ATX toiteplokkide piinamine

[tiidu93]

Oli siin idee mul, kust saada akutrellile toiteplokki. Katsetasin üht nõrgemat 300W plokki, 12V 11A peal kirjas. See vaeseke lülib kohe välja kui äkiliselt akutrelli käimagi paned. Võtsin võimsama, 12V 15A. Võtsin +5V pealt tagasiside ära ja panin tagasiside ainult +12V peale. Kannatas isegi puurida, aga kruvi keeramisel jälle toide väljas.
Nüüd mõtlen, et akutrellil see max vool läheb ülisuure koormusega ikka korralikult lakke. Tuleks ATX ploki korralikult ümber teha.
Kas keegi siit on loomkatseid nendega teinud? Et kui ülekoormuse ahela nõrgemaks lasta, mis ahelad järgi hakkavad esimesena andma?
Põhiliselt ongi ju võrgupoolel võimsustransid, siis trafo ja edasi sekundaarpoolel dioodid. Jahutusradikad ka loomulikult.
Mul siin 50+ toiteplokki + juppe palju, peaks midagi tõsisemat korda saatma .
Niipalju kui kunagi nende plokkidega mängitud sai, siis väike oops ja võrgupoolel transid kergelt lasevad suitsu välja. Kuigi siis olid katsed lahjade ja odavate codegenidega ka, 200-250W-stega.
Hakkan vaikselt skeeme uurima.

[Starfish]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

UVP (under voltage protection) modimisega seda ju võimsamaks ei tee, saab ainult hukule lähemale viia.
Need plokid pole mõeldudki sellistele voolukõikumistele.
Sa mõtle väljundi poolt tagasipidi, et mis seda pinge langust tekitab ja mida muuta, et seda ei tekiks.
Ühendusrajad, poolide mähise traadid, dioodid, trafo mähised ja primaarpoolel need transid pole enamasti väga suure varuga.


Suuremaid loomkatseid ma teinud pole, kasutasin reguleeritavaks muudetud plokke igapäevaselt toite jaoks aga LM350 ja ise ehitatud plokid on näidanud paremat töökindlust.

[marley]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

lihtsaim lahendus – pane kahe toiteploki 5V järjestikku või 12V paralleeli. massid muidugi isoleerida omavahel.

[Matis]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Siis vast kannataks voolutõuget paremini, kui teha tagasiside jaoks eraldi alaldi väikeste dioodidega. Siis ei üritaks toide pidevalt 12V hoida väljundis ning pinge saaks langeda suure koormuse korral. Ehk siis vast ei rakenduks lühise kaitse.

[a1]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Kui kontrollpool veidi ringi ehitada, siis kannatab väljund ka lühisesse lasta. Vaata: http://www.samopal.su/node/1
Iseasi, kas sellest maksimaalsest väljundvoolust piisab trelli käitamiseks. Alaldusdiood on seal 20-30A voolule.

[RaunoK]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Oled üldse mõõtnud akutrelli maksimaalset tarbitavat voolu?

[Starfish]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Pole lühise kaitset, UVP teeb selle töö, see annab signaali DTC klemmile, saab ära petta, lahendused on erinevad aga põhimõte on sama.

[Padasonic]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Päris paljudes plokkides on justnimelt lühisekaitse. Tähte närides võiks seda ka ülekoormuskaitseks nimetada, või mõne peene inglisekeelse nime panna. Vonklevad seal teflonkattes traadid, mis algavad draiveri trafost. Trafos urgitsedes selgub, et seal on pisike ferriitrõngal voolutrafo. Reageerib ka sellele, et mõni alaldi diood lühisesse läheb ja tõmbab enne hädapidurit kui maagiline suits välja pääseb ja kaitse klaasitilkadeks muutub. Kõiksugu šundiga skeemid ei oska sellise avariiga midagi tarka peale hakata ja peab jälle tuba tuulutama.
Näiteks sellist skeemi on väga paljud huvilised korranud:

http://www.cqham.ru/forum/attachment.php?attachmentid=40369&d=1252923449

Voolutrafo on siis T2.2

Veel parem on täisperioodalaldiga variant:

http://www.cqham.ru/forum/attachment.php?attachmentid=58085&d=1278264363

Aga see klõpsib plokki sisse-välja, kuni ülekoormuse põhjus likvideeritud. Skeemi autoril tiksus plokk vist mitu päeva, enne kui selle avastas. Midagi ei juhtunud. Vist siiamaani elus see plokk.

