Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

AMD Athlon 1655MHz

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    AMD Athlon 1655MHz

    kas sellist looma on üldse võimalik klokkida?
    ma olen aru saand et klokkimisel tuleb tõsta FSB bios-is aga mis see FSB on?
    ka jahutust tuleb vajadusel lisada kuna temp. tõuseb.
    Lisan siia Everesti andmed masina kohta, võibolla on sellest abi

    Field Value
    CPU Properties
    CPU Type AMD Athlon XP 2000+
    CPU Alias Thoroughbred-A
    CPU Stepping A0
    CPUID CPU Name AMD Athlon™ XP 2000+
    CPUID Revision 0680h

    CPU Speed
    CPU Clock 1655.10 MHz
    CPU Multiplier 12.5x
    CPU FSB 132.41 MHz (original: 133 MHz)
    Memory Bus 165.51 MHz

    CPU Cache
    L1 Code Cache 64 KB
    L1 Data Cache 64 KB
    L2 Cache 256 KB (On-Die, Full-Speed)

    Motherboard Properties
    Motherboard ID 63-0114-000001-00101111-041403-nFORCE$A7N8X000
    Motherboard Name Unknown


    SPD Memory Modules
    Infineon 64D32300GU6B 256 MB PC2700 DDR SDRAM (CL 2.5 @ 166 MHz) (CL 2.0 @ 133 MHz)

    CPU Physical Info
    Package Type 453 Pin PGA
    Package Size 4.95 cm x 4.95 cm
    Transistors 37.2 million
    Process Technology 6Mi, 0.13 um, CMOS, Cu
    Die Size 80 mm2
    Core Voltage 1.50 - 1.65 V
    I/O Voltage 1.6 V
    Typical Power 44.9 - 61.7 W (depending on clock speed)
    Maximum Power 49.4 - 67.9 W (depending on clock speed)

    on sellist asja võimalik klokkida??

    #2
    See oleneb emaplaadi BIOS'ist mis moodi teda klokkida saab. FSB on protsessori ja emaplaadi vahelise ühenduse kiirus, tihtipeale 1:1 mälu kiirusega(sul ta seda everesti andmetel ilmselt ei ole). Temp lihtsalt FSB ja/või kordaja tõstmisega eriti ei kerki, rohkem mõjutab seda core pinge tõstmine, mis aga on vajalik suuremate kiiruste saavutamiseks. Tavaliselt proovitakse tõsta just FSB'd, mitte kordajaid, kuna FSB loob emaplaadiga kiirema ühenduse ja nii on selle tõstmisest rohkem kasu. Kui emaplaat enam rohkem ei kannata, hakatakse alles prose kordajaid tõstma.

    Ühesõnaga asi käib nii, et BIOS'ist hakkad vaikselt FSB'd tõstma ja iga tõstmise järel jooksutad mingit testi, mis proset koormaks. Kui arvuti hakkab testides kokku jooksma, tõstad natuke core volti ja proovid uuesti(üle ei tasu sellega ka pingutada, kuna tihtipeale tunduvalt suuremad pinged ei anna ka eriti mingit muud tulemust peale temp. tõusu). Kui võimalik võid ka mälu timinguid paremaks proovida ajada. Kui mälu ka enam protsessoriga 1:1 kiirsutes kaasa ei suuda tulla(just FSB'ga võrreldes), siis võid tõsta hoopis prose kordajat(juhul kui see valmistaja poolt lukus ei ole). Samas võid ka mälu omale kiirusele jätta ja prose FSB'd edasi tõsta, kuigi tavaliselt peaks olema arvuti kiirem just siis kui mälu ja prose 1:1 jooksevad. Mälu klokkimiseks tuleb ka selle pinget tõsta(enamikel plaatidel peaks tohtima selle julgelt kohe maksimumi panna, juhul kui sul ei ole mingi x-treme emme). Üldiselt 2,8V on mälule piisav. Lisandub veel ka chipseti pinge tõstmine, kuna sealt läheb kogu info läbi ja see võib muidu pidurdama hakata, aga kuna ma selle kohta mingeid andmeid ei tea, siis soovitaks sul selle pinge puutumata jätta. Samuti ei tasu BIOS'is näppida AGP pinget ja 66Mhz klokki, selle tõstmine ei anna praktiliselt midagi juurde, ainult ebastabiilsust.

    ETTEVAATUST: kui tõstad FSB liiga kõrgele(üle 200 kõvasti, ehk siis ei ole mõtet mingeid ekstreemsusi korraldama hakata), võib protsessor ka läbi põleda, sama ka sel juhul kui jahutus pole piisav. Sammuti võib ühel hetkel juhtuda, et arvuti ei võta enam üldse pilti ette(mis on kõige ootamatum just mälu kiirusi tõstes, protsessori tõttu hakkab arvuti kõigepealt windowsi minnes kokku jooksma või mingis muus käivitus etapis ning kui siis veel kiirusi tõsta ei suuda üldse pilti ette võtta), ainult vendid töötavad, sel juhul tuleb teha clear CMOS, mis aga kustutab BIOS'ist kõik seaded ja asendab need tootja pakutud algseadetega, mis alati ei pruugi olla kõige paremad ja võivad tekitada probleeme arvuti töös.
    Samuti ei ole klokkimine tervislik windowsile, mis võib ka omadega sassi minna. Endal olen arvuti nii juba suts tuksi keeranud nii, et ega ei soovita küll seda klokkimist. Kindluse mõttes võid veel ka Hinnavaatluse foorumites ringi surfata, seal selle kohta täpsemaid teemasid ja ka rohkem sinu protsessori eripäradest.

    P.S. Mina ei vastuta, kui sul midagi nihu läheb ja ega ei soovita seda teha ka, kuna jõudluse kasv ei ole niiväga märgatav. Pigem on märgatav temp. tõus ja sellega kaasnevad lärmavad vendid.

    Comment


      #3
      tänud et leidsid aega vastata
      lugesin hinnavaatluse foorumeid ja selgus ikkagi sama asi min Sinu tekstist välja tuli. Klokkimine paha-paha :lol: osta parem uued komponendid arvutile kui vanadest vajaka jääb. B-)
      otsustasin ikkagi oma arvuti klokkimata jätta. B-)

      Comment


        #4
        Klokkimine on jah rohkem nagu hobi või omavaheline võistlus, et kes enda arvuti kiiremini tööle suudab panna. Vähe on neid, kes klokitud arvutil 24/7 töötada lasevad ja sedagi mitte eriti suurtel kelladel.

        Comment

        Working...
        X