miniatuurne arvuti

[saformo]

Tigma koostab serveri baasil töötavaid terminale.

Tigma

Ehk pakub huvi.

[digital]

Originally posted by Simon@May 29 2005, 07:54
kindlasti huvitaks ka, kuidas sul edaspidi läheb seoses nende mõtete rakendamisel.

Niisiis... natuke aega on mööda läinud ja nüüd istun terminali taga.
Süsteem alles veel katsetamisel ja pole veel koormustestisid teinud. Ajutiselt on praegu serveriks Cel 2,6G, 512MB ram. Igatahes 3 klienti korraga ei ole veel mingi tuntav probleem. Nagu siis juba eespool öeldud, kasutusel LTSP + EtherBoot. Asi jaguneb siis nii, et serveri poolel pakutakse DHCP'ga ip-aadressi ja kerneli ning juurkausta asukohta; xfs serveriga pakutakse fonte; nfs serveriga pakutakse juurkausta read-only'na ja swappimiseks ühte kausta read-write režiimis; tftp(xinetd)'ga pakutakse ltsp kernelit; GDM'iga pakutakse sisse logimiseks graafilist sessiooni.
Kliendi poolel võib buutida mistahes andmekandjalt. Kuna oli eesmärk asi võimalikult minimaalseks ajada, siis üritasin pista etherboodi kohe masina biossi kivisse. Sellega on parasjagu jama, sellest hiljem. Masin buudib etherboodi käima, siis etherboot võtab ühendust dhcp serveriga ja küsib ip adre ning tftp serveri adre. Seejärel võetakse ühendust tftp serveriga ja laetakse sealt alla linuxi kernel. See buuditakse käima, see teeb ramdiski, pakib mingi algelise süsteemi sinna, initib uuesti võrgukaardid ära ja teeb dhcp serveris renew, millega saab teada nfs mounti. Siis mountitakse sealt juba õige juurja tehakse pivot root. Edasi läheb nagu linuxil ikka... x käima ja siis ühendus display manageriga, mis seekord on teises masinas.