Palju dioode on maha põletatud, sest keegi ei viitsi ostsillograafi käima panna ja tõstetakse tuimalt +5V alaldi diood +12V ahelasse. Aga seal võib impulsside amplituud ulatuda 45-60V-ni. Seda on 40V dioodile paljuvõitu. Heal juhul kütab liiga palju tuba. Kui maha põleb - normaalne.

[dumb_user]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Kas sulle meeldib lihtsalt igasugu asju teha just nimelt tegemise pärast ?

[tiidu93]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Elektroonika ju jube põnev asi, igasuguste loomkatsetega saab palju kogemusi juurde.

Akutrelli asja lahendasin nii, et lisasin sekuntaarpoolele ühe F16C20C kaksikdioodi juurde (plaadil oli lisakoht olemas) ja eemaldasin lühisekaitse ära. Plokil TL494 kivi sees, sealt nr. 5 klemmil lõikasin raja läbi ja 43k takisti panin maha selle pini küljest. Mingi näide oli netis olemas.
Kuna akutrell 16.8V tegelikult, siis toitekas päris hullu koormust ei saagi, proovisin üht suuremat kruvi puidu sisse keerata, vedas ilusti. Eks see katse ka hetkel ole, kas ja kui kaua vastu peab.
Võrgupoolel muidugi suht okei transistorid, 2x 2SC2625.
Akutrelli max voolu natuke jama mõõta, siis peab põhimõtteliselt ülisuure koormuse trellile tekitama, et see seisma jääks ja seda veel 16.8V juures. Hetkel sellist toidet pole ja originaalakud suht kehvad, enne annab aku järele kui mootor suudab max voolu saavutada. See selleks.

Võtan järgmise ploki ja hakkan loomkatseid tegema .

[A.R.]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Akutrelli max voolu natuke jama mõõta, siis peab põhimõtteliselt ülisuure koormuse trellile tekitama, et see seisma jääks ja seda veel 16.8V juures.

Kui trell seisma jääb siis peaks vool vastama seisva trelli takistusele.
Minu oma on ca 0,5 oomi sellest juhtmed 0,1 oomi.
Seega max vool võiks olla mitte suurem kui 16,8/0,4= 42A.

Vast peaks need mängutoited kõrvale jätma ja tegema loomkatseid toiteplokkidega?

Kui just elektroonika põnev tundub.

[Shele]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Ärge jamage: harjad ja kollektor võivad täiega tuksi minna.

[tiidu93]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Kui täis laetud akudega trelli trööbata ja lastagi täis auruga mootori seisma, siis on see mootorile ka laastav. Nii et otseselt vahet pole, kas aku või toiteploki pealt. Pigem ikka selles, et trelli hakatakse ebaoskuslikult piinama.

[A.R.]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

trelli hakatakse ebaoskuslikult piinama.

Sa mõõda oskuslikult ära trelli pöördemomendi sõltuvus voolust.
Ja siis otsustad milline peab olema vajalik toide.

[tiidu93]

Vs: ATX toiteplokkide piinamine

Väike viga tuli sisse, tegelt klemm nr. 4 ja takisti 4.3k oli, mis eemaldas kaitsefunktsiooni.

Võtsin siin 4 samasugust plokki veel, kõigil modisin tagasiside ja kaitse ära. Kõigil pinge 13.48 - 13.51V. Panin rööbiti läbi 15A dioodide. 50A vedas ilusti ära .
Täna proovisin ühte plokki piinata, panin vattmeetri võrgupoolele vahele ja koormasin 0.2 oomise koormusega + juhtmed olid ka peened. Lasin ca 3 sekundit, takistid suitsevad, juhtmed sulavad, vattmeeter näitab seinast 700W . Plokk ei surnud ära, katse missugune. Tuleb võimsaid dioode 12V ahelasse panna, siis lühiajaliselt veab päris korralikke koormusi välja.