motor controll

[bloody-orc]

kas see skeem töötab? kui ei tööta siis mix ei tööta... transistorite tyype praegast ei tea ja mootor on selline pisikesem(3V ja 500 mA)

[fre]

Pole küll vastuseks küsitule, kuid siia mõned leitud lingid andmelehtedest mikroskeemide kohta, milliseid kasutatakse sageli mootorite juhtimisel. Selliseid võib kohata flopiseadmetes ja printerites. Läheb ehk tarvis nendel kes tegelevad sellise teemaga.

L6221 - QUAD DARLINGTON SWITCH (1,8A max, 50V max)
http://eu.st.com/stonline/books/pdf/docs/1379.pdf

ULN2003 7-UNIT DARLINGTON SWITCH (0,5A max, 50V max)
http://www.allegromicro.com/datafile/2001.pdf

M54534P /FP - 6-UNIT TRANSISTOR ARRAY WITH CLAMP DIODE AND STROBE
http://www.mitsubishichips.com/data/datash...fs/80000023.pdf

TEA3718S - (bipolar) STEPPER MOTOR DRIVER (1,5A max, 50V max, H-bridge)
http://www.st.com/stonline/books/pdf/docs/1525.pdf

L6210 - Dual Shottky Diode Bridge (2A max, 50V max)
http://www.rapideducation.co.uk/PDFs/82-4042.pdf

[fre]

Eelnevat uurides võis ka vastust leida küsitule, loodan et pani mõtted liikuma õiges suunas. Nagu siseskeemidelt võis näha, on ikka oluline ka kaitsedioodide olemasolu, induktiivse (mähised) koormusega ju tegu. Selliste koormustega võivad kommutatsioonil tekkida isegi mitmesajavoldised pinged kui kaitsedioodidega ära sumbutatud pole, millele siis transistorid vastu ei pea. Eriti probleemne on eelnimetatud põhjusel kollektoriga (harjad, pidev sädelemine ja sellest jälle ohtlik pinge) mootorite kasutamine. Nende tekitatud impulsshäiretega eraldi võidelda vaja, et ei häiriks ka sama mootorit juhtivat elektroonikat või isegi raadiot, TV-d või (võimalikku) juhtimiskanalit. Kasutatakse mitmesuguseid filtrite skeeme, lihtsamal juhul drosseleid ja shuntkondensaatoreid mootori toiteahelal. Kindlam on siiski kasutada ilma kollektorita mootorit et halbu üllatusi ja probleeme vältida. Sobivad näiteks sammmootorid ja nende jaoks (nagu eelmises postituses mõned mainitud) toodetud juhtskeemid. Saadaval vanadest flopiseadmetest ja printeritest. Kus neid rohkem lammutatud, seal valik suurem...

[bloody-orc]

njah selles suhtes oli sul õigus, et pani mõtlema ja seda ka sinu eelmine jutt...
aga jah mootoreid mul ikka on ja neid flopiseadmeid on ka omajagu lammutatud kuid need mootorid on kuulduste järgi suhteliselt nõrgad ja raskemaid asja ära ei vea kuigi jah naca peab ka seal sorkima äkki leiab sealt mingi kivi\skeemi millega need mootorid tööle on saadud aga jah äkki oskad midagi soovitada, mis sinna skeemi lisada? ma ise vaatasin ka need 4 dioodi sinna mootori juurde panna aga ei tea millised :P ja kas sinna panna äkki mingid konded? nagu osadel mootoritel on need 2\3 kondet korpusesse :P

[martinj]

Originally posted by bloody-orc@Jun 12 2004, 21:39
kas see skeem töötab? transistorite tyype praegast ei tea ja mootor on selline pisikesem(3V ja 500 mA)

Vastus: Ei tööta.

