Patch kaabli tegemine

[risto2005]

On soov teha patch kaablit, aga pikka ~20m. Probleem on nimelt selline- tehes pikema kui 2m ei hakka kaabel tööle, lühemad töötavad ideaalselt. Kui kellelgi oleks kogemusi, kas kaabli tangid on vigased, või tuleb kasutada jäiga kaabli asemel pehmet. (ise olen nüüdseks testinud nii odava ning ka kalli 9.- m pehme kaabliga, samuti erinevate otsikutega).

Tangid olid suhteliselt odavad, kuid A-kaablis öeldi, et normaalsed.

Ette tänades

[kl]

Terv
miskipärast tundub et sul juhtmed valesti, oled paari lõhki ajand?
juhend siin: http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/l.../rj45kaabel.htm
kindlasti peab olema üks keerutatud paar klemmid 1 ja 2, ja teine paar 3 ja 6.
ehk on abi, muidugi võin ka mööda panna.

[Deus]

Originally posted by kl@Feb 9 2005, 09:52
Terv
miskipärast tundub et sul juhtmed valesti, oled paari lõhki ajand?
juhend siin: http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/l.../rj45kaabel.htm
kindlasti peab olema üks keerutatud paar klemmid 1 ja 2, ja teine paar 3 ja 6.
ehk on abi, muidugi võin ka mööda panna.

Ainult neid nelja vaja ongi, |1|2|3| | |6| | | Ülejäänut läheks vaja kui gigast liini tahta. Kui kahte arvutit vaja võrgukatega omavahel kokku ajada, siis vaja ristkaabel teha
rist peaksteine ots olema nii pealtvaates |3|6|1| | |2| | |

Kaks paari siis 12 ja 34 ehk neljas vaja 6'sse auku tõsta.

[Hazar]

ma tegin omale 15 meetrise kabla vana signalisatsiooni juhtmetest, teibist ja kuskilt leitud otstest, töötab imehästi

[digital]

see, et sul töötab, ei tähenda, et ta peaks mujal ka töötama. Selleks ongi standardid välja mõeldud, et igasugustes oludes garanteerida asja töötamist. Ei ole mõtet teha võrgukaableid keerutamata kaablitest nagu signa kaablid... 100Mbit peal kipub tulema juba päris palju kadunud pakette.
Kindlasti peavad olema juhtmed õieti paaris. Omavahel peavad olema keerutatud otsad 1-2, 3-6, 4-5, 7-8. (10/100Mbit võrgud kasutavad küll ainult 1-2 ja 3-6 paari). On 2 standardit:
A: 1-roh/valge, 2 - roh, 3 - orz/valge, 4 - sin, 5 - sin/valge, 6 - orz, 7 - pruun/valge, 8 - pruun.
B: 1 - orz/valge, 2 - orz, 3 - roh/valge, 4-sin, 5- sin/valge, 6 - roh, 7 - pruun/valge, 8 - pruun.
Kui tahad otsekaablit, siis pane mõlemasse otsa sama standard, ristkaablile mõlemasse otsa erinev standard.

Üldiselt ei tohiks vahet olla, millist kaablit kasutada. Peaasi, et ta oleks vähemalt cat5 vastav (kuigi tänapäeval pannakse tihti siis juba cat5e, mis peaks gigabitti ka toetama) või 10Mbit jaoks kärab cat3 ka. Vastavale kategooriale vastamine tähendab teatud kaabli omadusi, mida siis tehases kontrollitakse (põhiliselt annab selle erinevate kategooriate erinevuse keerutamise tihedus).

Minu kõige pikem patch on olnud 80 meetrit, linuxi statistika 2-päevase kasutuse järel kadunud pakette ei täheldanud. Muidu ethernet ei tohiks eriti üle 100M venida. Kui on half dupleks võrk (hub), siis muidu kaob kollisioonide detektimine ära, sest pakett võib tekitada kollisiooni alles siis, kui ta teine ots on juba saatjast väljas. Switchidega võrgus seda piirangut ei ole aga eks igaüks ise teab, millega riskib. Keegi ei garanteerid, et need üle-100-meetrised võrgud ka käima lähevad. Kuigi näiteks on teada, et arengumaades on osade ethernet-võrkude collision domainide raadiused 3km kanti aetud ja ikka asi töötab.

Ja kui tõmbad oma võrku kas elektrijuhtmetega samasse kimpu, kuskile suure vooluga/pingega liinide lähedusse, võimsate saatjate lähedusse vms, siis tasub panna stp kaabel, see varjestusega. Kusjuures standard näeb ette minimaalsed vahekaugust elektrijuhtmestiku ja võrgukaablite vahel ka, selleks toodetakse näiteks neid vaheseinaga suuri karbikuid.

