miniatuurne arvuti

[Simon]

Kas keegi on kunagi meisterdanud miniatuurset arvutit ehk terminali, millel puudub ventilaator, kõvaketas ja tarkvara on embedded?

[Mauro]

võimalik, op süsteemi käivitad disketilt (graafilise liidesega,mahub disketile, ja käivitub ka disketilt : MENUET) või cd-lt käivituv operatsioonisüsteem(u 200 Mb, käivitub cd-lt :SLAX) mõlemaid võib bootida ka mälupulgalt,kui bios võimaldab.

menuet
slax

ventilaatorit ei kasuta ka isegi pentium 2(ainult toiteploki oma)
et ilma ventilaatorita teha peaksid aluseks võtma mõne vanema läppari.
rohkem ei oska midagi öelda. pole millegile vastata.

EDIT: teema on vist natuke vales foorumis

[Simon]

See SLAX tundub hea asi olevat.

Ise kujutasin ette nii et on väike karbike, millel sellised pordid: USB (hiir, mälupulk,...), klaviatuur, monitor, printer, LAN, sound
Kõvakettana oleks USB mälupulk
Ja operatsioonisüsteem ja muud vajalikud programmid (veebibrauser jne) oleks püsimälus, arvuti emaplaadil.

Eesmärk on selline et kaugtöökohad üle Interneti ja tarkvara uuendamine toimuks samuti üle võrgu ja et kasutajad ise ei saaks midagi juurde installida ega maha võtta. Ainuke mäluseade kuhu saaks midagi kirjutada ja salvestada olekski USB mälupulk.

Nii oleks tagatud see, et arvutikasutajad ei topiks piraattarkvara peale ja samas ka kõik vajalikud rakendused asuksid ühes serveris.

[felch]

Natuke OT vist kuid siiski. Kohas kus töötan, ei ole samuti mingit muret piraatsofti või viirustega. Kõigis masinates jookseb Fedora. Lisaks muidugi palju omakirjutatud softi.
Põhiinfo asub serveris ja töökohad on lihtsalt rumalad tööjaamad. Kui vints lendab, pole suurt lugu, kogu vajalik info jääb alles.
USB-pulk on minu arvates ikkagi aeglane masina kõvaketta jaoks. Samuti on tal olemas mingi max. kirjutamisekordade arv.

PS. Pihuarvuti vastab ka enam-vähem sinu definitsioonile.

[Simon]

Aga kuidas võimalikult odavalt sellist terminali teha?
Sest terminalil peaks olema pointi, vastasel korral kui hind läheb tavaarvuti hinnaklassi siis pole see enam sääst.

[felch]

Kunagi olid booksize arvutid. Läpakate esiisad. Toide tuli välisest adapterist (mõnel oli sees ka), muidu nagu arvuti ikka. Vints, pordid jne. Kui sellised kätte saaks.
Iseasi on see, et prose oli 386, mälu vähe jne. Trükitööks sobisid, muuks (nüüd enam) mitte.
Hästi ei kujuta ette, mismoodi annaks ära keelata soovimatu softi vindile kirjutamise. OS ju tahab ka swap-file't tekitada! Äkki hoopis võrgu poolele mingid keelud peale seada?
Kuid arvutit ise ehitada ja odavamalt kui müüdavad...läheb keerukaks.

[Simon]

esialgu oleks vaja umbes 10 kuni 20 tk
kas 1000 - 1500 kr koos käibemaksuga oleks võimalik aretada, nii et ka töökindlad oleks ja hilisem tugi/uuendus

Ja et veebirakendused Internet/Intranet jookseks normaalselt, samuti ka üle võrgu töötav tekstitöötlus ja tabelarvutus

[saajatz]

kui selle 1000-1500 sees peaks ka monitor olema, siis ei tule välja; korralik monitor tahab selle raha sul juba endale.