[bloody-orc]

Originally posted by bloody-orc@Jun 12 2004, 20:39
kui ei tööta siis mix ei tööta...

mix siis

[martinj]

Ei tööta juba seepärast, et motor on baasi ja emitteri vahele ühendatud. Sinna ei saa tekkida suurem pinge kui 0.7V. A mida see skeem tegema peab ???

[Eggy]

Pole küll vastuseks küsitule, kuid siia mõned leitud lingid andmelehtedest mikroskeemide kohta, milliseid kasutatakse sageli mootorite juhtimisel. Selliseid võib kohata flopiseadmetes ja printerites. Läheb ehk tarvis nendel kes tegelevad sellise teemaga.

L6202- ka draiver, mida leidsin printeri seest

[bloody-orc]

a kle MARTINJ äkki ytled kdas parandada... vaja oleks võimalikult odavat skeemi lahendust mis oleks samas kontrollitav piciga

[DoS]

üks variant näiteks TTL signaalidega juhitav dual noninverting mosfet driver panna juhtima 2-st väljakast koosnevat half-bridge'i, mis omakorda liigutab siis mootorit ühes või teises suunas olenevalt sellest, kumb mosfet on sisse lülitatud
midagi sellist siis -> http://www.hot.ee/phrozen/naide.jpg
pead muidugi arvestama, et mõlemad ttl inputid ei tohi korraga sees olla, sest muidu näed ise, mis juhtub

[KaruTEC]

Soovitan sul kasutada mõnda standartskeemi, hind on kõrgem kui sinu arvates võiks sinu leiutisel olla aga kahjuks tuleb sul leppida reaalsusega. Sinu antud skeemi ei ole mõtet analüüsida, soovitan veidi elektroonika õppimist. Sallallaa transid ritta on lõbus aga pointless.

[fre]

Mis see alalisvoolumootori parempoolne ots seal viimasel skeemil kondensaatorite vahel teeb?

Üks väiksema stepmootori juhtimise skeem mõtteaineks... Võimsama jaoks peaks ka võimsam juhtimise "lõpp" olema.
http://vlab.netsys.ru/img/du/sch4-1.gif

Veel nendest mootoritest
http://www.stepcontrol.com/stepping1...l#introduction

Üldiseks soovituseks katsetajatele/rattaleiutajatele:
Ärge kunagi võtke kuulda ja arvestada seda mis teised juba edukal moel ära proovinud, oma variant ikka armsam (mis sest et kehvem) !
Teiste vigadest ärge õppige, kõik proovige ära "omal nahal" (see pidavat kõige lähemal olema...). Kõige parem on õppida oma vigadest, saab parimal moel asi selgeks, mis sellest et võtab rohkem aega ja kooliraha!

[DoS]

Originally posted by fre@Jun 14 2004, 12:39
Mis see alalisvoolumootori parempoolne ots seal viimasel skeemil kondensaatorite vahel teeb?

kondekad võiksid pinge kaheks osaks jagada (et ülemise peale +v2 ja +v2/2 vaheline pinge ja alumisele +v2/2 ja 0 vaheline
aga kui nad seda ei tee, siis on võimalik kasutada näiteks kahte patareid järjest :P

[KaruTEC]

Pinge jagunemine on ainult dünaamiline, staatilises rezhiimis kustub konde ära ja pinge mootoril on null. Lisaks sellele peavad olema ühtlustustakistid, kuna konded on ebatäpsed elemendid. Ja veel: kasutada saab pool toitepingest, mis patareiga töötaval seadmel on miinus. Ehk siis tuleb kasutada H silda.
H sillal tuleb kommuteerida ainult ülemisi või alumisi transe, sõltuvalt suunast. Ülemisi transse on mõistlikum kommuteerida, sest siis saaks kasutada bootstrap skeemi, vastavad kivid on olemas.

Veel lihtsam on kasutada ühte transi ja suuna muutmiseks kahe ümberlülitava kontaktiga releed.

Aga üldiselt peaks teadma mida teed.

[bloody-orc]

selline?