[risto2005]

Tänud teile ja eriti kl-le. Kui teha standardi järgi töötab väga hästi, kui värvid olid teises järjekorras kuigi otsikute järjestused olid ühesugused ei töötanud.
Hämming jäi ikkagi -selles saan aru, et otsikutes peab kaablite järjestus olema ühesugune, aga kui mõlamas otsikus on värvid ühtemoodi vahetusse läinud ei tööta

[arvo]

Originally posted by Hazar@Feb 9 2005, 15:06
ma tegin omale 15 meetrise kabla vana signalisatsiooni juhtmetest, teibist ja kuskilt leitud otstest, töötab imehästi

Raske uskuda seda imehästi töötamist. See et signaal lõpuks läbi jookseb ei kajasta tegelikku elu kaablis (ülekostvused jne). Mingi hea põhjus ka sellel, et iga paar erineva sammuga keerutatud. Väikse mahu läbiajamisel ei tulegi tõenäoliselt välja, et midagi viga.

[digital]

Nagu juba öeldud - signaal saadetakse 2 otsa pidi (mõlemal pool siis nende otste vahel trafod). Selle mõte on selline, et kui tuleb mingi müra ja liidab ennast liinile peale, siis liidab mõlemale võrdselt ja pärast liini otsas pingete vahe jääb ikka samaks. Kui paarid on lõhki, siis võib hakata müra ebavõrdselt liituma või siis signaalid teineteist segama.
[OT] täna sai jamatud ühe läpaka võrgukaardi pigtaili asendamisega (teate, see lühike jupp võrgukaardist, millel on võrgupistik otsas). Igatahes jäi üks vastuvõtu paari otstest lahti... aga 10Mbit peal 1/3 pakettidest ikka läks läbi... hämming, vooluringi ei olnudki ju...

[Deus]

Mnjah, 10Mbit töötab 4 soonese tel kaabli otsas ka kuigi pole soovitatav. Töö juures oli cat5 kaabel 170m :blink: ja 10Mbit 3Com hubi otsas, vedas välja küll (enne mind üks tegelane tegi seda) Tulin siis mina ja tahtsin kogu võrgu 100Mbit peale ajada ja switch kahjuks ilma suuremate kadudeta ei vea välja 100Mbit võrku full duplexiga üle 100m. Kaabli pikkust ma loomulikult ei teadnud ja lõpuks peale 2h kukla kratsimist sai siis jälitama hakatud, kust see kaabel läbi läheb ja kui pikalt, tulemus siis eelpool mainitud ~170m. 10 half duplex ilusti aga 100, siis on hambad, lahenduseks kaabel keskelt pooleks, teine switch vahele, õnneks nii palju mõistust oli eelneval vennal et oli jätnud mingi varu mõlemisse otsa ja nii ma läbi seinte neid kaableid sikutasin
Siit siis minu kõige pikeb patch 90m, kärab kenasti.

Veel anomaalia mis tekkis töö juures mul: võrgukaardid kõrbesid :blink: Viga: võrgukaablid olid veetud mööda jõuliine, üle päevavalguslampide otse kondede kõrvalt ja seda koguni mitusada meetrit. Huvitav et switchid ja hubid vastu pidasid h34r:

Veidi offtopicut sai

Küsiks siis teema arendusena, et kas gigase lan'i otsad on sama järjestusega, mis 100? :unsure:

[digital]

gigane kasutab kõike 4 paari. otsad pannakse küll samamoodi paaridesse, nagu 10/100 võrgus. Kahjuks ise küll tööl gigast keerupaari ei kasuta, sest cisco'le gigase gbic-kaardi hind ajab karvad püsti... küll aga fiibriga uplink on giga peal.
[jätkame OT]
Ise kasutan praegu suuremate kiiruste saamiseks võrgu tuumas sellist mõnusat asja nagu etherchannel / ethernet bonding. Kuna võrgu tuumaks on üks cisco svits ja see seda toetab, siis sai ühendatud kõik serverid sinna külge kahe võrgukaabliga. Linux oskab teha round-robin tüüpi bondingut - saadetakse üks pakett ühte ja järgmine teise kaablisse. cisco oskab omalt poolt teha etherchannelit, kus saadetakse paaris mac'iga paketid ühte ja paaritud teise liini. Kui sealt svitsist läheb edasi juba päris palju liine (majas 80 arvutit ja võrgu porte üle 150), siis effekt on märgatav. Küll ei tõuse ühe arvuti failiserverisse pöördumise kiirus aga ühtlase segmentide koormatuse korral ei tõmba üks masin kogu linki kooma (scsi kettad annavad ju 60MB/s välja, samas 100Mbit võrk on ju ainult 12,5MB/s, sealt ka veel päiste kadu maha).
Lisaks sellele on väga mugav asi 802.1q vlan, sest niimoodi saab teha virtuaalseid kanaleid ja ühe liini sisse panna mitu virtuaalset liini, mis omavahel kokku ei puutu. Minul näiteks cisco->serverid on vlan'i otsas ja serverid näevad kõiki võrgu tsoone omaette võrgukaartidena, kõigil on omaette collision domain, pahad asjad ei levi jne...
Kusjuures svitsil ja svitsil on ka vahe sees. mitte ainult selle poolest, et osad jooksevad kokku (st enamus adapteriga svitse võivad kuidagi kokku joosta; mõni tihedamalt ja mõni harvemini) ja mõned mitte... lihtsalt signaalide erinevus on ka väga pikkade liinidega. Sama asi on võrgukaartidega - näiteks üks geniuse bränditud 10M-ne realteki kiviga isa-siini asi ei saanud ka 40m-se liiniga 10M peal hakkama kui samas 100M-ne realteki rtl8139 kiviga asi sai kenasti sama liini peal hakkama.
Võrgukaablite tõmbamine noobide poolt lipsudega elektrikaablite külge on tõesti üks kõige lollimaid asju, mida teha saab. kahjuks seda ikka juhtub...

