Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

subtiitrid+film

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    subtiitrid+film

    Kas on võimalik liita subtiitrid(.txt fail) ja film(.avi), et need ei oleks üksteisest eraldi,vaid ühe failina.
    tel 53729764

    #2
    Originally posted by hull algaja@Oct 23 2004, 14:10
    Kas on võimalik liita subtiitrid(.txt fail) ja film(.avi), et need ei oleks üksteisest eraldi,vaid ühe failina.
    on võimalik, kui film ümber pakkida nõnda, et subtiitrid on otse filmi peal.
    http://www.videohelp.com/ ja http://www.divx-digest.com/ peaksid piisavalt õpetusi leidma.
    iseenesestmõistetavalt neist supakatest siis pärast enam lahti ei saa.
    GSM: 5039624

    Comment


      #3
      On ju ka võimalik kasutada mingit uuemat konteinerformaati, kus võib sisalduda mitu helistriimi, mitu subtiitristriimi jne. Tuntumad sellised konteineriformaadid vist MPEG4 ja matroska... Nero Digital vist ka.
      Sel juhul saad ise valida, mis subbakaid näidata ja kas näidata

      Mulle isiklikult selline konteineri variant igatahes meeldib
      Sex, drugs & rock'n'roll -- need kolm sõna elavad igavesti!

      Comment


        #4
        Originally posted by MaXakas@Oct 23 2004, 17:06
        On ju ka võimalik kasutada mingit uuemat konteinerformaati, kus võib sisalduda mitu helistriimi, mitu subtiitristriimi jne. Tuntumad sellised konteineriformaadid vist MPEG4 ja matroska... Nero Digital vist ka.
        Sel juhul saad ise valida, mis subbakaid näidata ja kas näidata

        Mulle isiklikult selline konteineri variant igatahes meeldib
        mitme helistriimi pakkimine avi/divx faili pole probleem, küll aga subtiitrite pakkimine nii, et turul olevad stand-alone playerid sellest aru saaks.
        GSM: 5039624

        Comment


          #5
          Originally posted by vtl
          küll aga subtiitrite pakkimine nii, et turul olevad stand-alone playerid sellest aru saaks.
          Aga kas hull algaja vajab ühildumist standalone playeritega? Igatahes matroska projekti mehed lubavad, et tulevikus saab riistvaralistel mängijatel matroska tugi olema
          Sex, drugs & rock'n'roll -- need kolm sõna elavad igavesti!

          Comment


            #6
            Originally posted by MaXakas+Oct 23 2004, 21:13--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (MaXakas @ Oct 23 2004, 21:13)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-vtl
            küll aga subtiitrite pakkimine nii, et turul olevad stand-alone playerid sellest aru saaks.
            Aga kas hull algaja vajab ühildumist standalone playeritega? Igatahes matroska projekti mehed lubavad, et tulevikus saab riistvaralistel mängijatel matroska tugi olema [/b][/quote]
            mina ei näe üldse pointi, miks peaks 21" "lukuaugust" filmi vaatama, kui seda võib teha diivani peal istudes ja 5+1 heli nautides.
            GSM: 5039624

            Comment


              #7
              offtop: vtl leiab et 21" monitor on lukuauk.. mõnel mehel on teleka väiksemgi...

              Comment


                #8
                mina ei näe üldse pointi, miks peaks 21" "lukuaugust" filmi vaatama, kui seda võib teha diivani peal istudes ja 5+1 heli nautides.
                kui sul võimalik, siis võid oma kodukino vahtida, mina vaatan praegu filme 17" monitoriga ja pole midagi viga. sa oled lihtsalt vääga mugav.
                muidu ei ole vaja filme mujal wahtida,kui arvutis :P
                tel 53729764

                Comment


                  #9
                  Originally posted by hull algaja@Oct 23 2004, 23:49
                  kui sul võimalik, siis vahi oma kodukino, mina vaatan praegu filme 17" monitoriga ja pole midagi viga. sa oled lihtsalt vääga mugav.
                  muidu ei ole vaja filme mujal wahtida,kui arvutis :P
                  asi pole ainult mugavuses...
                  põhjuseid, miks *mitte* vaadata arvutist filme -

                  tehnilised põhjused:
                  * arvutiekraani värvigamma ja luminofoori värvustemperatuurid erinevad teleka kineskoobi omadest. dvd-le pandud (ja ka sealt divx-iks ripitud) filmid on optimeeritud teleka värvigammale;
                  * arvuti videokaart annab tavaliselt füüsiliselt välja 8 bitti ehk 256 astet kanali kohta. dvd mängijate väljundis on reeglina 10 või 12 bitised muundurid.

                  subjektiivsed põhjused:
                  * arvutiekraani vaadates ei teki kohalolekutunnet;
                  * arvutiekraani tuleb lähedalt vaadata, see aga väsitab rohkem silmi, kui kaugemale vaatamine;
                  * arvutiekraani taha ei mahu perega istuma.
                  * arvutiekraani on raske niimoodi keset tuba paigutada, et tema ümber annaks surroundkõlareid aretada.

