Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mitme pinge elektrooniline lylitus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Mitme pinge elektrooniline lylitus

    M6tlesin siis digitaalelektroonika natukeseks k6rvale lykata ja siis reaalselt analoogelektroonikaga tegelda ehk siis oma peagakesega midagi kokku klopsida. Panin maketeerimislaual kokku sellise skeemikese nagu all oleval pildil - toimib. Hiljem lisaks juurde veel +18V ja -18V. Aga ehk annab midagi paremini teha.

    2rge eriti k6vasti siis l88ge

    Click image for larger version

Name:	508F43D1-95E4-43D9-BCAB-2D0A2BB8E45F.jpg
Views:	1
Size:	145,7 KB
ID:	882762

    Oleks v6inud ka ju mikrokontrolleri ja releedega teha, aga see puhtas rauas tundus p6nevam tegemine T2nap2eval oskab iga vemps mikrot progeda, yritaks vahelduseks teisiti.
    V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

    #2
    Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

    Miinuspinge bipolaar peaks olema teistpidi juhtivusega. Seega ei saa teda ka + pingega avada.

    Comment


      #3
      Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

      Kusjuures arvasin sama, kuid v6ta n2pust, maketeerimislaual n6nda toimib v2ga ilusasti �� Plaanis oli kasutada negatiivsel poolel 2N3904 paarilist 2N3906.

      Kurja lugesin su vastust tsipake rutakalt ja valesti. Kusjuures yhe v6imalusena saaks tegelikult n-mosfeti paisu siduda otse p-mosfeti neeluga. Andmelehe kohaselt j22b antud pingevahemik IRF3205-l l2tte ja paisu vahel lubatud piiridesse. Aga kui nyyd tulla tagasi selle bipolaar transistori juurde, kus n-mosfeti paisu kl6bistada PNP transistoriga ja seda omakorda juhtida NPN-iga positiivse siini pealt – nii peaks ju viisakam olema?!?
      viimati muutis kasutaja Mephistopheles; 04 m 2019, 22:21.
      V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

      Comment


        #4
        Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

        Mis on R2 mõte?
        Q2 baas järjestikust takistit pole, pingega ei saa juhtida.
        Minu mõte oleks R2 ära jätta kui vaja pole.
        Q4 teistpidi, pnp siis.
        Q4 baas maha
        emitter läbi 10k juhtotsa külge, juhul kui juhtiv pinge on 3..5V vahel. Kui juhtpinge 9v siis 80k sobiks kah.
        Aa see R2 teeb siis trigerit. 9V ei saa küll otse trantsi baasi külge panna, läbi läheb. Baasile tak vahele. R2 takistus vaja vähendada 100k ehk toimib. Samas toiteblokk siduda trigeriga on riskantne, sest toitel peavad ikka olema kondekad ja see tühjenemisaeg võib pikaks minna, enne kui seade on nõus välja lülituma. Muidu käivitub taas kui väljalülitusimpulss on liiga lühike. Ikka prose vaja vahele panna

        Comment


          #5
          Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

          Hmm, t2itsa p6nev m6te selle Q4-ga. Peaks ju t2itsa sobilikult toimima

          R2 teeb siis -jah- seda, et kui Q1 hakkab juhtima, siis selle v2ljund omakorda toidab teda t88s hoidvat Q2-te. Panen siia seda lylitava skeemikese ka, siis tundub v2he loogilisem. Ja m6istab tiba paremini tervikliku pilti, mida yritan saavutada.
          Click image for larger version

Name:	E71CCD1B-7559-460A-99AC-D6478EB29807.jpg
Views:	1
Size:	133,2 KB
ID:	872005

          Aga need -18V, -9V, GND, +9V ja +18V tuleb siis tegelikult nendest 9V patareidest. Seda k6ike headust hakkasin tegema t2nu sellele, et mul on m2ngimiseks tykike ajalugu - KR580IK80A ehk Intel 8080 kloon. Kuna ta ei taha lihtsalt +12V v6i +5V, vaid neid m6lemat ja lisaks -5V veel juurde, siis sai lihtne patareidel toide tehtud. Generaatorit oli lihtne tiksuma saada, aga kolme toidet korraga k2sitsi lylitada on tsipa keerukam. Kuna seda “suurt patareid” on hea muude asjade katsetamisekski kasutada, siis lisasingi sinna selle -18V juurde. Vajadus tekkis nende k6ikide pingete lylimise j2rgi ja soov oli midagi elegantset teha ning v2ikese enesetarbimisega, siis hakkasingi paberit kratsima.
          Click image for larger version

Name:	4DE1A0A5-D548-407E-B312-EC01D752993B.jpg
Views:	1
Size:	173,2 KB
ID:	872006 Click image for larger version

