kas on olemas eraldi LAN repiitereid(võimendeid). pm oleks see ju 2 port hub/switch. tavalisi oleks nagu tiba jama kasutada, sest neid suht ebamugav õhuliini külge panna. oleks vaja sellist, kus mõlemas otsas oleks RJ45 pesa ja sees pm 2 võimendit või kivi, mis regenereeriks signaali. toitmine iseenesest mõista käiks sellisel jublakal läbi võrgu kaabli(sinine ja/või pruun paar)
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
selleks otstarbeks LAN modemid , töötavad keerupaari peal kuni paar km, tösi mitte köige odavamad. öhuliinile riputatud repiiterid löpetavad äikesega tihtipeale yhes kindlas kohas, kust tagasi ei tulda . kui hind kriitiline proovi WiFi-t.
edit: repiiteri all mötlesin hubi. -
alati on võimalik veel kasutada ka mingit dsl laadset tehnoloogiat, mis läheb ka kenasti cat5 ühe paari peal.
Üldiselt kui full duplex link, siis ei ole otseselt kaabli pikkuse piirangut, st selle määrab kaabli sumbuvus.
Half dupleksiga on jama, sest siis ei tohi olla kaabel pikem kui bitt kaablil (st veel biti saatmise ajal peab kollisiooni kohta info tagasi jõudma enne, kui saatja biti saatmise lõpetab. Teatavasti on elektri liikumise kiirus kaablis lõplik ja nii suurtel kiirustel tuleb see suht kergelt vastu.
Kui sind huvitab etherneti õues vedamine, siis tasuks uurida venemaalt linke. Venemaal väga paljud ISP'd veavad võrku linnaosade kaupa ethernetiga... Vaata kasvõi nag.ru lehte, seal eelmisi numbreid lapates on ikka väga arulagedaid lahendusi pildistatud... (Mitte et kodumaal ei veaks ka väiksemad isp-d kilomeetrite kaupa ethernetti majast majja)
[offtopic]
Olen näinud pilte, kuidas pakistanis internet töötas... Tänavatel postide otsas olid switchid nahaga üle löödud puidust kastide sees, sealt siis harud majadesse. Kogu see supervõrk jõudis ühte otsa pidi kuskile keskusesse, kus siis ühe win98 purgiga tehti nat jagamist. Klientide arvu ei osanud keegi hinnata, sest keegi ei omanud ülevaadet selle võrgu kaabelduse üle ja põhimõtteliselt sai igaüks veel oma switchiga võrku edasi jagada ja keegi ei saanud sellele jälile. Ametlikke kliente pidavat olema mitusada, kogu see kupatus pidavat elama ühe 2M sümmeetrilise lingi otsas... seda infot siis otse allikast, kuid 2 aastat tagasi. Tüübid olid veel eriti õnnelikud, et nad said suure asjaga hakkama... et ajasid oma võrgu pooleks oma kontori juurest ja nüüd tuleb neil kaks linki kontorisse sisse...Comment
-
õues jah. kalleid asju ei viitsi teha, siis juba pigeb hub kuskile posti külge ja nahaga üle lüüa
vahemaa on ca 150m ja seega piiri peal, et ühe kaabliga ära teha.
võõrkeeltega suht problemaatilin. inglise keelest miskit saab aru...
on äkki keegi mõnda hubi puistand, kui karm trükkplaat nendel on. kui ainult kahepoolne, siis saaks äkki plaati nati kohendada, ülearused pordid ära võtta ja kogu kupatus tiba peenemasse korpusesse.
imelik küll, et selliseid asju leida pole. iseenesest ju suht lihtne asi(tööstuslikuks tootmiseks)Comment
-
Ma vedasin maal etherneti tavalise 4 soonelise telefoni kaabliga millel oli tross ka veel lisaks, 130M + veel majas sees, ja töötas, tõsi tross pidi olema maandatud, sest muidu sai kaablist suure vihma/lumesajuga või äiksega meetri pikkuseid sädemeid kätte kui kaabli mõlemad otsad yhendamatta olid, minu arvates staatilised laengud, lahendasin siis trossi maandamisega ja 100K takistitega iga soonepeal. Ja töötab senini väga hästi. Kõige paremini töötasid mingid otavad switsid, oli ka yx kallis swits a see ei võtnud linki yles. kadude kohta niipalju et 1000 paketist kadus 3 pingides ära. ja see et kiirus lanil oli 10Mb/s , piiratud vana võrgukaartiga arvutis, aga ega vaevalt nett niipalju kasutab. Kusjuures kaabel on veel lapitud kh mitmest kohast peale yhte kevad tormi.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.Comment
-
no põhiline on siiski, et kaabel peab olema keerutatud. Ilma paaridesse keerutamata kaabliga on mõttetu 100M püüda; hea kui 10M-ga mingi lingi saad. Kuid 150m pikkune liin ei tohiks nüüd küll 100M lingiga üle jõu käia; kui siiski ei tööta, siis konfi ühes otsas 10M peale (paljudel võrgukaartidel annab seda konffida kui arvuti ühes otsas on). Ikkagi, full dupleksi korral ei ole nii otsest piiri, kõik sõltub konkreetsest kaablist. Ning kõik on arvestatud cat5 kaablile, cat5e on niikuinii parem.
