SD mälukaart ja op-süsteem

[Hypik]

Võib olla natuke rumal küsimus aga siiski: kas oleks võimalik SD kaardile installida üldse mingit op-süsteemi ja läbi kaardilugemisseadme kasutada SD kaarti kõvakettana?

Küsin, kuna sooviks loobuda tavalisest, "liikuvate osadega" kõvakettast.

[sebastian]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Targemad kindlasti parandavad, aga minu meelest ei oska ükski OP süsteem buutida mälukaardilt. Draiverid kaartide lugemiseks laetakse alles pärast OP süsteemi laadimist. Pealegi on mälukaardi kirjutamis-lugemistsüklite arv suht piiratud. WIN süsteemid aga tahavad pidevalt midagi kirjutada/kustutada...saab "limiit" üsna kähku täis. Linux siiski vist mitte.
Aga veelkord, ei tea ma asjast piisavalt

[jyrs]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Saab ikke aga kas nüüd SD kaardile.
CF-le aga küll, näiteks

http://www.ehomeupgrade.com/entry/425/how-to_boot_windows

Osta.ee -s nägin müügil üleminekut mille abil sai compact flash kaardi
panna sülearvuti kõvaketta asemele. Kui kaua see kaart seal vastu peab on
juba iseasi aga üleminek ja mõni väiksem kaart väiksema installi jaoks
ei maksa niipalju, et sportlikust huvist mitte proovida...

[sebastian]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Sellest SD -> IDE konverteri variandist olen ennegi kuulnud. Lihtsa SD kaardilugejaga ilmselt ei saa.
Page fileta saab küll hakkama, aga osadele programmidele see ei meeldi. Samas, kui arvutis ka teisi kettaid, võib page file moodustada kuhugi mujale.

Aga USB mälud..kas on keegi proovinud? Ideeliselt peaks USB pealt buutida küll saama, uuemate emaplaatide bios-d seda justkui lubavad ja USB mälu saab formattida bootable disk-ks.

[Max27]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Kõvaketta asemel saab kasutada mälukaarte ja USB-mälupulki küll. Mõningate mälukaartide tarbeks sai kunagi tellitud vastav adapter, mis käib IDE pistikusse emaplaadil. Peamine häda on see et, kuna mälukaartide/pulkade ülekirjutus kordade arv on piiratud (ca 100000 korda), siis keskmiseks elueaks normaaltingimustel kujuneb tavaliselt 2-3 kuud.

[digital]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Täis-opsüsteemi ei saa kohe kuidagi flashilt jooksutada. Need loomad kirjutavad koguaeg kettale (nii swappi kui ka muidu andmeid). Kuna flashil on kirjutustsüklite arv piiratud, siis ta varem või hiljem sureb ära.
Küll aga on piisavalt igasugu embedded-operatsioonisüsteeme, mida võib vabalt flashilt jooksutada. Kõige lihtsam on võtta mingi linux, live-cd variant, ja see sinna ringi tõsta. Kui masinaks PC, siis saab suhteliselt lihtsa vaevaga syslinuxi abiga oma linuxi image'i üles tõsta ja pärast mõningaid initscriptide parandusi ongi töötav süsteem olemas. Failisüsteem on read-only'na kettal ja muudatused lähevad ram'i; vajadusel saab need ühe korraga tagasi kirjutada.

Riistvara poolest. Kõige lihtsam on CF kaarte kasutada. CF'i elektriline pool on IDE'ga ühilduv ja seega on vaja lihtsalt vahetükki, mis CF'i pesa IDEga ühendaks.
Kõik muud kaardid on juba natuke keerulisemad. USB'ist buutida oskava arvutiga võid panna suvalise mälukaardi USB'i kaardilugejaga arvuti külge ja asi buudib mis mühiseb. Kohati küll need all-in-one lugejad ei toimi, sest mõni masin buudib ainult esimesest usb'i seadmest, seega proovitakse ainult üht pesa.
Muidugi USBist mina opsüssi buutida küll ei soovita kellelgi. See ei ole lihtsalt piisavalt töökindel ja igasugused varjatud re-initsialiseerimised jms, mida muidu vbolla näha polegi, lasevad kohe opsüssi maha.

[klm]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Tekkitad mäluketta ja loed käivitades failid sinna.
Programme ja OP süsteemi jooksutad mälukettalt.
Ainult logid suunad mälukaardile.

[kfl]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

... http://www.ehomeupgrade.com/entry/42...oot_windows...

olemas igivana IBM läpakas type 2640700 ja CF- läpaka IDE adapter,
256 MB CF kaart olemas, 1G kaardi saaks laenata ema fotokast ...
olemas veel üleminek tava IDE juhtmele (läpaka HDD sobituspesa tavaarvutisse)

plaan win 95 või w2k sellel käima ajada, praegu on kõvaketta kasutus tundmatu võtme taga kinni ...

kas peaks hankima kiirema, suurema maftuvusega CF kaardi?
praegu on vist vähe ka töömälu, selle peaks max-ni lisama?
kas üldse on mõtet selle projektiga jamada?

lisaprobleemid: sellel läpakal pole cd-lugejat, ega flopit

kuidas sellisel juhul Wini saaks installitud?

[digital]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Nagu öeldud - mingi windowsi jooksutamine flash-kaardilt tähendab mõne kuuga flashi surma. Punkt. Pole mõtet rohkem proovida, lihtsalt on nii. Kui ka isegi swapfaili jms eriti flashi piinavad asjad maha keerad, jääb siiski väga palju kraami, mis pidevalt midagi kirjutab ja su flashi ära tapab, lihtsalt läheb natuke kauem.
XPEmbedded oleks sellise ürituse jaoks koos oma kettakirjutuste vahekihiga sobiv aga seda juba niisama ei osta ega paigalda.

[Hypik]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

Kas selline lugemise-kirjutamise väike kordade arv on omane just sd- ja cf-mälukaartidele? Millest sellised piirangud tulevad?

[digital]

Vs: SD mälukaart ja op-süsteem

See on omane flash-tehnoloogiale. Kaartide sees on isegi tänapäeval palju loogikat, mis pidevalt tegelikke flashi blokke vahetab ringi ja seega vähendab flashi ära kulumist näiteks FAT tabelite alt jne, mõne kirjutamise järel vahetatakse blokkide asukohti ringi.
Otse flashiga (st mitte kaartidena vaid lihtsalt flash-chip) toimetades tuleb see kõik ka veel ise ära teha vastava failisüsteemiga(näiteks jffs2) ja siis läheb asi veel suurusjärk keerulisemaks. Kuid kuna iga bloki kirjutuskordade arv on piiratud, siis ükskord kulub ta ikka läbi, vaheta neid blokke üksteise vahel ringi kuipalju tahad.

Seega ainult üks võimalus - mitte kirjutada flashile rohkem kui vaja. Inimese käivitatud operatsioonidega(pildistamine, failide kopeerimine jne) võib olla flashi eluiga meeletult pikk (aka igavene), kui aga masin sinna peale lasta siis on varsti õhtal.