Codegeni toitekad

[Matis]

Sai vahepeal codegeni toitekaid uuritud. Ühel vene saidil oli testitud neid 250 kuni 400 watiseid. Ainus mis neil vahet oli - väljundi alaldidioodid olid võimsamatel toitekatel veits turskemad. Muidu KÕIK sama.
Teisel saidil oli teema et kuidas selliseid toitekaid paremaks teha. Selle jutu sees ka hoiatus et vuffel toitekad ei suuda +12 V stabiilsena hoida. AMD prosedega (töötavad +5 voldilt) võib pinge +12 otsal tõusta kuni 13 voldini mis on kõvaketastele ohtlik. Seal soovitati +12 voldile 10 A diood vahele panna. Ise mõtlen et peaks ju sobima kui panen ntx 2a dioodi otse kõvakettale mineva kaablile? See ei tohiks ju midagi teha.

[martinj]

Seal vist on mõeldud, et diood asendataks. Dioodile jääb oma 0.7V pingelangu , okei 0.2 V.
Kõvaketast sellega ei päästa. Targem on teha stabiliseerimine 12V järgi.

[Matis]

Seal oli point selles et kuna +5 te koormatakse rohkem siis +12 tõuseb u 12,7 V. Et siis jääks pinge kõikuma 11,8 - 12,4 vahel. Need vuffel atxid stabiliseerivad ju +5 järgi. P4 jaga jälle ei saa +12v kätte kuna prose töötab +12 pealt. Jääb see probla ära
Põhiküsimuseks ongi et kui ohtlik on see 0,8 voldine ülepinge? Ja mis asjad üldse töötavad +12 pealt.

[felch]

0,8V ei ole ehk nii ohtlik kuid mine tea. Oma kogemustest tean et E-marketi toiteplokid viskasid 12V ahelasse isegi kuni 20V. See juba ON ohtlik, lausa surmav. Kettad koolesid hetkeliselt.
Vapustav, mida kokkuhoiu nimel tehakse....

[pic]

Ei hakkanud uut teemat tegema...
Nimelt seoses nende ülepingetega, kas on mingit töötavat skeemi mille võiks 5V ja 12V ahelasse toppida, igaksjuhuks.
Kasutan Fascheni "300W" toidet, mida ma ei julge usaldada. Ükskord on juba Enlighti mATX toide oma ülepingega kurja teinud
eh?

[torumees]

Sõbral kärbas kah 250 w toitekas maha. (codegen siis). Põletas emme kõvaketta ja video tagantjärgi veel maha. Võtsin huvi pärast siis toitekal kaane maha ja kõige esimesena paistsid silma puruks läinud väljundis asuvad lüüdid. (kõik olid paistes ja trükkplaat oli nende seest tulnud möga täis) Sellest võib järeldada et pinge tõusis seal ikka päris korralikult. (+12 v ahelas olid 16 v lüüdid ja +5 v ahelas 10v.) Isegi miinuspingete(-5v, -12v) lüüdid olid puruks.
Ei kujuta küll eriti ette kuidas selline situatsioon tekkis, kuna voolupiiramise lülitus peaks vähemalt teoreetiliselt ülekoormuse korral toiteka välja lülima. Ja ega need lüüdid kah nii kergelt puru ei lenda. Peavad ikka mingi paar sekundit ülepinget saama et elumahlad välja läheksid.

[felch]

voolupiiramise lülitus reageerib üleVOOLULE (lühis, ülekoormus jne), ülepinge on natuke teine asi. Voolu mõõdetakse enamasti lülititransside ahelas. Ülepinge tõttu väljundis tekib kindlasti ka ülevool kuid see võtab aega (on ju toitekad üsna võimsad) ja enne kui kaitse reageerib, jõuab mitu proset ära põleda. Neil käib see ruttu...