konffimisest.
distro on mandrake, sest olen väga pikka aega mandrakega tegelenud ja harjumus sellega... ning muidugi ka üksjagu oma skripte/konfifaile jne sellele tehtud, siis tuleks neid hakata ümber portima. Serveris läks enam-vähem ltsp wikis oleva õpetuse järgi. Kuna dhcp on teises purgis, siis seda konfisin natu teisiti kohe käsitsi.
kliendi pool pole nagu eriti midagi konfida. Kui kuidagi etherboot käima saada, siis pole probleemi; edasi läheb asi juba ise. Rtl8139 kiviga võrgukaartidega polnud mingit probleemi flopilt käima saada. Võttis kohe taha ja läks. Kui kuskilt kandjalt buutida, siis pole PCI identifikaatorid olulised, st on vaja laadida ainult õige chipsetiga fail. Muidu tuleb aga ka need paika saada (kui ei ole õigetega võimalik rom-o-maticust tõmmata, siis tuleb ise kompileerida), sest bios kontrollib enne laadimist need üle. Asi peaks toimima siis nii, et bios proovib mingeid mäluaadresse. Kui seal mingi kood istub, siis lastakse ta käima. See kood tuleb siis sinna kas võrgukaardi boot-rom pesast või biossist. Koodi asukoht määratakse ära staatiliselt kas võrgukaardi konfiprogest või biossi ümber tehes. Võrgukaardist midagi buutides lastakse see allolevale koodile peale ja seepärast kui sealt midagi on lubatud, siis võidakse mingitest biossi flashitud asjadest üle sõita(näiteks mingid raid-kaartide konfimise utiliidid jne). Kuna aga need niikuinii ei huvita, siis vahet pole.
Ne-2000 kaartidega oli veel see probleem, et etherboodi viimased versioonid ei haakinud. Lõpuks jäin versiooni 5.0.7 juurde, see töötas.
Antud juhul aga oli eesmärgiks etherboot pista kohe otse biossi. Antud masinas (emaplaat chaintech 5agm2)oli awardi 4.5 seeria bioss ja seda saab torkida utiliitidega cbrom2.x ja modbin4.x. Huvitav oli see, et masinas sees oleval biossi softil oli checksum vigane ja seda ei saanud pärast tagasi laadida. Netis oli uuem ja korras fail. Kõigepealt siis tuli biossis ruumi teha, sest 256k on suhteliselt vähe ja see oli biossi proget ennast täis. Seega uurime, mis moodulid on biossis (cbrom.exe bios.bin /d). Et sinna etherboot ära mahuks, tuli kõik peale biosi proge enda ja biosi proge laienduse välja tõsta (st siis acpi, mingi viirusetõrje [mis iganes see ka olema peaks] ja energiatähekese logo)(cbrom bios.bin /tüüp release). Mooduli tüübiks kõlbas siis tema nime esimene sõna (acpi jne). Kõik moodulid on pakitud ja seega just 16kB vaja ei lähe, kuid umbes 9kB tavaliselt ikka. Etherbooti uuemate versioonidega tulid juba 32kB boot-rommid ja need läksid way liiga suureks. Antud juhul jäi pärast sisse pistmist 0,6kB üle. ISA-siini kaardi korral tuleb siis anda aadress ka, kuhu mällu see kood topitakse. Valikud peaksid olema c800:0-st ülespoole 800 sammuga. (hex arvud siis). Antud juhul sai siis pistetud see etherboot e800:0 aadressile (cbrom.exe bios.bin /isa eb-507.bin e800:0). Kui ära ei mahu, siis öeldakse ka kui palju pärast pakkimist puudu tuleb ja siis saab vaadata, mida veel välja visata. Seejärel tuleb võtta utiliit modbin ja sellega sellel uuel biossil natu parameetreid torkida. Nimelt oli chaintech kinni keeranud biossil selle mäluaadressitelt buutimise ja see tuli uuesti lubada (mingi parameeter stiilis "enable video rom e000-e800"). Nüüd siis awdflash ja bios uuesti masinasse tagasi. Kuna oli rtl8019 kiviga(ne2000 kloon) kaart, siis tuli realteki lehelt saadud utikaga rset8019 torkida veel seda kivi. Kaardil endal taga olev lüliti tuleb panna ne-2000 režiimi ja siis masinal korraks pauer maha lülitada; siis uuel buudil selle utikaga kaardile irq3 ja aadress 300. Samad aadressid peab ka dhcp server linuxi kerneli käsureal ette andma; sellest on default lahendus ltsp õpetuses ja minu laiendatud variant mac aadressite järgi valikust dhcp wiki-s. Kaardi enda boot-rom tuleb ära keelata, sest muidu sõidetakse biossis olevast asjast üle ja kasu mitte midagi. Kui nüüd rebootida, peaks pärast biossi esimest pilti tulema juba ltsp pilt ja ltsp küsimus, kas buutida võrgust või kohalikust masinast, 3sek ooteajaga. Kui kõik on nii nagu peab, siis läheb terminal kenasti ise üles.
Võrgust ka natuke. Kuna ne2000 on 10M kiirusega kaart, siis oli sellega jama. Nimelt üks trendneti 16-port svits arvas, et kui tema küljes on 10M klient, siis võib lihtsalt natu pakette ära visata... Tulemuseks nfs mountimise järel hangumine. Samas 24-pordised trendneti svitsid ja mingid chronose 8-pordised karbid töötasid kenasti. Ka see 16-pordine töötab kenasti, kui temast läheb veel 100M link välja ja mujal tehakse 10M peale.
Ehk on abi kellegile sellest, kui keegi peaks sama jamaga kunagi tegelema. Antud värk on siis umbes 3 päeva uurimistöö ja katsetuste tulemus; mõni jama oli küll üllatavalt vastik siinjuures.

[ronald]

Saab keegi valgustada mind samalaadsete süsteemida osas, aga mis kasutaks windowsi? Kindlasti on googles olemas, aga ma lihtsalt ei tea õigeid otsingusõnu

[digital]

windows terminal server edition. maksad paarkümmend tuhad serveri tarkvara eest ja siis veel iga masina eest ka, mis sinna serveri külge ühenduma peaks.

[ronald]

Selline süsteem tavaliste windowsi OSdega, nagu w2k või xp, ei tööta?

[reuter]

öeldi ju, et serveri tarkvara...
xp ei ole serveri tarkvara ja 2k-l on serveri jaoks ka eraldi versioon

[Simon]

Ok siin on juttu tehtud kui on lokaalne võrk aga kuidas on lood Linux os-i alla laadimisega üle Interneti

Proovisin kunagi üht Itaalia serverit üle Interneti. Ei saanud üldse aru, et Linux ja selle rakendused polnud minu arvutis.
Kahjuks enam ei mäleta mis firmaga oli tegu.

