Probleem 74LS47-ga

[resr]

Sai ise sellise kella skeemi välja mõeldud ühise anoodiga 7-segment displeidele. "LED" ja "DOT" komponendid vilguvad nagu peab NE555 ja CD4017 väljundi järgi kuid numbreid ei ilmu.

http://www.upload.ee/files/4398410/Fail_Clock.bmp.html

[urmo]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

Proovi sisenditele pull-down takistid lisada, muidu kõik sisendid "1" ja siis on väljundis pimedus.

Kas nupu vajutamine (3 jalg maha - lamp test) teeb indikaatorile "8"?

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

.... sisenditele pull-down takistid lisada, muidu kõik sisendid "1" ja siis on väljundis pimedus. .....

Ka mulle torkas nende puudumine esimesena silma.
Ülejäänut võib vajadusel hiljem analüüsida.

[resr]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

Nuppu (juhtmejupp) vajutates ei tulnud midagi ette, jootsin 4,7k pull-down takistid bcd sisendite ja kiibi 8-nda gnd jala vahele - sama lugu mis enne, k.a. nupu vajutusega puuduv väljund. Kiibitel on umbes-täpselt 5 volti 16. ja 8. jala vahel. Niipalju veel et ühelgil komponendil pole ka sisse doseeritud suitsu välja lekkinud.

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

....., jootsin 4,7k pull-down takistid bcd sisendite ja kiibi 8-nda gnd jala vahele - sama lugu mis enne, k.a. nupu vajutusega puuduv väljund......

Sisendi vool loogilise H tegemiseks on mikroamprites
(enam-vähem sama on lahtine sisend), loogilise L
saab aga vooluga 1,6mA, seega võiks "pull-down"
takistid olla tal suurusjärgus 3kΩ või isegi vähem.
LED-segmentide jadatakistid 4,7kΩ annavad liiga
nõrga helenduse, need võiks panna näiteks 200Ω
või 300Ω suurusjärgus, nagu tavaliselt tehakse.

PS. Pilti kah:

[urmo]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

Kui nupuvajutusega indikaator ei tööta, vaata jah need LED-i takistid üle; võid ka väljundilt otse mõõta, kas pinge muutub loenduse ajal.
Kui muutub, on dešifraator korras.

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

Ei saanud pihta, milleks on skeemis transistor Q6.
Selle baasitakisti R2 47kΩ võib ka liiga suureks
osutuda ja Q6 ei avane sellega korralikult.
Numbriindikaatori ühine anoodots võiks ju otse
ka 9V saada, segmentide voolud võiks näiteks
20mA-le piirata ja selleks sobiks 330Ω takistid.

[resr]

Vs: Probleem 74LS47-ga.

Q6 katkestab voolu LED ekraanile kui võrgupinge kaob ja kiibid jäävad akutoitele, aku unustasin skeemile lisada. Leidsin katkestuse +5v toite ühendusjuhtmes 74ls47-tele. Ledide voolu piiramis takisteid pole vaja vahetada - segmendid piisavalt erksad olemasolevatega, pull-down takistid olid liiga suured, kaks takistit rööbiti sisendi kohta ja kiip ärkas ellu. Kaheksa asemel näitab nulli ainult, ülejäänud numbrid on nagu peab.
Tänud abi eest.

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga

Sai ise sellise kella skeemi välja mõeldud .....

Küsiks veel. Kas see on niisama katsetamiseks, teadmiste
ja kogemuste saamise eesmärgil või kuhugi ka vajalik?
Millest seesugune kummaline mikroskeemide kooslus, kas
lihtsalt seepärast et need olid juba "sahtlis käepärast"?
Miks muidu segamini CMOS ja TTL ... Taimerilt (NE555) ei
saa isegi tavalisele kvartskellale omast täpsust, vaid ainult
mingi +/- 1%. Järgmiseks mikroskeemiks on miskipärast
valitud positsioonkoodis väljunditega loendur, millele järgneb
"kohmakas" dioodidega sobitamine...

[urmo]

Vs: Probleem 74LS47-ga

Kunagi sai ka ehitatud kellasid ja stopper, sel ajal oli 7-segmendilise väljundiga loendur К176ИЕ4 (loeb 0...9).
See aga ei anna LED-i jaoks piisavalt voolu (1mA).

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga

К176ИД2-ga saab umbes 6mA igale segmendile, väiksemale LED-numbrile on
täitsa piisav, suuremate helendus jääb sellise vooluga üldjuhul veidi kahvatuks.
К176ИЕ4 väljundite vool on ka tõenäoliselt üle 1mA, tegelikult pole mõõtnud.

[Shele]

Vs: Probleem 74LS47-ga

IE4(3) panid isegi vanad vene LED numbrid piisavalt erguks (14mm), ID2(3) on väga kõva sõna.

[fre]

Vs: Probleem 74LS47-ga

....., ID2(3) on väga kõva sõna.

Nojah, К176ИД2 on ka minu üks "lemmik-kividest", kirjutan selle kohta
natuke pikemalt, vast on see ka teema algatajale huvitav ja kasulik info.