                  kui härrased leiavad, et need pole piisavad argumendid, siis ma ei oska rohkem midagi öelda. kui nii võtta, siis võib ju ka muusikat taskuraadiost kuulata.

                  ps. varem või hiljem ostate endale stand-alone mängijad niikuinii. ja siis on jube tüütu, kui lemmikfilmid sellises formaadis on, mida tuleks ümber pakkida ja kirjutada.
                  GSM: 5039624

                  Comment


                    #10
                    tjahh, kui vaadata vtl põhjendusi miks telekas parem, siis suurema osaga nõustun.
                    aga see kus ta seletab sellest et lähedalt vaadatakse monitori ja see väsitab rohkem silmi, siis see osa ajas küll naema
                    arstid soovitavad vaadata telekat viie kordse diagonaali pikkuse kauguselt, ehk, kui telekas on meetrise diagonaaliga, siis vaadatakse seda ka 5 meetri kauguselt.
                    kas teed seda? vaevalt, arvutimonitori võib tänu sellele lähemalt vaadata, kuna tal on resulutsioon suurem ja tänu sellele ei pea silm nii palju pingutama et seda ühtseks tervikuks liita, ning teiseks telekad on enamuses 25 HZ (saatejaamad edastavad sama) arvutimonitorid on tänapäeval +100HZ, mida suurem on pildijoonistamis kiirus (mida rohkem hertse) seda vähem kahjulik silmadele.
                    terminitega panin siinkohal raudselt mööda, kuid mõte jääb samaks

                    Comment


                      #11
                      Nõus vtl seletusega, kuigi olen natuke eri meelt DVD värvigamma suhtes...seda minumeelest ei optimeerita eraldi TV pildi jaoks...aga vaidlema ka ei hakkaks .
                      Niipalju lisaks, et üsna mõttetu oleks "kõrvetada" subtiitreid DivX filmi peale, kuna AR (aspect ratio) on niikuinii 16:9 või veelgi suurem, ehk teisisõnu subtiitrid jääks väga väikeseks ja tegelikult lausa segaks niiöelda "kasulikku pilti"...kui paljudel siis on kodus 16:9 formaadis telekas? DivX läheb alati hullemaks, kui seda ümber konvertida...sellest ei pääse. Muidugi võib filmi konvertida 720x576 peale ja jätta subtiitrid alla niiöelda mustale pinnale (letterbox) aga ka siis hävib kvaliteedis, sest kodeerida tuleb ka subtiitreid ja vähesel määral nö. "musta pinda", õigemini kasuliku pildi ja musta pinna piirjoont.
                      Ise kasutan ffdshow dekoodrit ja aspect ratio on pandud 720x576 peale...nii tuleb iga film normaalselt ja subtiitrid seatud just nii, et see ei sega pilti.
                      Subtiitrid konverdin eelnevalt .srt või .sub formaati, sest .txt-d DVD (DivX) pleierid tavaliselt ei tunnista.

                      to saajtz.
                      Telekad on üldiselt 50Hz või paremad 100Hz. Arvutimonitorid tavaliselt 70Hz...120Hz olenevalt resolutsioonist ja monitorist endast. Suurtes piirides võib öelda, et üle 80Hz kaadrivaheldust silm ei taju enam vilkumisena...24Hz on kinos filmi vaadates, kuna lisandub "motion blur" (ei teagi, kuidas tõlkida ) siis pole vilkumine nii märgatav.

                      Comment


                        #12
                        Originally posted by sebastian@Oct 24 2004, 03:17
                        ...24Hz on kinos filmi vaadates, kuna lisandub "motion blur" (ei teagi, kuidas tõlkida ) siis pole vilkumine nii märgatav.
                        Et kinos 24 kaadrit/sekundis näidates rahvast "ära petta", hakati igat kaadrit kaks korda näitama. Korraks kustutatakse valgus (lühemaks ajaks kui kaadri vahetusel) ka iga kaadri ekraanil oleku aja keskel. Seda ehk mõeldud sellise väljendiga.
                        Ma ei tea, kas filme ikka veel 24 kaadrit/sekundis tehakse, ehk juba 25, arvestades televisiooni...
                        Elektroonika töötab suitsu baasil.
                        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                        Comment


                          #13
                          Originally posted by saajatz+Oct 24 2004, 02:44--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (saajatz &#064; Oct 24 2004, 02:44)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>aga see kus ta seletab sellest et lähedalt vaadatakse monitori ja see väsitab rohkem silmi, siis see osa ajas küll naema
                          arstid soovitavad vaadata telekat viie kordse diagonaali pikkuse kauguselt, ehk, kui telekas on meetrise diagonaaliga, siis vaadatakse seda ka 5 meetri kauguselt.
                          kas teed seda? vaevalt...[/b]


                          teen küll. telekas on tavaline 29" (72cm) ja vaatan teda 3m kauguselt (no ok, peaks vaatama 72*5=3.6m kauguselt)
                          muide, meetrise diagonaaliga telekas on 40", see oleks juba suur projektsioonikas või plasma

                          Originally posted by saajatz@Oct 24 2004, 02:44
                          arvutimonitori võib tänu sellele lähemalt vaadata, kuna tal on resulutsioon suurem ja tänu sellele ei pea silm nii palju pingutama et seda ühtseks tervikuks liita
                          nüüd on minu kord naerda. silm ei väsi mitte sellest et "pilti ühiseks tervikuks muuta", vaid lühikese fookuskauguse hoidmisest - s.t. silmalihaseid peab rohkem pingutama. ega asjata ei soovitata arvutitöö või lugemise vaheajal silmade puhkamiseks aknast välja kaugusesse vaadata..

