Probleem 74LS47-ga

[urmo]

Vs: Probleem 74LS47-ga

Kas mitte К176ИЕ4 ja 3 ka polnud väljundi vilgutamise võimalusega vedelkristalli juhtimiseks?
Sisend 6 oli see.

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga

..... Kui tuleb juttu K176..... seeriast, siis on tegu omas ajas vahva mikrolülituste seeriaga, aga tänaseks on see lootusetult vananenud. Selle sarja juured ulatuvad möödunud sajandi kuuekümmendatesse. Sellele oma harjutusi ja õpinguid rajada ei oleks tänase päeva kontekstis mõistlik.
Selles mõttes muidugi saab põhja alla, et loogikalülituste toimimise saab kindlasti selgeks. .....

Veidi К176 seeriast üldiselt.
Õige ta on, et vene CMOS toodangust oli see nö. pioneer, teerajaja.
Mõningane (mitte just oluline) piirang oli selle seeria toitepingega,
soovitati +9V +/- 10%, tegelikkuses sobis edukalt vahemik 4...11V.
Omaette tolle aja saavutuseks tuleks lugeda just nn. "kella seeriat",
mis kõige enne laiatarbesse jõudis. Miskit head eeskuju ilmselt ka
läänest saadi nende väljatöötamisel, kuid osa häid ideid tunduvad
neil päris ainulaadsed olevat, täpsed välismaa analoogid puuduvad.
Selle "kella seeriasse" loeks mikroskeemid alates kella "südamest",
kvartsresonaatoriga koos töötavast К176ИЕ5 (hiljem ИЕ12 ja ИЕ18)
http://rcl-radio.ru/?p=849 ja lõpetades erinevate 7-segmendiste
numbrite juhtimist võimaldavatega - ИЕ4, ИЕ3, ИД2, ИД3. Lisaks
veel hilisemad, mida "kella seeriasse" kuuluvateks lugeda - ИЕ13
(kell dünaamilise indikatsiooni puhuks) ja ИЕ17 (kalender).
Niisiis klassika. Minumeelest on üsnagi mõistlik alustuseks klassikaga
tegeleda ja siis, miks ka mitte - juba mikrokontrollerid ette võtta.

Kas mitte К176ИЕ4 ja 3 ka polnud väljundi vilgutamise võimalusega vedelkristalli juhtimiseks?
Sisend 6 oli see.

Just nii ongi, viigule 6 antakse samamoodi väljundite inversiooni
määrav nivoo. Kui kedagi täpsemalt huvitab, võin ka К176ИЕ4 ja
К176ИЕ3 kohta "iseloomustuse" anda.

PS. Selgitav skeem vedelkristallnumbri juhtimisest:

http://tec.org.ru/_bd/7/26340489.gif