Koostame TTL skeeme

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

Nüüdseks on arvutisse saanud vanadest veel paberil säilinud
fragmentidest (tervikjoonis on kellegi kätte jäänud, seda mul
enam pole) uuesti koostatud teise montaažplaadi (postituse
#25 skeemil vasakpoolne osa) "restaureeritud" joonis. Sellelt
puudub 100kHz kvartsgeneraatori osa, see joonise fragment
pole mul ka säilinud. Plaadi joonisel on selleks piisavalt vaba
ruumi jäetud ja ma pole kindel et just otse niimoodi 100kHz
tahan jälle saada, nüüd võiks ka muid stabiilsemaid etalone
kasutada, muidugi koos jaguriga 100kHz-ni. Kuna mul enda
tarbeks on see mikroskeemide komplekt ühe tikutoosi sees
veel alles, mine tea ehk võtan kunagi ettegi... Mis viga nüüd
"triikrauameetodil" montaažplaate teha!
Mõlema poole vaated on radade poolt.
Selle plaadi mõõdud on samuti 117,5 x 57,5mm.

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

Tahhomeeter.

Panen siia teemasse veel mõned joonised, mis said paberile
umbes 1987 (pluss-miinus mõni) aastal. Tol ajal sooviti minult
tahhomeetri skeemi ralliauto jaoks. Minu poolt olid joonised,
valmistas aga ta ise. Kõik selle joonised pole mul ka säilinud,
näiteks puudub selle generaatori skeem, mille väljund peaks
olema ühendatud "ajabaasi" skeemi sisendile. Tõenäoliselt
oli selleks mingi taimeriga tehtud generaator, see ehk tagab
ka umbes 1-protsendise sageduse stabiilsuse. Jutuks oli
ka sellesama skeemi kasutamise võimalus kütusekulu
(näiteks liitreid 100km kohta vms.) näitamiseks, kui vastava
anduri saaks kütusevooliku vahele... Et aga tablool oleks
piisavalt suured LED-numbrid, on dekaadides 514ИД2 koos
sobivate voolu piiravate takistitega. Ühise anoodiga numbrid.
Ühel plaadil on kolm loendusdekaadi, igaüks niisuguse skeemiga:


Selle plaadi (mõõdud 52,5 x 85mm) joonise detailide pool:



Tagumine pool:



Tahhomeetri "ajabaas" on sarnane sagedusmõõtjas olevaga,
on vaid natuke lihtsam seetõttu et peab tagama ainult kolme
dekaadi toimimise, vaheloogika väljundite "laiendamiseks"
pole siin vajalik:


Teisel samasuurel plaadil on lisaks sellele veel impulsianduri
signaali formeerimiseks mingi skeem, mille põhimõtteskeem
pole mul säilinud. Ehk polegi see praeguse seisuga oluline...
Selle detailide poole joonis:



Tagakülg:



Niisugused nad arvutisse said, võib-olla kellelegi
miskit siit veel kasutamiseks juhtumisi sobib...
Kolme LED-numbriga plaadi (mõõdud 52,5 x 30mm)
joonis on mul ka alles, aga sellest ei hakkakski
arvutifaili tegema. Ilmselt oli veel ka neljas plaat,
kus pidi olema "ajaetaloni" generaator ja toitepinge
+5V stabilisaator. Töötas muidugi auto akult.

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

........ on lisaks sellele veel impulsianduri signaali formeerimiseks
mingi skeem, mille põhimõtteskeem pole mul säilinud.
......

Enam pole ka teada, milline oli seal impulsiandur, aga tolleaegselt
montaažijooniselt sain taastada niisuguse formeerija skeemi:



Esimese kahe transistoriga on mingi Schmitti trigeri
versioon, mis võis pärineda vist ajakirjast "Радио"...

[Starfish]

Vs: Koostame TTL skeeme

Siin on veel üks nüanss - ei ole lihtne mõõteajaga algust teha alati
sissetulevate võnkeperioodide ühest ja samast kohast, näiteks kui
pinge läbib nullpunkti ja seejärel hakkab kasvama (ehk perioodi
algusest). Sellega lihtsalt ei tegeleta ja seepärast satub mõõteaja
algus sissetuleva signaali suvalisse kohta. Siis juhtubki et näeme
numbritablool viimase koha vilkumist ±1 võrra

Kui teha sedasi:
Tuvastada nulli läbimist ja pinge tõusu ja nende tingimuste täitumisel käivitada aja intervall, 1s näiteks.
(Signaaliks juba töödeldud signaal, triggeri väljundist)
Selle 1s täitumise kaudu käivitada kogu tsükkel uuesti.
Sedasi mõõtja/loendur kükitab ja ootab sisendsignaali.