[digital]

mismõttes alla laadimisega? Kui mõtled teda kuskilt lihtsalt tõmmata ja omale installida, siis palun: ftp.linux.ee või ftp.aso.ee . Kiirust jääb ülegi.
Kui mõtled terminalservereid, siis vaevalt et keegi annab oma masinat üle võrgu niisama kasutada. Lisaks sellele, ülalpool toodud X.org põhiste terminalide lahendus ei kõlba üle neti kasutada, sest seal ei pakita infot. Üle neti võib proovida näiteks vnc'd. X.org korral juba 10M kiirusel on tunda viide ja mida aeglasemaks, seda hullemaks läheb.

[Simon]

Oli üks Itaalia firma mis andis prooviajaks 14 päeva kas siis Windows või Linux konto. Oma arvutisse oli vaja installida üks klientprogramm. Asi nägi välja nii, et peale sisse logimist oli ekraan täpselt selline nagu olekski Linux arvuti, omad programmid, kaustad, emailid kõik nagu vaja. Ja selleks ei olnud küll vaja kaua midagi alla laadida, ma ei tea kui mitu minutit see kestis aga kaua see küll ei tundunud.

[Mauro]

Vs: miniatuurne arvuti

veidi aegunud teema küll.. aga.. tekkis küsimus.
Kas on võimalik bootida olemasolevat WIn xpsüsteemi(mis asub teises masinas), üle võrgu, võrgust bootimise tugi on olemas, xp all jookseb tftp server service...
kuid kuidas saada tööle nii et saaks bootida ülesse või lihtsalt ühendada töötavasse sp-sse ja logida sisse seal asuvasse kasutajasse ( terminaliks on 192 mb, ca 300 mhz cpu-ga pentium 2).

[jyrs]

Vs: miniatuurne arvuti

Paned terminalile peale windows 98 või siis mingi lahjema linuxi versiooni. Nii linuxile kui windows 98-le on olemas RDP klientprogramm, ehk siis selle klientprogrammi abil saad sisse logida näiteks XP masinale kus on mitu kasutajat. Et rohkem kui 1 kasutaja saaks korraga XP masinasse sisse logida installi see

http://www.kood.org/terminal-server-patch/

Kõigil kasutajatel peavad olema ka paroolid, et asi toimiks.

Vanematele windowsitele saad klientprogrammi siit

http://www.microsoft.com/windowsxp/downloads/tools/rdclientdl.mspx

XP enda accountid ja kogu remotindus tuleb ka muidugi õieti konfida.

Kui sinu masina peale windows 95 lükata jookseks see mõnusalt kiirelt üles küll.

[kalleb]

Vs: miniatuurne arvuti

kas bootimist poleks mõtet teha läbi CF-IDE adapteri mälukaardilt?

mul varsti tulemas ports hariliku ide ja mini-ide (läpakale otse) cf-ide adaptereid soodsa hinnaga

[jyrs]

Vs: miniatuurne arvuti

kas bootimist poleks mõtet teha läbi CF-IDE adapteri mälukaardilt?

mul varsti tulemas ports hariliku ide ja mini-ide (läpakale otse) cf-ide adaptereid soodsa hinnaga

Tee kus pealt tahad. Mõttekus tuleb alati läbi selle mis odavalt käes ning mida täpselt taga aetakse. Kui vaja võimalikult odavalt siis mõni juust kõvaketas mida peale üleslaadimist õnnestuks seisma jätta, sobib ideaalselt. Kui taga aetakse kompaktsust ja vaikust siis compact flash kaart, miks mitte.

Kui sul neid üleminekuid ports tulemas äkki saaks mingi diili teha? Kui asi võimalik äkki viitsid PS-ida.

[Mauro]

Vs: miniatuurne arvuti

ei noh müra vms ei häiri hetkel.. niikuinii kogu komplekt lauapeal laiali.. taga muidugi ka üks 3 gigane ketas kui õieti mäletan.... aga asi rohkem nagu huvis...
aga sellisest lahendusest pole keegi midagi kuulnud: kasutada terminaliga monitori justkui "teise monitorina" või remote desktopina kus teine server arvutississe loginud kasutaja saab otseselt häirimatta töötada, kuigi terminalist sisse loginud kasutaja kasutab resursse teises masinas ja andmed saadetakse teise masinasse üle, lihtsalt pildina.