Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Lisan veel et IBM akud lylitavad ennast välja kui pinge elementidel alla 2,4V langenud. Õigemini loogika lylitub välja, see on samas ka kaitse, kui lyhistad siis enam sisse ei lylita, ja kui elemendid liiga läbi siis ka sisse ei lylita, see selgus kui sain 2kuud vana IBM aku mis oli küpse, selgus et kell prosel mis kontrollib pinge välja andmist ja aku laetust seisab. Yhe väljaka lyhistamisel hakkas asi jälle ilusti 32KHz juures tikusma ja pinge tuli ilusti klemmidele. Uuemad liitium polymer akud on SRAMiga, st kui seisma jääb siis seisab. Nendel saab elemente vahetada kui panna välisest toitekast pinge peale ja 100 oomi takid tekitama elemendipingeid , joota elemendid lahti ja uued kylge, kusjuures uued peavad olema sama pingeni laetud, sest järsk pinge muutus ja prose teeb reseti. Samas need prosed tarbivad voolu mõni uA, enamjaolt texsas instruments low power prosed. Yhesõnaga akud on tehtud turvaliseks. Muide liPo akudel ja ka Li akudel on kaitse jh, a see on membraan, akudes on eeter , kui rõhk (temp.) yletab teatud piiri siis katkeb vooluring. Seepärast ka akud tavaliselt enam yldse pinget ei näita ja omavad jube suurt takistust. Sama membraan on muide gaaside väljastamiseks kui aku peaks veelgi kuumenema. Seega seda membraani tagasi ei tasu lykata kati läheb. Tyhjaks laetud aku on suhteliselt ohutu aga värskelt laetud ja soe aku on paras pomm. Kui lyhistad siis hea õnne korral elad pimeda ja amputeeritud sõrmedega. Pealegi kui jootmises osav pole ära jooda sest kui yle kuumutad siis lyhistub aku sisemiselt. Ja jadase ka ära erinveaid yhenda. Laed negatiivselt vanema ja kabuuum. Viimane olex õnnestunud mul peaaegu robotex 2006 -l . Kui yks aku otsad andis ja kuumenes aga enne rakendus termokaitse mis nondel isenditel oli. Mistõttu ka platsile ei jõudnud.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Probleem sellest et miks on iga paralleeli vahel mingi pisem juhe=? kas mingi kontroll jms? ja et kuidas saab kindlaks teha teise bloki juhtmestikku /ehk pool akust on puudu ja tuleb nullist teha, st tuleb õiged otsad õigesse kohta panna. Pea toite akupaki + ja- on teada, aga poole paki nn kontroll juhtmed on vaja kuidagi skeemi panna?!
edit: jutt käib postituse alguses oleva masina kohta/sama probleem
Need kontrolljuhtmed on selleks et mõõta iga elemendi pinget, kui yhel elementidest pinge jõuab 4,1Vni siis lõpetatakse laadimine, selle eesmärk on ära hoida elementide ylelaadimist sest liitium lyhistub sisemiselt kui yle laadida ja siis teadagi mis juhtub. Aga otsad saad teada nii et kui yhendad iga elemendi asemele 500oomi taki ja siis katsetad takkide yheduskohtadele neid juhtmeid yhendades , samas peatoite otstele annad kuskilt stabiilsest allikast elementide nominaalpingete kogusumma peale. Kui koras peaks läpakas tööle minema, aga suure tõenäosusega on elektroonikal kaitse ja ta on ennast välja lylitanud ja enam ta sisse ei lylita.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment