Windowsilt Linuxile üle kolimine

[ksl]

mina kui mehaanikat õppinud inimene otsin CAD/CAM süsteemi (SolidEdge) asendust linuxisse aga pole veel linuxiga kokku puutunud (kuigi tema sätitavus piinab hinge)
leidsin windowsi aseaineid linuxisse siit

kuid kas ma ka saan jõudluses juurde kui linuxile üle lähen, see on iseasi
läptop on selline
COMPAQ Armada M300
protsessor P3 600MHz
mälu 192MB RAM
11GB kõvaketast

ja kui ükski programm taustal ei tööta, siis kasutatakse ümaralt 90MB mälu, kuid kui linuxiga saaks sealt veel julmalt mälukasutust maha kärpida, mõtleks juba vahetusele. Või saab ka winni veel kärpida h34r:

[v6sa]

mul on tühikäiguga windowsi mälukasutus juba mingi 200mb, kokku mälu 500

[Hazar]

xp mälust niipalju et tühikäiguga mul võtab 68 mb :blink:

[John_Smith]

No mina ei tea, ei jookse see XP midagi nii väga ämbrisse. Endal on hetkel olnud sees järjest 3 päeva ja see pole mitte rekord. Tavaliset vis ikka mingi nädal sees, kui siis vast vaja midagi sudida ja restart teha.
Mälu söövad aga tulemüür ja viirusetõrje põhiliselt

[fre]

...mälukasutus juba mingi 200mb

... võtab 68 mb

m (väike m&#33 - milli ehk tuhandik põhiühikut, see on vist kõigile (?) tuttav.
Millimeeter ehk lühendatult mm on ju ka tuhandik meetrit, seda tean...
b aga jäi arusaamatuks, seepärast uurisin just ENE-st ja avastasin:
b - barn (ingl), tuuma- ja elementaarosakeste füüsikas kasutatav
mittesüsteemne pindalaühik. Muud sobivamat tähendust paraku polnud,
ehk see siis kuidagi? Mälukristallil vist ongi mingi pindala...
Lisaks leidsin veel üht-teist sarnanevat (mitte ainult ENE-st):
B (suutäht&#33 - mõõtühik bell'i tähis, ka keem. element boor'i tähis.
M (suurtäht&#33 - mega, kordaja miljon põhiühikut.

Nüüd küsimus teadjamatele - kuidas õigesti tähistada:

bitt - (ingl. binary digit - kahendnumber) - ?
ENE pakub tähiseks - bit

bait - (ingl. byte, harilikult 8 bitti) - ?
ENE pakub tähiseks - B (suurtäht&#33,
informatsioonihulga ja mäluseadme mahu mõõtühik; 1B = 8bit.

Kas ENE-s on õigesti või on kellegil vastuväiteid? Kui on, siis palun põhjendustega.
Ehk peaks uues teemas küsima?
...
1kB = 1024B (ehk tinglikult tuhat baiti)

1MB = 1048576B (ehk tinglikult miljon baiti)

[Hazar]

mis see teemasse puutub? :P aga ok 68 MB

[Ali_Qiller]

OT: siin oli jututeemaks win xp mälukasutus mina sain sellks nubriks endal ümarguselt 40 MB. samuti on mul selline küsimus mis eesmärki kannavad korduvad SVCHOST.EXE nimelised protsessid?

[Tegelane]

.dll seest jooksvad win-i enda serviced minuteada... et umbes nagu win9x oli rundll.exe

[Deus]

Originally posted by felch@Sep 5 2004, 15:26
Muud vahet eriti ei ole, kasutamise seisukohast vähemasti.

mis seal sarnast on kasutamise koha pealt??? :lol:

võtke kaks suvalist kontoritädi kellele kas masinat ette pandud, ühele mingisuguse linux lambidistroga ja ntx KDE'ga ja teisele win98, arvake ära kumb esimesena kisama hakkab? Selle kohta on juba kolm kursust minu koolis teinud enda proseminare ja diplomitöid ja tulemus on see, et isegi Open Office MS Office asemel on suur paanikahook tavainimesele.

Nii head nalja pole ammu enam kuulnud. Raskeim pähkel on siiani minu jaoks olnud SlackWare ja on siiani.

XP mälukasutus sõltub Servicepack'st, see reeglina lapib protsesse juurde (kui ise ära keelama ei hakka) Pole veel ise näind et XP mälukasutus on suudetud alla 100 MB ajada ... vb tõesti Aga min on 128 MB tavalisele XP'le ja 160MB SP1 jaoks RAM'i ehk siis alla selle asi ei installeeru, tööle peaks küll saama aga siis ta lapib kogu vajaliku enda nn PageFile'sse mis peaks olema kõvakal ram'i asendus.
Linux lapib enamus asju endale puhvrisse ja siis võib probleemiks osutuda voolukõikumine, kaua sai maadeldud selle murega (Suse Enterprise Server 7.0) ja ainult ups vahele päästis. Muidu sai ATX emmelt signaali (see 5v) ja pani lambist kinni ennast. Mingit distrot installides soovitan swp partitsioni (windowsil Page File) teha 2xRAM, rohkem pole küll vaja.

to ksl: enne kui hakkad linuxiga jamama, pead otsustama, millise distro paned (neid palju) ja kuidas su inteli jubinad selle distroga kokku lähevad, siiani on mul muresid ikka peris palju olnud nii graafika, wifi (eriti pähkel Intel PRO 2100), kui ka APM süsteemiga (viimasega sain omajõududega tööle) see jutt kehtis SuSe, Mandrake ja SlackWare kohta, pole proovinud veel feodorat aga vaevalt et sealgi midagi paremat on.

to fre: Kõik on õige, samuti ka tähistused, vaevalt et sul räägitakse baitidest keemia tunnis. Reeglina nii väiksetes mõõtühikutes ei räägitagi vaid kasutatakse eesliidesega ntx interneti kiirus on 8Mb (megabitt) ja kõvakal on ruumi veel 15MB ehk siis megabaiti.

svhost.exe põhjal jooksevad paljud nn elutähtsad protsessid nagu driveritega majandamine jne jne, pane mõni sunniviisiliselt kinni ja vaata mis saama hakkab

Minu XP läpparis on jooksnud nädalaid ilma restardita (renderdas 3d kaadreid swiftis) ja kodus XP pro'ga töötav masin on edukalt töötand juba 7 kuud jutti (veebi ja failiserver).

Asjadega tuleb õieti ja rahulikult ümber käia, mitte risustada üleliigsete asjadega

[Hazar]

see 68 mb suht kergesti kättesaadav kui otsid nac xp tweakimis guide...( aa ja btw mul sp2)

[Ali_Qiller]

eheheh.. see et svchost dll'e jooksutab pole mulle uudis. minu küsimus oli vist valesti vormistatud milleks mitu executivet korraga lahti? mingi pateetiline katse crashe vähendada?

[vtl]

Originally posted by Deus+Sep 10 2004, 16:04--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Deus &#064; Sep 10 2004, 16:04)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>

Originally posted by felch@Sep 5 2004, 15:26
Muud vahet eriti ei ole, kasutamise seisukohast vähemasti.

mis seal sarnast on kasutamise koha pealt??? :lol:

võtke kaks suvalist kontoritädi kellele kas masinat ette pandud, ühele mingisuguse linux lambidistroga ja ntx KDE&#39;ga ja teisele win98, arvake ära kumb esimesena kisama hakkab? Selle kohta on juba kolm kursust minu koolis teinud enda proseminare ja diplomitöid ja tulemus on see, et isegi Open Office MS Office asemel on suur paanikahook tavainimesele.[/b]

ei tea, sõltub siis ilmselt suuresti kasutajatest ja nende soovist tööd teha või niisama viriseda.

minu parim linuxi-le üleviimiskogemus ja alljärgnev näide:
meil on üks klient, pisike 4 töökohaga kontor. üks katseajaga tööle võetud inimene ei saanud kuidagi oma tööga hakkama ning otsustati temaga töölepingut mitte pikendada. selle peale ähvardas tegelane minna bsa-sse ja kaevata, et kontoris piraatwindows ja -office.
kaalusime siis firmajuhiga erinevaid variante - kas käia ligi 40 tonni välja 4x win+msoffice eest, kaaluda olp litsentside ostmist (võtab ju aega&#33, osta ainult win ja installida openoffice või paigaldada linux + openoffice.
läksime viimase variandi peale. osta jõuab alati.

meie käsutuses oli ainult napp nädalavahetus reedest õhtust esmaspäeva varahommikuni. masinad olid parajad rondid (celeron 300-d, 96Mb RAM). lisaks installile tuli tõsta ümber kõik mailid, dokustaadid, bookmargid, tekitada shortcutid serveris olevatele ühiskasutusega ressurssidele (server oli juba enne linux), tekitada kõik õige nimega kasutajad/paroolid jms. paras kammajaa ühesõnaga...

desktop oli gnome. absoluutselt kõik üleliigse koristasime menüüdest ja desktopilt ära, alla paneelile (taskbarile) jätsime ainult "nupud" mozillale, mailikliendile, openoffice writerile ja calc-ile ja oligi kõik. ikoonid vahetasime windowse rakendustega võimalikult sarnaseks stiilis mozilla draakoni asemel IE stiilis maakera, evolutionile kirjaümbrik, openoffice linnu asemele (kirja)sulg ja tabel.
desktopile jäi "flopi", "home" (stiilis "my documents") ja "server" (stiilis "network")

masinatele tuli mälu juurde panna niipalju kui mahtus. 196...256MB läks vist.

lõpetasime esmaspäeva hommikul kella 6 paiku. mõtlesime küll, et hea oleks juures olla, kui inimesed tööle tulevad, aga... olime nii sigaväsinud sellest maratonist, et läksime koju magama, küll lõuna paiku jõuab seletada.

tõstsin telefoni voodi kõrvale ja mõtlesin, et niikuinii pool kümme aetakse esimese telefonikõnega üles...
ärkasin kell 5. õhtul. vaatasin, et tohoh, ühtegi vaatamata kõnet pole. helistan firmajuhile, küsin, mis värk on. tema vastab, et ei märganud midagi erilist. inimesed tulid hommikul tööle ja jätkasid reedest tööd, nagu midagi poleks juhtunud... - noh, aga kas mingeid küsimusi ei tekkinud - jah, mõned küsimused sekretäril olid, et kuidas neid templatesi openoffice all nüüd kätte saab (olid jäänud tõesti ümber tõstmata).
vot selline kogemus.

väga hea rahulik elu on nüüd selle kliendiga. ei ole ühtegi viiruseprobleemi ega ei installi keegi enam miskit troojalast masinasse.

Originally posted by Deus@Sep 10 2004, 16:04
Mingit distrot installides soovitan swp partitsioni (windowsil Page File) teha 2xRAM, rohkem pole küll vaja.

tjah, tihtilugu jookseb netis soovitustest selline number läbi.
aga millega SINA seda 2xRAM muide põhjendad? et kui on 2GB RAM, siis teeme 4GB svappi?

<!--QuoteBegin-Deus@Sep 10 2004, 16:04
to ksl: enne kui hakkad linuxiga jamama, pead otsustama, millise distro paned (neid palju) ja kuidas su inteli jubinad selle distroga kokku lähevad, siiani on mul muresid ikka peris palju olnud nii graafika, wifi (eriti pähkel Intel PRO 2100), kui ka APM süsteemiga (viimasega sain omajõududega tööle) see jutt kehtis SuSe, Mandrake ja SlackWare kohta, pole proovinud veel feodorat aga vaevalt et sealgi midagi paremat on.[/quote]

selleks on hardware compatibility list, mille järgi valitakse, millist rauda võtta.
APM-iga ei tohiks küll üheski distros jama olla, see on niivõrd vana värk ja igati toetatud. küll on aga probleeme olnud ACPI-ga.

[Deus]

vabandust selle APM&#39;i pärast, ma tahtsin öelda ACPI aga miskipärast kirjutasin muud

Swap on täpselt sama nagu virtuaalmälu, kui ram otsas, siis hakatakse kohe kindlasti sinna kirjutama. Windowsil käib see ju lihtsalt kuna pagefile tehakse kohe samale partitsioonile kus on windows ja siis suurendatakse vastavalt vajadusele (mul vahel isegi üle 7 GB olnud) aga kui tuleb sul linuxi all puudu nn pagefilet? hakkame siis partitsioni tabelit muutma? enamustel distrotel on komme ram koheselt alguses täis laduda, see on juba algoritmidega kernelisse kirjutatud, laotakse täis "võib-olla" vaja minevaid asju ja jätakse ka väike lünk tühjaks, et kui tuleb midagi uudsemat, siis saab selle jaoks kasutada tühja kohta. Seetõttu tundubki linuskipoiss kiirem olevat kuna ta võtab enamus asju ram&#39;ist ja kui võtta nüüd seda et kumb on RAM&#39;i koha pealt parem, siis raudne reegel: kasuta mida tahad, mida rohkem RAM&#39;i, seda parem

Sinu kontoritööliste kohta niipalju et toredad kasutajad sul siis, mõtlevad ise ka natuke Haapsalu linnavalitsuse omad sellega hakkama ei saanud, samuti ka endise Sulevi vabrikus teevad nad siiani mulle open officega peavalu et kuidas see ja see käib. pole ju raha et igasse arvutisse MS office muretseda. Igatahes kiitused sinu kontoritöölistele

Minu arust see kasutamise seisukoht ongi ainuke barjäär, mille otsa komistatakse h34r: ja seetõttu ei hakka ma ka kuhugi peale ajama et peaks ikka vabavara peale minema. Lisaks kuna riiklikud asutused töötavad siiki MS toodetel, siis tekib vahel ka ühildumisprobleeme dokumentidega.

[vtl]

Originally posted by Deus+Sep 11 2004, 11:20--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Deus &#064; Sep 11 2004, 11:20)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>Swap on täpselt sama nagu virtuaalmälu, kui ram otsas, siis hakatakse kohe kindlasti sinna kirjutama. Windowsil käib see ju lihtsalt kuna pagefile tehakse kohe samale partitsioonile kus on windows ja siis suurendatakse vastavalt vajadusele (mul vahel isegi üle 7 GB olnud) aga kui tuleb sul linuxi all puudu nn pagefilet? hakkame siis partitsioni tabelit muutma?[/b]

partitsioonitabelit pole swapi lisamiseks vaja muuta - linux võimaldab kahte sorti swap-i: eraldi swap-partitsioonil (partition type 82) JA linuxi failsüsteemis asuvas failis. viimase jaoks allokeerid sobiva suurusega faili (nt. dd if=/dev/zero of=/swap bs=1024 count=8192) ja võtad ta mkswap käsuga kasutusse.

tegelikult on swap-i ja mälu suuruse määramiseks lihtne reegel: hindad, kui palju sul on pidevat keskmist mälukasutust ning laod vajaliku hulga mälu masinasse. swapi suuruse paned paika maksimaalse võimaliku mälukasutuse järgi varuga.
kui kasutusel olev swap on kasvanud üle füüsilise mälu mahu, ei ole see masin töökiiruse poolest enam kasutatav.

kui swappi alati tuimalt 2x RAM-i suuruse järgi teha, siis tuleb välja ju tagurpidi-loogika, et 2GB mäluga masin peaks tahtma nagu rohkem swappima, kui 128MB mäluga masin.

üks põhjus, miks swappi soovitatakse teha pisut üle füüsilise mälumahu on see, et *kui* kernelis on sisse lülitatud featuur crashi korral *kogu* mälu dumpimine, siis tehakse seda swapialale ning varu on selleks, et totaalse jama korral järgneva partitsiooni algust dumbiga üle ei kirjutataks.

Originally posted by Deus@Sep 11 2004, 11:20
enamustel distrotel on komme ram koheselt alguses täis laduda, see on juba algoritmidega kernelisse kirjutatud, laotakse täis "võib-olla" vaja minevaid asju ja jätakse ka väike lünk tühjaks, et kui tuleb midagi uudsemat, siis saab selle jaoks kasutada tühja kohta.

vastupidi, kõik uuemad linuxi kernelid (alates 2.0-st) on modulaarsed ning laevad endale tööks vajalikud moodulid alles vajaduse tekkimisel mällu.
kohe mällu laetakse ainult kernelisse sisse kompileeritud moodulid.

Originally posted by Deus@Sep 11 2004, 11:20
Seetõttu tundubki linuskipoiss kiirem olevat kuna ta võtab enamus asju ram&#39;ist...

too kiirus sõltub väga paljudest asjadest. alates ketta cachemise loogikast (puhvritest) ja lõpetades librarite linkimise ja preloadiga.

Originally posted by Deus@Sep 11 2004, 11:20
ja kui võtta nüüd seda et kumb on RAM&#39;i koha pealt parem, siis raudne reegel: kasuta mida tahad, mida rohkem RAM&#39;i, seda parem

sellega nõus. RAM-i pole kunagi liiga palju
tõsi, tuleks ka uurida, kui suurt mälu konkreetne emaplaat JA opsüsteem hallata suudab. mõnedel plaatidel oli ka piirang, kui palju mälu masin cacheda oskas.

Originally posted by Deus@Sep 11 2004, 11:20
Sinu kontoritööliste kohta niipalju et toredad kasutajad sul siis, mõtlevad ise ka natuke Haapsalu linnavalitsuse omad sellega hakkama ei saanud...

no mida sa riigitöötajaist ikka tahad motivatsiooni pole seal üldse.

Originally posted by Deus@Sep 11 2004, 11:20
Minu arust see kasutamise seisukoht ongi ainuke barjäär, mille otsa komistatakse ja seetõttu ei hakka ma ka kuhugi peale ajama et peaks ikka vabavara peale minema.

kui töötajad ei saa sellest "barjäärist" üle, las maksavad nood m&#036; tooted siis oma palgast tasapisi kinni. iga kuu väike tonn maha ja aastapärast on korras.
usu mind, selle peale hakkab iga töötaja ISE ja täiesti vabatahtlikult openoffice helpi lugema.

<!--QuoteBegin-Deus@Sep 11 2004, 11:20
Lisaks kuna riiklikud asutused töötavad siiki MS toodetel, siis tekib vahel ka ühildumisprobleeme dokumentidega.[/quote]

minumeelest ei tohi ükski riiklik asutus oma asjaajamises kasutada suletud failiformaate, mis nõuavad teiselt poolelt nende lugemiseks ühe konkreetse monopoolse firma tarkvara hankimist.
oma sisemises asjaajamises kasutagu mida tahavad, aga väljapoole liikuvad dokustaadid olgu RTF vms. avatud formaadis.

[Deus]

palju asju mida ei tohiks ja riigiasutusest tulevad asjad reeglina töötavadki aga vastupidi eip taha vungata ...

Hmm, seda failiasjandust linuski all ma ei teadnuki ja mulle siis seletati vanade kernelite süsteemi, nii mulle vähemalt selgeks tehti ja sellest lähtusingi.

Igatahes tore et targemaks sain, ma linuskis suht algaja siiski :P