Sisenditele 1-2-4-8 (viigud 5, 3, 2 ja 4) antakse vajaliku seitsmesegmendise
numbri ("0" ... "9") kahend-kümnendkood (0000 kuni 1001 ehk siis vastavalt
LLLL kuni HLLH, kui soovite). Üle selle (1010 kuni 1111) andes on indikaator
kustunud. Samuti kustutab loogiline "1" (H-nivoo) viigule 7 (siin tähistatud K,
kuid võib kohata muid tähistusi, näiteks Г - Гашение). Loogiline nivoo viigul 6
(siin M, aga võib kohata ka muid tähistusi) määrab, millised nivood väljunditel
on "aktiivsed", ehk teisisõnu, tekitab väljundite inversiooni. L-nivoo sisendil M
võimaldab ühise katoodiga LED-numbri kasutamist, aktiivne on väljunditel H.
Ja vastupidi, H-nivoo sellel sisendil muudab aktiivseks väljundite L-nivood, mis
võimaldab nt. ühise anoodiga LED-numbrite kasutamise. Vedelkristallnumbrite
kasutamine on ka lihtne ja kuna need vajavad töötamiseks vahelduvpinget (et
vältida elektrolüütilist elektroodide lagunemist), antakse näiteks 64Hz signaal
nii viigule 6 kui ka indikaatori üldotsale. Nii saab "aktiivne" segment vahelduva
pinge ja mittenäitavale segmendile läheb mõlemale elektroodile sama ühesugune
pinge (puudub potentsiaalide vahe ja segment on "kustunud"). Mikroskeemi
heaks omaduseks on see, et ta sisaldab ka neljabitist "vahemälu". Seda juhitakse
nivoodega viigule 1 (siin on C, aga võib ka teistsuguseid tähistusi kohata, näiteks
M - Memory). Nivoo H võimaldab vahemälust pideva "läbipääsu", kuid niipea kui
sinna ilmub L-nivoo, sulgub see "läbipääs" ja mikroskeem ei reageeri enam 1-2-4-8
sisendite nivoode muutustele ning jääb indikaatoril näitama seal viimati olnud koodile
vastavat numbrit. Niisugune vahemälu võimaldab näiteks ehitada sagedusmõõtja
loendusdekaade - kuni loendurid "tegelevad" uue näidu "kogumisega", näidatakse
vahemälust eelmist loendustulemust. Väike märkus veel siinse joonise kohta -
segmendid tuleks tähistada väiketähtedega a...h, mitte nagu siin A...H. Tihti just h
tähistab indikaatori punkti (või koma) segmenti, kuid võib ka muid tähistusi kohata.

[resr]

Vs: Probleem 74LS47-ga

Küsiks veel. Kas see on niisama katsetamiseks, teadmiste
ja kogemuste saamise eesmärgil või kuhugi ka vajalik?

Tegemist põhiliselt katsetamise ja selle toel kogemuste arendamisega, mis ligi 3 aastat kestnud (praktilisi kogemusi siis veel ei olnud ja esimese otseselt kiipidest projektina kell käsile võetud, kuigi transistoritest vilkureid ja TDA1558Q baasil võimendi ehitamisega sain juba hakkama). Algul oli plaan kasutada loendureid ja dioode sisse lülitama individuaalseid LED-e (13 tükki numbri kohta), kuid dioodid said enne otsa ja ruum makettplaadil jäi ka napiks, siis üritasin dioodidega LED-e välja lülitada, mis ka muidugi ebaõnnestus ja projekt jäi mõneks ajaks sahtlisse paremaid ideid ootama. (Siis ma tegin LED-idest kuuseküünlad hõõglambikeste asemele, mis seniaegu maal toimivad.) 74ls47-d tulid välja hiljuti, kui mõned kuud tagasi leidsin juhuslikult katkistest telekatest neli samasugust 7-segmendilist ja siis tekkis jälle huvi projekt käsile võtta.
К176ИД2 on päris huvitav ja kasulik kivi, millel saab väljundpolaarsust muuta.

[tcumen]

Vs: Probleem 74LS47-ga

Mnjahh, ma arvasin esialgu, et ma ei topi oma nina siia, aga ....
Kui tuleb juttu K176..... seeriast, siis on tegu omas ajas vahva mikrolülituste seeriaga, aga tänaseks on see lootusetult vananenud. Selle sarja juured ulatuvad möödunud sajandi kuuekümmendatesse. Sellele oma harjutusi ja õpinguid rajada ei oleks tänase päeva kontekstis mõistlik.
Selles mõttes muidugi saab põhja alla, et loogikalülituste toimimise saab kindlasti selgeks.
Lihtloogikatega asju tasub teha , kui skeemi ei tule üle 3-4 kivi. Kui tuleb rohkem, maksab juba mikrokontrollerite poole vaadata. Skeem tuleb lihtsam, projekti maksumus odavam, tihti on energiatarve kordades madalam.
Mitte, et lihtsad kivid üldse ära peaks kaduma. Igasugu draiverid, nihkeregistrid jms. on kontrolleritele tublideks abilisteks.
Tõsi, teadmisi tuleb mehesti täiendada, aga nett on ju infot täis!