Name:	C28B80EA-F6A9-45C7-B1A0-82D087A30FAD.jpg
Views:	1
Size:	181,7 KB
ID:	872007

          Tykikese ajaloo testimisest kah m6ni kl6ps:
          Click image for larger version

Name:	62EE9B00-ED81-4C66-B238-5FE7E4E85A36.jpg
Views:	1
Size:	147,7 KB
ID:	872010 Click image for larger version

Name:	C7CAE106-916D-45E6-B2A5-5EBA7538FFAC.jpg
Views:	1
Size:	168,1 KB
ID:	872008 Click image for larger version

Name:	867AFB93-BED1-49C7-808C-C7DAF1E98AAB.jpg
Views:	1
Size:	143,7 KB
ID:	872009
          V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

          Comment


            #6
            Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

            Esmalt postitatud Mephistopheles poolt Vaata postitust
            Aga need -18V, -9V, GND, +9V ja +18V tuleb siis tegelikult nendest 9V patareidest.
            1. Kui on 9V patareid siis miks on neid 8 ja mitte 6 tk?
            2. Kas ei tuleks lihtsam lülitada kokku-lahti toidete maa otsi?

            T2nap2eval oskab iga vemps mikrot progeda, yritaks vahelduseks teisiti.
            On see kindel?
            ***
            Üritasin organiseerida võimalust huvilisel mikrodesse kirjutada,
            (et oleks midagi natuke teist kui 50-ndate vene "Radio" lahendused)
            aga arvati et teenusena kirjutus tuleb kallis ja programmi ei oska ka keegi kokku kirjutada.
            Mida sellest arvata?

            Comment


              #7
              Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

              A.R. sul on ternae silm. Kuid siin kohal pean tegema v2ikese paranduse - kui panna 4 patareid jadasse, siis saame vastavad pinged. Mul on lihtsalt igal elemendil paralleelselt veel yks element - kokku siis 8. On natukene overkill, aga kestab tsipake. Kusjuures m6tlesin sellele, kus lylitab toidete GND-d. Aga milles ma ei ole kindel, et see protsessor oleks sellise k2itumise peale 6nnelik, kui -5V, +5V ja +12V j2tan alles ja GND 2ra kaotan.

              Ok see progemise osa on v2heke liialdatud, kuid siiski, m6te j22b samaks - on miskit lihtsat vaja teha, kohe pakutakse mikrot, et paned siia natukene koodi ja ongi vask. Meenutab teemat JavaScriptiga - keegi kysib midagi lihtsat, siis kohe pakutakse lahendusi, kus kasutatakse miskit massiivset teeki/frameworki. Yldjuhul on selleks jQuery.

              Pikka aega on ju olnud lihtsaid keeli: UML laadseid, BASICud jne jne. Ei pea kohe Pythoni v6i C peale hyppama. Hetkel liigub ringi igasuguseid toredaid kontrollereid, millel kyljes USB port ja saab yle selle koodi rauda. Viimane uus kontroller, millega m2ngisin on ESP32-WROOM - tundub igati p6nev ja j6uline asi olema.
              V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

              Comment


                #8
                Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                Esmalt postitatud Mephistopheles poolt Vaata postitust
                Aga milles ma ei ole kindel, et see protsessor oleks sellise k2itumise peale 6nnelik,
                kui -5V, +5V ja +12V j2tan alles ja GND 2ra kaotan.
                Oli ju +18, +9, 0,-9,-18 V
                2x9, 1x9 1x9, 2x9 patarei.
                4 juhet maha või siis mitte.
                Kujutasin seda nii ette.
                Kas kaks patareid rööpi on hea plaan?

                ***
                Olen selline algaja programmi kirjutaja, algasin alles 1968 nõelaga paberlinti auke torkides.
                Need olid siis numbrid, millele vastasid käsud.
                Arvuti oli ka võimas - koosnes transistoritest, dioodidest ja takistitest aga arvutas.
                Nüüd on Tõraveres selle töö peal PIC18F4550
                Aga keeled on siiani enamvähem samad, terake muudetud.

                Selleks, et kivisse kirjutada, peab natuke rauda olema.
                Selle võiks ühildada.
                Kui akustikud käivad koos kuulamas, siis võiks seda ka mikristikutega teha.

