Vs: VIA Embedded plated EPIA Mini-ITX ja Nano-ITX
Ega ei tasugi loota ühelt embedded süsteemilt samasuguseid parameetreid nagu tavaarvutilt. Sellised pisikesed plaadikesed on siiski tehtud silmas pidades minimaalset energiatarvet ja selle juures saavutatavat maksimaalset jõudlust, kui tavaarvutid on tehtud eelkõige jõudluse prioriteediga ja sealjuures alles üritatud energiatarvet minimeerida.
Seega embedded süsteemi plaadile tavalist XP'd koos oma kellade-viledega panna on rohkem kui loll mõte. Sellistel plaatidel jooksutatakse opsüsteemi, mis on kohandatud just täpselt sellele plaadile ja kõik üleliigne välja visatud. Olgu see siis Linux, WinCE või XPEmbedded. Kusjuures eriti hästi annab custom opsüssi ehitada mingi plaadilt buutiva linuxi alusel, sest see ei tarbi kirjutamiseks kõvaketast. Tuleb ainult kompileerida uus kernel ainult vajalike platvormi draiveritega, teha ringi initskriptid ja kerneli/failisüsteemi laadimine flashi pealt, keerata kogu asi jffs2 failisüsteemi ja küpsetada flashi sisse.
Veel tuleks täpsustada, et paljud emebedded plaadid kasutavad andmekandjatena flash kivisid. Flashil on küll päris suur vastupidavus (~100000 kirjutamist), kuid kui tava-opsüs oma read-write failisüsteemiga ja swapfailiga sinna peale lasta, siis on aastaga ta hukas. Kui aga flashi õieti kasutada, st ainult read-only meediana ja erandjuhtudel teda kirjutamiseks remountida, siis on flashi töökindlus jällegi kõvaketastest võrreldamatult suurem.
Via pole ainuke embedded süsteemi turul olev platvorm. Teine levinud variant on AMD Geode protsessoriseeria. Näiteks One Laptop Per Child projekt (laptop.org) valis oma protsessoriks AMD GX2 (mille marketinguosakond nimetas ümber mõni aeg hiljem lihtsalt GX'ks). Vahepeal on aeg edasi läinud ja välja tulnud AMD GX3 (mille marketinguosakond nimetas ümber LX'ks). LX plaate toodetakse ka Eestis, näiteks vahepeal palju jutustatud Linutop (Artec Thincan 2) platvorm (http://www.minut.ee/article.pl?sid=0...52&mode=nested) (http://neeger.wordpress.com/2006/10/...pi-tutvustus/). Opsüsteemi idle olekus alla 5W ja tööajal alla 10W kogu plaadi energiatarvet tavaliste protsessoritega aga järgi ei tee.
Kokkuvõtteks. Kui on vaja jooksutada täis-windowsit koos ükskõik milliste programmide ja vidinatega, siis osta tavaline PC oma inteli või AMD x86 prosega ning piisavalt väikese emaplaadiga ja kõik on tore. Kui on aga vaja minimaalse energiatarbe ja minimaalsete mõõtmetega plaati, mis oleks võimalikult hooldusvaba ja sealjuures spetsialiseeritud väheste asjade hästi tegemiseks, siis tasub alles hakata embedded plaatide poole vaatama. Ükskõik kas kruvid selle siis laua alla, auto armatuuri sisse või kuhugi mujale kitsasse kohta.
Ega ei tasugi loota ühelt embedded süsteemilt samasuguseid parameetreid nagu tavaarvutilt. Sellised pisikesed plaadikesed on siiski tehtud silmas pidades minimaalset energiatarvet ja selle juures saavutatavat maksimaalset jõudlust, kui tavaarvutid on tehtud eelkõige jõudluse prioriteediga ja sealjuures alles üritatud energiatarvet minimeerida.
Seega embedded süsteemi plaadile tavalist XP'd koos oma kellade-viledega panna on rohkem kui loll mõte. Sellistel plaatidel jooksutatakse opsüsteemi, mis on kohandatud just täpselt sellele plaadile ja kõik üleliigne välja visatud. Olgu see siis Linux, WinCE või XPEmbedded. Kusjuures eriti hästi annab custom opsüssi ehitada mingi plaadilt buutiva linuxi alusel, sest see ei tarbi kirjutamiseks kõvaketast. Tuleb ainult kompileerida uus kernel ainult vajalike platvormi draiveritega, teha ringi initskriptid ja kerneli/failisüsteemi laadimine flashi pealt, keerata kogu asi jffs2 failisüsteemi ja küpsetada flashi sisse.
Veel tuleks täpsustada, et paljud emebedded plaadid kasutavad andmekandjatena flash kivisid. Flashil on küll päris suur vastupidavus (~100000 kirjutamist), kuid kui tava-opsüs oma read-write failisüsteemiga ja swapfailiga sinna peale lasta, siis on aastaga ta hukas. Kui aga flashi õieti kasutada, st ainult read-only meediana ja erandjuhtudel teda kirjutamiseks remountida, siis on flashi töökindlus jällegi kõvaketastest võrreldamatult suurem.
Via pole ainuke embedded süsteemi turul olev platvorm. Teine levinud variant on AMD Geode protsessoriseeria. Näiteks One Laptop Per Child projekt (laptop.org) valis oma protsessoriks AMD GX2 (mille marketinguosakond nimetas ümber mõni aeg hiljem lihtsalt GX'ks). Vahepeal on aeg edasi läinud ja välja tulnud AMD GX3 (mille marketinguosakond nimetas ümber LX'ks). LX plaate toodetakse ka Eestis, näiteks vahepeal palju jutustatud Linutop (Artec Thincan 2) platvorm (http://www.minut.ee/article.pl?sid=0...52&mode=nested) (http://neeger.wordpress.com/2006/10/...pi-tutvustus/). Opsüsteemi idle olekus alla 5W ja tööajal alla 10W kogu plaadi energiatarvet tavaliste protsessoritega aga järgi ei tee.
Kokkuvõtteks. Kui on vaja jooksutada täis-windowsit koos ükskõik milliste programmide ja vidinatega, siis osta tavaline PC oma inteli või AMD x86 prosega ning piisavalt väikese emaplaadiga ja kõik on tore. Kui on aga vaja minimaalse energiatarbe ja minimaalsete mõõtmetega plaati, mis oleks võimalikult hooldusvaba ja sealjuures spetsialiseeritud väheste asjade hästi tegemiseks, siis tasub alles hakata embedded plaatide poole vaatama. Ükskõik kas kruvid selle siis laua alla, auto armatuuri sisse või kuhugi mujale kitsasse kohta.
Comment