Stroboskoobi skeem

[urmo]

Kas see LED peakski heledalt põlema ?
Kuna skeemis kasutatud multivibraatorit, jõuab LEDile ka impulsi jada.
Asja mõte ju ongi lülitada laser (LED) põlema teatud hetkel.

[ala]

Ma leidsin internetist õpetuse, kuidas teha strobo mis tööta 1,5 V peal: http://www.geocities.com/lemagicien_2000/e...h/maxflash.html .
Äkki on kellegile abiks.

[raitl]

Originally posted by raitl@Apr 5 2004, 19:03
Põleb, aga tuhmilt.

Nii, pean vabandama. Kuna skeem ei olnud hetkel nina all, siis ütlesin mälu järgi, et tuhmilt. Tegelikult põleb ilusti nii nagu peab, kui anda toide C1 parempoolsele otsale.

[sops31]

nonii leitsin kodust ühe vana vene fotoka välgu mis käis kunagi fotoka peal, töötab 4xAA patakatega ehk siis 6V......ja nüüd tahaks selle 12V peale stroboks ümber ehitada.

[ala]

Mul on veel üks loll küsimus. Antud skeemil http://www.hot.ee/ala199/stroboskoop.bmp on strobol kaks "lampi", üks on lamp mis hakkab vilkuma aga milleks siis seal see L2 on?

[fre]

L2 peaks olema neoonlamp, C3 laadumisel L2 süttimispingeni avaneks siis türistor ja kõrgepingeimpulss trafolt T1 süütaks välklambi L1.

[mdc_Jaks]

millega v6iks asendata türistori mth 90 sellel venekeelsel lehel?

[fre]

Originally posted by mdc_Jaks@May 25 2005, 13:12
millega v6iks asendata türistori mth 90 sellel venekeelsel lehel?

Mõeldud vist seda skeemi?:

Tegelikult see polegi türistor (pooljuhtseade), vaid türatron (Ongi, jah, päris ametlikult selline imelik nimetus. Juhtelektroodiga gaaslahenduslamp) MTX-90. Kunagi oli väga populaarne see, nüüd võiks mingi väikesevõimsuselise türistoriga proovida asendada, detailide nominaale tuleb siis ilmselt muuta, skeeminäiteid olen justkui vist netis näinud...
P.S. Ka eespool mainitud tavalise neoonlambiga ja türistoriga skeem http://www.hot.ee/ala199/stroboskoop.bmp on sobilik ja sarnane, ainult pingekordistuseks (meil pole 120V elektrivõrk) mõeldud detailid vaja sealt eemaldada.

[Qbic]

Samalaadset skeemi olen näinud aga ilma türatronita selle asemel oli dinistor (KN102)

[brand11]

Kaevan vana teema üles jälle. Tahaks kysida kas sain selle skeemi tööpõhimõttest aru ka.
Kõigepealt laetakse täis esimene kondensaator, kui konde täis siis läheb vool edasi mtx90-le, mis annab sellepeale voolu T1.T1 omakorda tekitab kõrgepingelise impulsi, mis süütab välklambi ja ja konde laetakse välklampi tühjaks?
Mtx90 asemel saaks kasutada tavalist türistorit? Et kui konde laetakse täis siis avatakse türistor, mis süütab lambi ja peale konde tühjenemist sulgub uuesti?
Millist türistorit saaks kasutada?
Kas välklamp tõmbab konde üldse täitsa tühjaks?Mis pingetel tavaliselt välklambid töötavad?

[õnnevalaja]

15 aastat tagasi sai sama asi kokku pandud - suht äbarik värk. IFK-120 ei plingi
4-8 korda sekundis sama heledalt kui fotoka küljes korra lajatades. Võimsust
saab muidugi tõsta aga siis pead hakkama ka lambi jahutusele mõtlema. Plastikust
reflektorid ... Lõpeb sellega,et IFK väsib ning hakkab impulsse vahele jätma - tööiga loetakse just nimelt plinkimis kordades.

[brand11]

Jah, lambiks polegi mul see mis antud skeemis, huvitab lihtsalt kas tööpõhimõttest olen saanud õigesti aru.

[martinj]

Originally posted by brand11@Dec 9 2005, 12:26
Jah, lambiks polegi mul see mis antud skeemis, huvitab lihtsalt kas tööpõhimõttest olen saanud õigesti aru.

Põhimõtteliselt jah. MTX (ehk suvaline neoonseadeldis) hakkab voolu juhtima alles teatud pingest.

Välklamp töötab sellisel põhimõttel, et kõrgepingeimpulss ioniseerib selle sees gaasi ja lamp muutub lühiseks. Läbi lühise tühjeneb konde . Üldiselt kasutatakse pinget 200.300V.
Muide , välklampi saad ilma toruta kah teha. Võtad võimalikult suure mahtuvuse (vähemalt 100uF), laed 300 voldini ja lühistad kruvikeerajaga.... :P

[brand11]

Aga kuidas lahendada asja ilma neoonlambita?Huvitaks põhimõtteskeem, mis variandid on ilma selleta teha?

[fre]

Originally posted by brand11@Dec 8 2005, 16:36
Kas välklamp tõmbab konde üldse täitsa tühjaks?Mis pingetel tavaliselt välklambid töötavad?

Tüüpiline tööpinge välklampidel on umbes 300V, arvatavasti kuigipalju üle 200V on ka nüüdsetes välguga "seebikarpides". Peale välgatust kipub mõnikümmend volti alles jääma kondensaatorisse.