                Comment


                  #9
                  Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                  Esmalt postitatud Mephistopheles poolt Vaata postitust
                  Aga milles ma ei ole kindel, et see protsessor oleks sellise k2itumise peale 6nnelik, kui -5V, +5V ja +12V j2tan alles ja GND 2ra kaotan.
                  12V ja 5V vahe on 7V, kui mass katkestada jääb see 7V peale toituma.
                  On see hea või halb, kes teab, peab katsetama.
                  http://hparchive.com/
                  https://worldradiohistory.com/index.htm

                  Comment


                    #10
                    Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                    Mitte p2ris nii. Vaatleme seda hetkel 4 patareiga: k6ik on jadas ning lepime kokku, et k6ige esimese patarei “-” ots on -18V ja k6ige viimase patarei “+” ots on +18V. Vahepealsetest otstest saame teised pinged k2tte ja k6ige keskmine ots saab olema meie 0. Ma tegin nii, kuigi jah, sinu kirjelduse j2rgi kannatab t6esti 0 otsa lylitada

                    Minu esimene progemine oli 1992.a, GW-BASICus, hakkas meeldima ja teadsin, et sellest saab minu kutsumus. Esimene mikrokontroller, mida n2gin oli BasicStamp 1, aasta oli 2002~2003. Ning enda esimese mikro ostsin ylikooli teisel semestril 2008.a suure raha eest - BasicStamp 2.

                    Raua progejate kogunemisi v6ib ka teha, saab jagada teadmisi ja nippe. Ja neid kontrollereid on viimasel ajal p2ris palju turul. Eriti nyydsel ajal, kus Internet of Things on populaarne teema. Nendel kontrolleritel on omad head ja vead. Siis tekib kysimus, mida teha inimestega, kes tegelevad PAL, GAL, CPLD ja FPGAdega :P

                    TTYs oli meil selline yritus nagu Lapikute triatlon. Seal sai progeda, fyysilist teha ja l6petuseks orienteeruda. Suheldi, s88di ja joodi - tunti vabalt. Kui ma ei eksi siis seda tehakse siiani

                    Peale 7V vahe on ka 10V ja 12V :P Ma otseselt Intel 8080 sisemise toite osa lahendust ei ole n2inud ja ei oska ette kujutada mis juhtuma hakkab. V6iks ju alati yhe kivi ohverdada loomseteks katseteks, kuid viisaka inimesena k2si ei t6use korras asja l6hkuma.
                    viimati muutis kasutaja Mephistopheles; 05 m 2019, 20:32.
                    V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                      Iga toide ikka oma trantsiga. siis saab kõik seaisma. lihtsalt lülitatav trants on nulli suhtes lihtsamini opereeritav.
                      Samas ei saa asja mõttest aru, see prose on ju iidamast vana, tänapäevased mikroprosed on 100 korda või rohkem võimekamad, väiksema, ökonoomsemad.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                        Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
                        lihtsalt lülitatav trants on nulli suhtes lihtsamini opereeritav.
                        Eriti kui see on optron.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                          Eks ta ole jah arhailine asi 70.nendate l6pust. Aga samas see protsessor pani aluse t2nap2evase x86 arhidektuurile ja tolle k6rval toimetavatele abikontrolleritele. Kusjuures huvitav fakt: t2nap2evane x86 arvuti omab seda vana kraami sygaval k6hus ning enne operatsiooni systeemi yles tulemist on tegelikult masin suht piiratud: 640kB m2lust kasutatav, real mode jne jne.

                          Aga nyyd tagasi kysimuse juurde “miks” - lihtsalt on v6imalus uurida seda headust, mis toona oli. Ega otseselt praktilist v22rtust sellel t6esti ei ole.
                          V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

                          Comment


                            #14
                            Re: Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                            Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
                            ...Samas ei saa asja mõttest aru, see prose on ju iidamast vana, tänapäevased mikroprosed on 100 korda või rohkem võimekamad, väiksema, ökonoomsemad.
                            Ma arvan, et mõte on umbes seesama kui selles, et keegi vahel sõidab ringi 56. aasta Cadillaciga, kuigi tänapäevased autod on ökonoomsemad, väiksemad ja 100 korda või rohkem turvalisemad.
                            Teemasse kah: kui 35 aasta eest Humala punt ülikoolis KR580IK80 peale personaalarvutit ehitas, siis mulle, programmeerijale, räägiti kõige muu hulgas, et -5 V peab protsessorile esimesena peale jõudma ja ei tohi iial ära kaduda, kui teised toited peale jäävad.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Mitme pinge elektrooniline lylitus

                              Esmalt postitatud Mephistopheles poolt Vaata postitust
                              ... analoogelektroonika ...
                              mida see skeem täpsemalt tegema peab . . . e. siis kuhu mingi ots edasi läheb ma saan aru et uülemised ja alumised "±9V" ei lühista vastavate Fettide neele paisudega

                              ?milleks R2 kasulik on

                              Comment

                              Working...
                              X