releed ei tööta pinge järgi. Viimase määrab ainult mähise isolatsiooni tugevus! Pinge ja vool on kaks erinevat füüsikalist suurust! Antud lahenduses on esimene moment kondensaator tühi ja lülitamise momendil kondensaator lühistab takisti. Seega asi toimib kui mahtuvuse suurus ja takisti on õigesti valitud! Ise olen kasutanud piisava mahtuvusega kondensaatorit, väikesevõimsusliku alalisvoolu mootoriga järjestikku, et see korraks (0,5-2 sekundit lühiajaliselt töötaks! Lihtne ja toimib! Kondensaator peab jõudma tühjeneda enne järgmist tsüklit.

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Aitäh, fre ja rainadov! Midagi hakkab justkui selgeks saama. Selle elektromagneti marki ma ei tea. Mähise takistus Rm on 30,8 oomi. Tehase skeemide järgi võetakse hoidmiseks vool toitetrafo (http://www.tehnari.ru/members/b638.html) otstelt 9 ja 10 (Nota 202) ja minu omal (Nota 203-1) otste 10 ja 8+9 pealt. Sealt saab peale alaldamist ca 10,5V. Proovin veidi arvutada - kui on väga valesti, siis andke märku.

Hoidmiseks vajalik vool hinnanguliselt 10,5/30,8=0,34A. Praegu on mul E=46V,
millest R=104oomi takistile jääks 35,5V. Takisti hajuks 0,34*35,5=12,1W. Tundub paljuvõitu lihtsalt tuppa kütta ...

[M.L]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Alustuseks: trafo ühenduste ja elektromagneti lülitamise tehaseskeem on saadaval http://fixmag.ru/audio/catush/1827-nota-203-1.html .
...
Teine probleem on kivi PC1237HA toitega, mille võtsin trafo otstelt 9 ja 10 (see on ka maandus). Alaldiks on sild ja 0,47mF kondel saan 10,5V. Aga kere (üldise maanduse) ja silukonde (-) klemmi, mis on ka kivi jaoks maandus, vahel tekib -3,5V ning kere ja konde + klemmi vahel +6,4V pinge. Miks? Arvatavasti mingi elemetaarne viga, aga no ei saa aru.

Elementaarne unustamine, et ka päripidi dioodile jääb pingelang. Abo "Raadiolülitused" aitas. Mul olid kere maanduse (trafo klemm 10) ja kivi maanduse (- toide) vahel alaldussilla dioodid. Tuleb teha negatiivse toitepinge jaoks keskväljavõte trafo klemmilt 10 ja positiivse jaoks panna dioodid trafo klemmide 8 ja 9 pealt, siis peaks vist selle kivi maanduse paika saama.

[fre]

Vs: Nota 203-1 tuunimine

Hoidmiseks vajalik vool hinnanguliselt 10,5/30,8=0,34A. Praegu on mul E=46V,
millest R=104oomi takistile jääks 35,5V. Takisti hajuks 0,34*35,5=12,1W. Tundub paljuvõitu lihtsalt tuppa kütta ...

Eks ta paljuvõitu tundub, aga vähemasti elektromagnetit siis üle ei kuumuta
(ilmselt ta seda ei talugi), sellel eraldub alla 4W. Muidugi oleks kavalam juba
hoidmiseks tõesti väiksemat pinget (pingeallikat) kasutada, nagu tehaseskeemis.