P 4jad mis neil vahet ?

[tuudur]

et siis, on olemas P4-Prescott, P4-Extreme, P4-Northwood, et mis neil vahet, kui nad kõik n. 3 Gb on,
asi tegelt selles et mul on valida 2he prose vahel mida osta tahaks, üks on 3Gb Prescott ja teine 3,2 Northwood ?

[sill]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Siini kiirus,l2 vähe mälu?
Need mängivad rolli,Mida rohkem seda parem
socket 478 on Nortwood uuem.

[tuudur]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

no mul 478 ongi ja siis see Nortwood on parem vä ?

[OSX]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Justkui ikka nii olid asjad et kõigepealt oli Northwood, siis Prescott ja siis Extreme. Northwood tarvitab tiba vähem voolu seega vaiksem vent ja ilusam elektriarve... ka on tal vaid SSE1/SSE2 kuid järgmistel juba ka SSE3 meediakäsustik. Kas cache suurus ka erines ei mäleta.

Näe, ilusti kirjutavad - http://en.wikipedia.org/wiki/Pentium_4#Northwood

[tuudur]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

lugesin seda pikka ja ilusat juttu seal aga ei teagi ikkagi, seal kirjutati et Prescott võiks olla juba P5 aga samas oli mingi jama XPga ja mängudes on Northwood nagu kiirem, kuigi mul mängimiseks seda nagu vaja pole ja ei saanud aru kas se XP jama oli ainult LGA 775ega või 478ksaga ka, aga jutt siis selline

Originally, two Prescott lines were released: the E-series, with an 800 MT/s FSB and Hyper-Threading support, and the low-end A-series, with a 533 MT/s FSB and Hyper-Threading disabled. Initially there were big problems with people who installed Windows XP Service Pack 2 on systems with these processors as an incompatibility with the BIOS, processor and SP2 coding led to systems unable to boot. Microsoft and Intel worked on a solution; Users with this problem can find out how to
LGA775 Prescotts use a rating system, labeling them as the 5xx series (Celerons are the 3xx series, while Pentium Ms are the 7xx series). The LGA775 version of the E-series uses model numbers 5x0 (520-560), and the LGA775 version of the A-series uses model numbers 5x5 and 5x9 (505-519). The fastest, the 570J and 571, is clocked at 3.8 GHz. Plans for 4 GHz processors were axed by Intel in favor of dual core processors, although some European retailers claim to be selling a Pentium 4 580, clocked at 4 GHz.

[OSX]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

It`s easy - the LGA775 Prescotts are problematic.

[reuter]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

vana põlvkond on nagunii. mingit müstilist jõudluse vahet neil ei ole. kui mängimiseks ei kasuta, siis reaalselt ei pruugi üldse vahet teha. L2 vahemälu peaks neil suurima erinevuse tekitama.
uute prescottide probleemiks oli temperatuur, mis kahjustas proset. osadel mudelitel sovitati vesijahutust juba tehase poolt

[sill]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Tegelt seal ikka vahe küll.Northwood algab 400mhz fsb ja löpetab 800mhz fsb.Mida nimetatakse hyper treading juba.
Socet 478 oli intelil täiesti õnnestunud välja lase erinevalt socket 370 toodangust

[Shele]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

400 millihertsi on 0,4 hertsi, ehk kole vähe.

[Max27]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Väike OT! Nimelt, et kas oli ikka see socket 370 nii paha standard, nagu paljud arvavad. Samuti oli see eelnimetatud standard märksa rohkem aastaid emaplaatide tootmises kasutusel, kui see socket 478. Kosmonautikas oli ja on ehk veel praegugi laialdaselt kasutusel P-3 933MHz ja 1,033GHz protsessorid, just nende suure töökindluse, väikese energiatarbe ja eksimuslike vigade tõttu. Mingit vähetestitud ja liiga uut arvuti stuffi, sinna kosmosesse miljardite $ väärtuses ikka lasta ei saa, pealegi kui on juba ette teada, et värgelduses esineb tihti vigasid.

[sill]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

socket 370 pöhi viga oli et eritas liig palju soojust ja ajas konded punni.
Neid minu käest läbi käinud ca 25 raali.Socket 478 oli nii lühikse supordiga kuna sellest sai enam vähem hüppelaud oluliselt vöimsamate prosedele d2c jne

[OSX]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Kas tõesti just case soojus ajas konded punni? Ca 50-70 C? Poleks nii arvanudki....
Seni on minul siiski tootmise eripäradega seotud kondekaprobleemid läbi käinud, "soojakahjudega" vaid üks raal - otseselt põlengusse jäänud eksemplar.

Lapsel jändamiseks soc370 P3 933 ja... passiivjahutusega, toites 12cm käib ca 6V pealt - pole sellelt küll mingit sooja loota.

[sill]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Ei oska täpselt arvata aga sama viga köikidel emmedel küll

[OSX]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

Mingil ajal umbes 2001 või nii pandi veidi vigaseid kondekaid massiliselt erinevate tootjate emmedele. Endalgi neid ette sattunud. Normaalse soojaga siin seos vist ikka puudub.

[reuter]

Vs: P 4jad mis neil vahet ?

kui me räägime socketi põlvkondadest, siis 370 suport oli vähemalt kõikidele prosedele: kui prose oli samsse socketisse, siis ta töötas, vb mitte oma def seadetega, aga ta töötas, sama oli ka kuulsa socA-ga.
478 oli iseenesest puue. prosed ei pruukind töötada erinevate plaatide peal, kui füüsiliselt sokeldus sobis. peale selle on see põlvkond küpsiseid ainult 8...16k L1 vahemäluga, mis oluliselt piiras protsessori jõudlust. see ka peamine põhjus, miks P4 vajas oluliselt kõrgemat takti sama jõudluse tarbeks, kui Plll ja Athlon. P4 puuduseks on ka nõue protsessorile antavate rakenduste optimiseerimiseks: prose oli väga hea jõudlusega mingites väga konkreetsetes rakendustes. Plll seevastu oli ühtlasema jõudlusega kõigis rakendustes.
P4 jõudis serveritesse suhteliselt hilja ja seda oma jõuetuse pärast. Plll baasil XEON tuumad olid oluliselt effektiivsemad. P4 liikumisega serverimaailma liikus ka mingi osa serveritest AMD turule, sest ühtlasem jõudlus ja oluliselt parem temperatuuri stabiilsus eeldas AMD masinatel väiksemat ventilatsioonipagasit. teatavasti liikuvad osad on altid riknema: vähem ventilaatoreid vähem rikkeid
kokkuvõtteks 478 plaadid olid pm kõik kodu või kontorimasinate aluseks mõeldud, mitte proffessionaalseteks rakendusteks. Intel sai ka ise suht varakult aru, et arvestuslikult 5GHz ja kõrgemale arendatavad tuumad ei ole rentaabel, kui sellega jõudlust ei kaasne. see muidugi ei takistanud reklaamimast oma taktimulli ja selle varjus arendada pikka aega CD ja sealt edasi C2D prosesid. peale mõõna aastaid liigutasid viimased jõudluse jämeda otsa (jälle) Inteli poole