[Goner]

Vs: Patch kaabli tegemine

kas sellel netikablil on nendel soontel midagi vahet ka või on lihtsalt see et kuidas värve pannakse selline standard ?

[Mauro]

Vs: Patch kaabli tegemine

soontel on vahe.. kuid palju see jälle mõjutab.. on mitmekiulised ja ühekiulised.

Kui teha standardi järgi töötab väga hästi, kui värvid olid teises järjekorras kuigi otsikute järjestused olid ühesugused ei töötanud.
Hämming jäi ikkagi -selles saan aru, et otsikutes peab kaablite järjestus olema ühesugune, aga kui mõlamas otsikus on värvid ühtemoodi vahetusse läinud ei tööta

hmm... niipalju kui aru sain, siis sa ei suutnud veel mõista, et kui mõlemas otsas on sama värvide järjekord, siis ei tööta? sellepärast ongi kahe võrkari vahel keerukaabel. sest muidu satuvad data saatmine ja vastu võtmine mõlemas võrkaris vastakuti, ristkaabli puhul on need risti, ühes võrkarist saadetakse, teises võetakse vastu.

[digital]

Vs: Patch kaabli tegemine

värvidel ise ei ole vahet... küll aga on otsad kahekaupa paari keerutatud ja paarid peavad olema õiged, muidu hakkad saama paketikadu või isegi ei saa mingit ühendust.
juhet müüakse nii planksoontega kui ka kiulistega. Plankkaablit siis ei peaks painutama. Pistikud on ka plankkaablile ja kiulisele erinevad, kiulisele torgatakse orgid kiudude vahele, plankkaablil mõlemale poole mööda.

[murphy]

Vs: Patch kaabli tegemine

mul maal majade vahel 110M oste vahemaa, kaabel siis umbes 130M, maja seest kh. Ja kaabel on täiesti tavaline 4 soonega keerutamatta ja varjestamatta tel kaabel, millega veel lisax kõrval samas plastikus jookseb tross. Kui vedasin seda sugulane seletas terve aja et see ei hakka yldse tööle, vedasin ära, töötas, siis seletas et RAUDSELT enamus pakke läheb kaotsi, nu ja siis lasin pingida ja mu endagi imestusex ei läinud ÜKSKI pakk kaotsi (ise arvasin et paar ikka läheb), nyyd kaabel mitmest kohast jakatud peale tormi yxsaasta, nu ikka töötab samamoodi, pole ka mingi erilised seadmed, yhes otsas mingi vana 10Mb (100Mb töötas ka kui läpakaga seal käisin) realteck teises otsas 100 eegane hub. Nüüd sugulane toob lihtsalt põhjusex et ei tohi nii. Aga kurat kui mul on rull tel kablat mis ma pean cat-5 ostma ja siis veel trossi. Aga jh uuemad asjad ei talu jamasid kablasid, vanemad kaartid töötavad, ju hoitakse kokku millegi pealt. Muidugi see lahendus ei pea alati töötama.

[digital]

Vs: Patch kaabli tegemine

Asi ei ole mitte uuemates ja vanemates vaid kiirustes - vanem kraam on 10Mb/s ja nagu siin palju räägitud, nii aeglase kiirusega võib asi toimida... Kuigi kuna ethernet ei ole mõeldud juhuslike kaablite jaoks, siis ta ei pea ka toimima. Kui ühes otsas on 10Mb/s seade, siis ka teine seade töötab madalama kiirusega ja kõik on hästi... Kui ühes otsas on arvuti, siis sellel saab tavaliselt võrgukaardil 100Mb/s ära keelata ja siis võib ka teises otsas 100Mb/s switch/hub teises otsas olla.
Pikematele ja mitte õige kategooria kaablitele tuleks ikka panna mingi VDSL või midagi sarnast. DSL mõõdab enne tööle hakkamist kaabli üle ja kasutab ainult sagedusi, mis sealt hästi läbi lähevad, seega see töötab märksa kehvemates tingimustes ka rahuldavalt.