Kunagi ZX-Spectrumi aegadel rakendati suhteliselt lihtsat kaitset - türistor lühistas toiteka väljundi kui pinge läks üle teatud piiri. Viimast sätiti pote ja takiga. Kuna impulsstoitekas kaitseb end otsese lühise eest, pole ka sulavkaitset (nagu siis kasutati) vahele vaja.
Kas keegi tahab mõne juustu toiteka skeemi maha joonistada, ehk saaks analüüsida, mis seal valesti tehtud on?

[pic]

Originally posted by felch@Aug 1 2005, 20:51

Kunagi ZX-Spectrumi aegadel rakendati suhteliselt lihtsat kaitset - türistor lühistas toiteka väljundi kui pinge läks üle teatud piiri. Viimast sätiti pote ja takiga. Kuna impulsstoitekas kaitseb end otsese lühise eest, pole ka sulavkaitset (nagu siis kasutati) vahele vaja.

Just sellist skeemi ma otsingu
On juhuslikult kuskilt saada sellekohta käivat skeemi+juttu?

[Padasonic]

Felch mõtles ilmselt midagi sellist. Peenemates skeemides oli stabilitroni asemel näiteks transs ja potekas või pingejagur.

[pic]

Uurisin seda skeemi ja tekkis küsimus: miks seal just sede 2n1529 türistorit kasutud on? Tegu ju 1A 50Hz 50V türistoriga :unsure: On ta võimeline lühistama kogu 5V raili näiteks ülepinge korral?

[KaruTEC]

Kõik uued arvuti toitekad töötavad current mode reguleerimisega ja sellega on tegelikult lühis võimatu - nimelt current mode reguleerimisega tehakse toitekast püsiVOOLUallikas, püsipinget saadakse välise tagasiside järgi.
Probleem on selles, et kui trafo on liiga väike, on mähiste impedantsid ja trafo kaod prop. suured ja seega, kuna tagasiside võetakse 3.3 voldi järgi, varieeruvad muud pinged palju. Iseenesest ei tohiks 13V kõvakettale küll midagi teha, on ju ka seal impulssmuundur.
Normaalses mitme väljundiga toitekas on tagasiside mitme väljundi järgi, see päästab veidi olukorda. Kasutatakse ka sekundaarreguleerimist küllastuva induktiivsega. Aga arvestades olukorda, kus arvutitoitekast visatakse välja isegi tagasisidetakistid et säästa 0.5 senti, ei saa lootagi et seal oleks üksainus üleliigne drossel. Vaadake kui vähe toitekas maksab ! Analoogse võimsusega hi-rel toitekas nt. Tracolt maksab vähemalt 10x rohkem, Vicoril on veel kallim. Samas, ega me lennukit ei ehita, eesmärgiks reeglina ikka mänge mängida ja divx vahtida

[felch]

1A võib väheseks jääda aga oli arvestatud ka sellega et kiire sulavkaitse põleb läbi. Ja vist ka sellega et ülepinge korral parandad vea ja vahetad tõristori... Peaasi et koormus häda ei saaks.
PS. Ma ise kasutasin mingit muud, võimsamat. Äkki KY202?

[fre]

Originally posted by felch@Aug 2 2005, 14:11
1A võib väheseks jääda aga oli arvestatud ka sellega et kiire sulavkaitse põleb läbi..... Ma ise kasutasin mingit muud, võimsamat. Äkki KY202?

Samal lehel ongi skeemis 1A kaitse. Arvata võib et lühiaegselt (kuni kaitse läbi põleb) talub türistor ka palju kordi suuremat voolu, impulssparameetreid vaja vaadata...
Ise olen ka mitu korda sama skeemi kasutanud KУ202 türistoriga.

[felch]

Jah, ZX-i puhul oli amprist küll ja küll, aga äkki postitaja tahab täit 20A kätte saada...

[Matis]

Võibolla oleks lihtsam uurida kuidas on tehtud ülepinge kaitse toitekal, mingi niisuguse koormusega mis ülepinget kannatab. Autopirnid jne. Vbolla teha ise mingi skeemijupp mis kivi välja lülitab?

Üldiselt ma arvan et kurjajuur mis emaplaate ja muud läbi laseb on hoopis viletsalt teostatud sekundaar toide.