                          ress võib ju arvutimonitoril suurem olla, aga esiteks, filmi ress on ikkagi max. 576 rida (divx-il tihtipeale veelgi vähem&#33 ning rohkemat sul kusagilt võtta ei ole.
                          teiseks, telekapiksel ei vasta üks-üheselt arvutipikselile ja ressid ei ole päris võrreldavad. selle asja nimi on kell-i faktor (võta kohe 1. link)
                          kolmandaks, telekas laotab oma ridu sujuvalt, analoogsignaalina, mitte pikselitena.

                          <!--QuoteBegin-saajatz
                          @Oct 24 2004, 02:44
                          ... ning teiseks telekad on enamuses 25 HZ (saatejaamad edastavad sama)
                          arvutimonitorid on tänapäeval +100HZ, mida suurem on pildijoonistamis kiirus (mida rohkem hertse) seda vähem kahjulik silmadele.
                          [/quote]

                          esiteks, telekad on mitte 25Hz, vaid 50Hz interlaced pildiga.
                          teiseks jällegi on telekaekraani luminofooride järelhelendus märgatavalt pikem, kui tänapäevasel arvutiekraanil. s.t., et ekraan "silub" ise osa oma vilkumist.
                          (muide, ka 80-te lõpu... 90-te alguse värvimonitoridel oli märgatavalt pikem järelhelendus, mis tegi täiesti võimalikuks 56 ja 60Hz non-interlaced pildi vaatamise)

                          kolmandaks, 100Hz telekad on tänapäeval samuti igapäevane nähtus.

                          deinterlacemisest tingitud artefaktidest siinkohal pikemalt rääkima ei hakka, sellest võiks veel omaette teema teha.
                          GSM: 5039624

                          Comment


                            #14
                            Originally posted by sebastian+Oct 24 2004, 03:17--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (sebastian &#064; Oct 24 2004, 03:17)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>Nõus vtl seletusega, kuigi olen natuke eri meelt DVD värvigamma suhtes...seda minumeelest ei optimeerita eraldi TV pildi jaoks...aga vaidlema ka ei hakkaks .[/b]


                            täpsustaks... dvd filmi gammat ei optimeerita teleka järgi, vaid teleka gamma on optimeeritud filmi järgi. arvutimonitori gamma *on* teistsugune.

                            <!--QuoteBegin-sebastian
                            @Oct 24 2004, 03:17
                            Suurtes piirides võib öelda, et üle 80Hz kaadrivaheldust silm ei taju enam vilkumisena...24Hz on kinos filmi vaadates, kuna lisandub "motion blur" (ei teagi, kuidas tõlkida ) siis pole vilkumine nii märgatav.[/quote]

                            siinkohal tuleb vahet teha kahel erineval asjal - mis kaadrisagedusest (frame rate) alates tajub silm liikumise ebaühtlust ning mis värskendamissagedusest (refresh rate) alates tajub silm vilkumist.
                            esimene number on kuskil 25 kaadrit sekundis, teine number kuskil 70...80Hz.

                            esimene näide: näiteks lcd monitoril võib "sagedus" olla ka 60Hz, kuid pilt ei vilgu, kuna pikselid põlevad pidevalt, mitte neid ei joonistata rida realt ülevalt alla, nagu kineskoopmonitoril. antud juhul on 60Hz siis kujutise (muutuse) värskendamise kiirus.

                            teine näide: kineskoopmonitoril võib refresh rate olla ka 120Hz, kuid kui aeglase masinaga doomi mängides on kaadrisagedus näiteks 15 kaadrit sekundis, on liikumine jõnksuline. samas, pilt ei vilgu.
                            GSM: 5039624

                            Comment


                              #15
                              "Motion blur" siiski see, et kinokaamera säriaeg filmimisel on iga kaadri jaoks piisavalt pikk, et kuvada liikuvaid objekte veidi uduselt. Sellest ka kinolinal taoline visuaalne effekt, nagu kaader järgneks teisele kiiremini, kui 1/24 sekundit. See ongi üks osa nn. cinema effect-st, lisandub veel filmile omane (veidi punakas) värvigamma.
                              Aga 24 kaadrit sekundis on ikka kasutusel...see PAL süsteemi 25 fps on liiga väike argument, et seda kaadrisagedust filmides kasutada. Pealegi on 24fps->25fps väga lihtne, pannakse film lihtsalt 4% kiiremalt jooksma ja keegi ei märka, et näitlejatel veits peenemad hääled .
                              Samuti 24fps->30fps (telecine, täpsemalt 23,97 ja 29,97) on jänkide telekatele võimalik, aga 25fps->30fps oleks nad püsti hädas .

                              Comment

                              Working...
                              X