[Simon]

monitori ma selle hinna sisse ei arvestanud

[v6sa]

Minu idee oleks selline et võimsas serveris jookseb mõni kõva distro fedora/suse/gentoo. terminalid ühendatud läbi switchi serverisse. terminalid on siis mingid sellised nanoitx emaplaadi ja via/transmeta prosega pisikesed arvutid. kogu op. systeem booditakse/loetakse üle võrgu serverist. Alglaadimine floppy pealt, võimalik ka võrguboot. Iga mees kes arvuti taha istub torkab oma mälupulga sisse, logib sisse ja siis m2lupulk mounditakse /home/kasutaja kataloogi. Mujale siis kirjutada ei saagi. IMO oleks selline hea lahendus. Tops läheks jah u. 1500 maksma, neil nanoitx mobodel mingidel oli int. prose ka peal, jahutust polnd vaja

[Simon]

tundub hea ja huvitav lahendus olevat
muidu, meil on serveris gentoo olemas

kas nano-itx ikka saab 1500 kätte? emaplaadid ju suht kallid
ja Eestis vist odavalt midagi ei müüdagi, kui siis ise välismaalt ostes

[digital]

uurige sellist asja nagu LTSP. Põhimõtteliselt buudib terminal PXE kaudu otse võrgust (st siis TFTP serverist laetakse opsüs alla), dhcp kaudu saadakse kõik buudiks vajalik info. Alla laetud linuxi kernel lastakse käima ja edasi juba võtab see ühendust serveriga, kus siis tegelik programm jookseb. Kogu värgi jaoks pole vaja mingeid litsentse
Terminal ise võib buutida kas mingilt andmekandjalt (vint, floppi, cd) või siis eraldi flashitud boot-romilt, mis on võrgukaardi vastavasse pesasse pandud või siis uuemate masinate korral PXE kaudu.
Mälupulga mountimine kasutaja kodukaustaks ei ole liiga hea mõte. Väga paljud proged tahavad teha kodukausta igasuguseid symlinke ja muid linuxi/unixi-spetsiifilisi asju ja FAT'i otsa ei saa neid teha. Samuti tehakse LTSP puhul seadmete jagamist terminalist serverisse terminali poolel jooksva samba serveriga ja see ka ei laseks neid läbi ka siis, kui mälupult formattida ext3 vms failisüsteemile ümber. Siis oleks võimalus tekitada jube turvaauk LTSP skriptide ümber kirjutamisega ja jagada hoopis üle NFS'i need seadmed (ntfs ei sisalda kuni 4. versioonini veel autentimist ja 4. versioon ise on veel väga toores)... või siis kui väga hard-core lahendust teha, siis võiks ju ka AFS poole vaadata .

Ise tegelen ka just praegu tööl vanade arvutite terminalideks konvertimisega ja serveri installiga; varsti võin täpsemalt tulemustest rääkida. Buutida kavatsen vanu masinaid kõvakettalt; ka bäd'idega kettal kuskil ikka vast leiab selle ühe megabaidi buudi jaoks.
Kuna terminalideks sobivad väga hästi mingid vanemad masinad, siis kui neid kuskilt hulgim saaks, võiks väga odavalt läbi saada. Kui veel piisavalt vanad masinad ka on, siis saab ventika kiirusi vähendada või need täitsa eemaldada ja proset natuke downclockida, et saada vaikne masin. Kõvakettalt buutimine on kõige lihtsam lahendus; pärast buuti võib kohe skriptiga ketta seisma panna ja rohkem teda vaja ei lähe. Terminal oleks muidugi ilusam, kuid nende hind küll näiteks P200 masinatest allapoole ei lähe... Kusjuures LTSP ei taha praktiliselt midagi sellelt terminalilt, juba mingi 486 piisab, kuid neil on väga jamad videokaardid ning ISA siini videokaartidega tuleks mõttetult palju jamamist ka tööle saamiseks läbi teha.

[Simon]

asjalik seletus oli
kindlasti huvitaks ka, kuidas sul edaspidi läheb seoses nende mõtete rakendamisel.

uurin ise ka asja

[a1]

Originally posted by Simon@May 29 2005, 06:54
asjalik seletus oli
kindlasti huvitaks ka, kuidas sul edaspidi läheb seoses nende mõtete rakendamisel.

uurin ise ka asja

vaata siia

väidetavalt on hind <100&#036;

kusjuures eestis tehakse ja tuhandete kaupa B-)

[Simon]

kallimad kui odavamad komplektsed arvutid