Idee põhimõtte skeem, null + tõus, mitte kogu süsteem:

Madala sagedusega see tegi mida vaja.
Kasutasin cmos aga probleem on ikkagi sama.

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

Kui teha sedasi:
Tuvastada nulli läbimist ja pinge tõusu ja nende tingimuste täitumisel käivitada aja intervall, 1s näiteks.
.......
Madala sagedusega see tegi mida vaja.
Kasutasin cmos aga probleem on ikkagi sama.

Küsimus ongi selles, kuidas sünkroniseerida mõõteaja algus mõõdetava signaaliga,
sarnaselt nagu näiteks ostsillograafidel on "ooterežiim", et signaali kujutis paigal püsiks.
Päris täpselt seda ei saa, sest mõõteaeg formeeritakse pidevalt töötava taktgeneraatori
sagedusest, diskreetselt. Kuidagi oleks ju mõeldav (kui see tugigeneraator suht. kõrgel
sagedusel töötaks) "vahele jätta" ja oodata mõned selle perioodid, aga taktgeneraatorit
ennast ootama panna - ei kujuta ette. See ju kvartsiga ikka, käivitus võtab ka aega jms.
Pole kohanud töötavat lahendust, ilmselt ei tasu ära sellega vaevlemine ja tuleb leppida
viimase numbrikoha vilkumisega pluss-miinus ühe võrra seetõttu.
Ütleme et mõõtemetoodika lihtsalt on selline.

P.S. On konstrueeritud sagedusmõõtjaid ka transiiveritele (raadiojaamadele), kus loeti
järjest mitme erineva sageduse perioode ja liideti või lahutati (reeversloendurid!) neid,
enne kui mõõtetulemus tabloole tuli. Siis oleks "loopinud" viimane numbrikoht lausa
pluss-miinus kahe või kolme võrra ja muutuks seega mõttetuks. Nii ei pandudki seda
numbrikohta üldse tabloole ennast näitama.

[A.R.]

Vs: Koostame TTL skeeme

Sõjaväes oli juhus kohtuda teisase sagedusetaloniga.
Seal oli signaalide sageduste võrdleminei lahendatud nii:
Oli üks siinus ja teisest sagedusest pulss.
Siinuse faasi keerati ja anti signaalid ossi X ja Y telgedele.
Ekraanile tekkis ovaal või siis päris ring.
Pulss anti heleduskanalisse - ringile tekkis täpp.
Kui täpp ringil liikus, siis sagedused erinesid.
Midagi sellist.
Täpsemalt ei hakka praegu meenutama - äkki polegi vaja

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

See on ka mulle tuttav nipp, aga ikka hoopis teine, ostsillograafide teema.
Kahe sageduse võrdlemisest faasdetektorite abil tõin paar näidet CMOS
teemasse: https://www.elfafoorum.eu/forum/tehn...948#post840948
Ühe tähelepaneku lisaks siia - sagedusdetektori töötamiseks peaks olema
erinevus kahe sageduse vahel (väljundis on signaal sageduste erinevusest),
faasdetektori abil on aga võimalik tagada sageduste võrdsus, faasi erinevus
polegi praktikas harilikult tuvastatav ega seetõttu ka häiriv.

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

.....
Esimese kahe transistoriga on mingi Schmitti trigeri
versioon, mis võis pärineda vist ajakirjast "Радио"...

Vahepeal on selgunud, et polegi ajakirjast "Радио", vaid hoopis
"В помощь радиолюбителю" Выпуск 52, leheküljelt 77.
Seal originaalskeem on +9V toitele, mul aga oli +5V ja seepärast
on takistite nominaalid muudetud.

Huvilistele saadaval ka internetis, nii .djvu kui ka .pdf kujul.

https://radiohata.ru/other/1990-v-pomosch-radiolyubitelyu-vypusk-52.html