Stroboskoobi skeem

[brand11]

Mull selline probleem et ostsin ühe 220V neoonlambi aga ta hakkb voolu juhtima liiga vara.Ja isegi kui ma ühendan ta alles 250V juures taha ei suuda ta sümistorit/türistorit avada???Markideks siis BT136 ja BT151?Kas saaks kuidagi selle neoonlambi süttimis pinget nihutada?

[felch]

Äkki on lampi läbiv vool sümistori jaoks nõrk? Vaata andmelehelt, need tükid tahtsid vist päris palju (>20mA) saada.
Neoonlambi süttimispinge muutmiseks lahendust ei tea. Aga milleks neoonlamp? See lihtsalt tagas selle, et välgu konde piisavalt täis sai ja sähvatuse energia oleks enam-vähem konstantne. Sul pole seda ju tarvis, anna süüde peale siis kui tahad. Või ehita komparaator. Kasvõi LM358 kiviga.

[brand11]

Aga LM324 peaks ka sobima?See mul just kodus olemas.Aga mis pingeid asi võrdlema peaks?Lambi toite kondeka oma ja?Pole komparaatoritega varemalt kokku puutunud...

[Qbic]

Kui huvilisi on võin mõned MTX-90 loovutada

[felch]

Võrrelda võiks konde pinget mingi potega etteantud tugipingega. Võrdleb komparaator. Seda saab ehitada kasvõi tavalisel opakal, nt. sellisel mida LM324-s on tervelt 4 tükki. Espegiaalne komparaatori kivi on tiba kiirem aga antud lahenduses ei mängi see vist rolli.
Komparaator on op.võimendi, millel puudub negatiivne tagasiside (tak. - sisendi ja väljundi vahel). Ühele sisendile annad tugipinge (potelt), teisele võrreldava pinge. Vastavalt sellele kumbale sisendile kumb pinge antud, on väljund uuritava pinge tugipingest kõrgemal oleku puhul kas 0 või 1.
Tunduvalt stabiilsemaks teeb asja nn. hüstereesi sisse viimine ehk siis paned mingi 1M takisti väljundilt POSITIIVSELE sisendile (positiivne tagasiside).
Loomilikult ei saa 400V otse opaka sisendisse anda (mitte rohkem kui 1*), kasuta pingejagurit takistitel!

[W@ldur]

OT, aga näiteks TL074 puhul tahax teada, kui suured on need maximaalsed pinged, mida võrrelda võib?
mingi 3V orientiirix ja siis varieeruv nullist viieni ei tapa opakat?

[Cheopps]

Sisendite vahel võib pinge kõikuda kuni toitepinge väärtusega...Vt, datasheete.

[W@ldur]

aga ok, kuidas toimida siis, kui:

on +-15V toitega TL074 (4*opakas) ja skeemis endas tehakse maa, st et kivi enda kylge + otsa ei lähe/tule.
tahan komparaatoris saada väljundis 0i 1ks nii, et muutuv pinge oleks yhe opaka peal oleva eelvõimu väljund, mis on siis "+" maa suhtes. näiteks, kui see väljund muutub sisuliselt 0,00 voldi pealt 10mV-ks, siis on komparaatorile yhe sisendi jaoks pinge muutus 10mV. kust ma pean võtma potega muudetava fix-pinge, et kompa väljund muutuks?
praegu olen teinud nii: kompa + sisendisse eelvõimu signa, - sisendi ja maa vahel on 100k pote. väljundis on LED maaga yhenduses. Asi töötab, aga ei piisa 10mVst, rohkem tahab saada. pote muutmine ei aita. Naq nati tuim on.
Üks variant oleks jah eelvõimu Gaini tõstmine, aga seda ma ei saa ka lõputult kiskuda!
Ja asi läheb veel tuimemaks , kui kompa sisendisse panna diood ja siis kompa sisendi ja maa vahele 47mkF lüüt ja 100k pote maha. Selle nipi andis digital ja ledi saab peale lühikest impulssi jah kauemaks põlema. Aga-diood tõmbab veel sisendnivood maha.
mul tähtis, et asi oleks võimalikult tundlik.
Põhiküsimus: kuidas ma saan kompa võimalikult väikse pingemuutusega sisendites väljundis nivood vahetama ja kust pean võtma teise pinge, millega eelvõimu signaali võrdlen. Mingi 10mV peaks ju olema piisav muutus, arvestades tohutut võimendust opakas, kui tagasisidet ple ollagi?!
Kordan veel, et on pluss-null-miinus toide.