Mittekasutatavad sooned (st sinine ja pruun paar) tuleks ära maandada. Kuid ainult ühest otsast. (või siis üks paar ühest ja teine paar teisest otsast) Pole vaja mitte liiga hea maanduse korral hakata ise ühte maja maandama teise suhtes. Venelastel oli pilt, kuidas nii oli tehtud ja kui siis ühel pool maandus kehvasti ühendust andis, küpsetas kogu kaabli ära ja seadmekapid põlesid ka tühjaks.
btw, venekeelset teksti annab mõningate kadudega läbi translate.ru lasta.
Hubides/switchides on tänapäeval üks kivi tarkust(tavaliselt pindmontaaž) ja siis terve posu liinitrafosid, mis on dil korpuses.Comment
-
Miks just tingimata keerutatud? On üks tore erand...Originally posted by digital@May 21 2006, 10:24
no põhiline on siiski, et kaabel peab olema keerutatud. Ilma paaridesse keerutamata kaabliga on mõttetu...
Tänapäeval sideliinide ehituses laialtkasutatav "nelik" (neli juhtmesoont)
on mitu korda odavam kui keerupaaridega kaabel. Tüübi nime ei tea.
Veetakse ka õues, vabas õhus, ja räägitakse et kestab ka kaua.
Paarid ei ole keerutatud, need moodustatakse vastassoontest
(nagu X, mitte nagu = või II ), et ülekostvus neutraliseeruks.
Nii saab vajalikud kaks paari moodustada ja sellise kaabliga
150m pole ka mingiks probleemiks. Piirkauguseid ei tea öelda,
pole selliseid katseid teinud, kuid ei imestaks kui see veidi
jämedamate soonte tõttu keerupaarikaablist isegi parem oleks...Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.Comment
-
keerutatud on see nelikkaabel kah. nii et mingit erandit ei ole. neliku kasutuse eelduseks on et punktist-punkti yhendus nöuab 2 ringahelat.
kas LANiks kölbab vöi mitte, ei oska öelda. sidetehnikas löpeb sagedusriba enamasti megahertsi juures ära. fakt, et isolatsioonimaterjal cat5 ja sidekaablil on täiesti erinev. keerutuse tihedus kah.
fre kirjeldus vastab MU 4*0,8 kaablile, isiklikult ei panustaks sellele Cu-Fe bimetallkaablile, on vaks vahet kas kaablist peab 100Mbps läbi käima, vöi piisab vaid sobivusest sidemehe "samolikvidaatoriks"*.
toodetakse ka jaamadevahelisteks linkideks möeldud nelikkaableid, aga CAT5 -st kordi kallimad.
* termin vene kroonust - sidemehel pidi jupp pöllukaablit enda ylespoomiseks alati kaasas olema; must huumor, mitte vötta tösiselt.
PS uurisin miks see keerutus CAT5-l nii tihe peab olema : et vähem välja kiirgaks.
MU-ga 150-ne meetrine link paneb suure töenäosusega paarisaja meetri raadiuses kogu FM levile pikalt ära.Comment
-
keerutatud peab olema samal põhjusel, miks kunagi veel õhuliinidega telefoninduse korral iga teatud maa tagant postidel traadid risti vahetati. Küll on aga sagedused palju kõrgemad ja seetõttu vaja tihedamat keerutust. Põhiline erinevus cat5, cat5e ja cat6 kaablite vahel peakski olema see, et kõrgema kategooria kaabel on tihedamalt keerutatud. Kaabel peab olema nii tihedalt keerutatud, et vastavate signaalide lainepikkused ei hakkaks kaablisse akumuleeruma õhust, vaid taanduksid välja.
Probleem pole mitte selles, et oma signaaliga mitte ümbrust reostada. Suurem probleem on vast selles, et ümbrus ei reostaks signaali.
venelased kasutavad ka muidu seda neljakaupa keerutatud kaablit. П-296 tal nimeks.Comment
Comment