Tänx!

[W@ldur]

:unsure: :blink: :unsure:

[kris.]

Nii, panin kah ühe strobo kokku mille lõpu osa on sama kui sellel siin http://www.hot.ee/ala199/stroboskoop.bmp . Esimese osa on 12V pealt pingekordisti. Probleemiks on aga see, et türistor peab vastu umbes kümmekond laksu (u 1Hz) ja siis annab otsad. Originaalis oli T106D1, asemele panin BT152 800R, mis paks isegi veidi kõvate parameetritega olema aga tulemus sama. C3 on 1mkF. Milles võiks probleem olla, on kellegil kogemusi? :unsure:

terv
Kris.

[ints0000]

Kas keegi on selle SKEEMI korralikult tööle ka saanud?
Endal kaa vaja süüte seadmiseks stroboskoop teha ja ühe võimaliku lahendusena mõtlesin seda skeemi. Laserina mõtlesin seda nn "kaardikepi" laserit kasutada?
See peaks ju igaljuhul parem olema kui ultrabright LED-id.

Milleks neid VÕI lülisid seal skeemis vaja on?
Mida tuleks muuta selle skeemi alguses, kui impulsse saab impulsipüüdjalt mitte kontaktidelt?

[Miisu]

ikka töötab see skeem

[ints0000]

Skeem töötab jah, kuid ainult siinuse generaatoriga.
Sai impulss võetud süüteandurist, ei töödanud üldse(skeemis kondekas C1 polnud). Siis panin konde ja proovisin küünla pealt, nagu skeemis kirjas, selle tulemusel sai mikroskeem surma. Mis eriline kondensaator seal käib, või on skeemis mingid vead ja sisend peaks kuidagi teisiti olema?

Sai vanast digifotokast välklamp võetud ja proovitud sellega.
Skeem sai peaaegu selline nagu sellel pildil. Ainult trafo 6V mähised sai paralleeli pandud ja 1 lõputrants jäi ainult(nii saavutasin kõige parema tulemuse) generaatori väljundis koormusega: valgusdiood ja 62k takisti oli pinge 300V.



Toidet võtsin 12Vx1A adapterilt.
Aga tekkis probleem, ühendasin selle 4,7K takisti otsa küünla juhtme külge ja panin mootori käima, lamp vilkus suvaliselt jättes osa pöördeid vahele. Ühendasin siis juhtme selle välklambi (-)otsa pealt mootorratta keresse, siis vilkus ilusti, kuid küünlast kadus säde ära ja mootor jäi seisma(kõrgepinge jooksis läbi selle lambi massi).

Kuidas see skeem ümber teha, et saaks süüte impulsse vaadata ja süüdet reguleerida ka mootori tühikäigul?

[fre]

Originally posted by ints0000@May 21 2006, 21:25
...siis vilkus ilusti, kuid küünlast kadus säde ära ja mootor jäi seisma(kõrgepinge jooksis läbi selle lambi massi).

Kui õigesti mäletan, ühes kunagises ajakirjas "Radio" oli üks õpetus.
Skeem oli vist huumlampidega indikaator, aga välklambiga võiks samuti
töötada, tasub proovida...
Sidestuseks kõrgepingega keriti isolatsiooniga juhet mõni tiir ümber
kõrgepingejuhtme n.ö. "konstruktiivseks mahtuvuseks". Sellelt siis
antud juhul välklambi süüteelektroodile. Välklambi süüteelektrood
kuigipalju energiat ei vaja, oluline ongi kõrgepingeimpulss sellele.

[ints0000]

Kas siis tuleks nii proovida, et sildalaldi (-)otsa pealt juhe mootorratta keresse ja siis kerida seda isolatsiooniga juhet ümber kõrgepinge juhtme: selle üks ots jääb lahti ja teine läheb välklambi süüte elektroodile?