Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Kuhu kaob PC jõudlus?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

    progeja viga osaline, kogu PC teine asi. Palju sildasid ja mõtetut pornograafiat. Võiks ju olla 1 siin mitte x arv siine eri standarditega ja siis keegi leiutab mingi lelu vahele. Siis leiutavad et kuda kiiremaks saaks sest juba palju sodi vahel, prose võib sul ju mitu Ghz olla aga PCI ikka tatt aeglane. Otse prosel olev siin on kiirem viis andmetele ligi saada. Samuti interrupti eripärad. Seepärast mulle meeldib ARM, iga asja jaoks oma vector, PIC ja PC on sarnased tuleb irku siis hakkavad uurima et kurat kus see nüüd tuli selle asemel et kohe koodi täitma hakata. Muidugist PC kohapealt uuemate PC-dega kursid pole aga 386-ga küll. pakun et kui ARM tiksuks 2G peal teeks PC-le silmad ette. Ok jh tõsi väikse prose toetab ainult SRAM-i ja tihti seda vähe sees, aga tänapäeva SRAM-ide kiiruse ja suuruse juures pole see a takistus, 160Mhz 1M mälu isegi kasutanud. Aga jh Mhz ja Ghz hullustus hakkab mööda saama kuna lagi käes, nüüd optimiseeritakse ja mahutatakse ikka kõik ühte kivisse ära, vähemalt asi sinna poole liigub.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment


      #17
      Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

      PC-l on nii jõudlust kui ka vajaduse korral vastamise kiirust (latency).
      Tsiteerin:
      The RT-Linux interrupt typically responds in 2 microseconds (on our 200MHz Pentium) with occasional jitter to several microseconds. When we did this same test with MS Windows a couple of years ago, we found the fastest response to be on the order of 50 microseconds (486-dx2 66MHz) with jitter well into tens of milliseconds. It is incredible just how responsive Linux is to interrupts.
      Allikas: Hunting Hurricanes

      Felchi kirjeldatud 18ms reaktsiooniaeg tuleneb ilmselt Windows'i taimeri vaikimisi resolutsioonist, 18ms. Linuxis on taimer vaikimisi periood 10ms, uuematel võib-olla 1ms. Ühemillisekundiline reaktsiooniaeg võib vihjata ka USB-le.

      murphy, kas 2 mikrosekundit reaktsiooniaega 200MHz taktiga arvutil on paha tulemus?
      If you think education is expensive, try ignorance.

      Comment


        #18
        Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

        jh aga see oli spesial soft mitte kos ossiga(win 3.11 ei ole os) ja vana masin, 98 puhul saab PALJU kiiremini pordile ligi.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #19
          Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

          Ma küll ei ütleks et PC-l väga palju mõttetu sodi on. Kõik siinid töötavad pea maksimaalsel praktilisel kiirusel, edasi hakkab füüsika näkku panema. Praegune kõvema otsa PC annab silmad ette isegi 15 aastat vanadele superarvutitele nii et lahmiv kriitika ei ole asjakohane.

          Comment


            #20
            Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

            jh võtame P2 pistame sama taktiga ARM-i kõrvale, laseme teha siis lisaseadmelt mällu kopeerimist, kiireltsaab hakkama? P2 puhul siis PCI siini pealt millel kindlalt oma porno vahele pistetud. PC muneb sest PCI siini takt madalam kui prosel, kuna armil aga üks ühtne aadresi ala teeb ta copy paste täie rauaga. Point on aga selles et PC -l kogu jura on selleks et vanad asjad ka töötaks. Reaalselt pole sellist katset vist tehtud aga peaks ära korraldama.
            Teine asi, VLC vendade leitud inteli prose vigane instruktsioon mis alates486 sees oli ja resurssi raiskas, ei saanud seda eemaldada sest progrd poleks töödanud. Oleks kõik open source ei peaks prose tootjad mõtlema vanematele asjadele ja uue prosega kompileeritaks asi uuesti. Kuna aga selle tänapäeva püssi peal peab jooksma ka 486 soft siis on seal palju üleliigset nodi, või õigemini enamus kristalli pinda läheb selle alla.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #21
              Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

              Pane kõrvuti PC ja ARM ja lase PCI siinilt mälu kopida, vaata mis saab.
              Vale on ka väide et "enamus" kristallist on comp. jaoks, ei ole. Enamus kristallist on cache, seejärel tuleb hunnik ALUsid jms. Praegused prosed on nii kiired, et comp. saab ka mikrokoodi emuleerimisega.
              Ära lahmi niisama, katsu argumenteerida ja aru saada.

              Comment


                #22
                Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                Esmalt postitatud andreie poolt
                ...murphy, kas 2 mikrosekundit reaktsiooniaega 200MHz taktiga arvutil on paha tulemus?
                Minu meelest on see eriti vilets tulemus arvestades taktsagedust ja masina üldist ressurssi. Parem kindlasti kui PlastAkendel aga ei midagi kiiduväärset.
                Selles mõttes jääb küsimus et kuhu see jõudlus kaob, ikkagi üles.
                Saaks aru, et reaktsiooniaeg on mõni(kümmend) nanosekundit...
                - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                Comment


                  #23
                  Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                  arm prose peale võid ka emuleerida mida iganes, see op süsteemi probleem juba, PC ei ole see ainuke ja õige. See et sul on grafilised aknad jne, tegelikult on see seisev data mälus, ARM mängib ka videot ja suudab graafikaga ka tegeleda, õigupoolest suudab kõike mis PC. miks on see kivi sisene vahemälu vajalik, et suuri andme koguseid liigutada, täita kiirelt koodi sest ülejäänud asi on aeglane.Kui on väiksed andme kogused siis on asi sama aeglane kui aeglasem osa süsteemis. 200Mhz peal saad sa 200M sõna sekundis kopeerida, olgu sul kasvõi 10G vahemälu prose sees. nii PCI siin on 66Mhz, sealt ei pressi sa läbi rohkem kui 66M sõna sekundis, olgu prose kasvõi 5Ghz ja muud näitajad ulmelised ja siini peal on veel asju. ARM on kiirem kui sama taktiga P2, miks, sest 1 kasutab SRAM-i ja 1 instruktsioon per clk. PC peab enne veel x asja seadistama et SDRAM-ile ligi saada. Kokkuvõttes PC ei ole kiireim arvutaja küll aga suudab ta tegeleda suurte andme kogustega.Füüsikaliselt oliks võimatu 2Ghz prose otse siiniga, enamus energiat kiirgaks välja ja mahtuvused summutaks signaali enne kui see kohale jõuab. Chip in Chip tehnoloogia aga areneb. Kunagi ehk on kõik ühes kivis ja siis siini kiirused ka suured mis tähendab et vahe tükke ja igast sildasid pole vaja.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                    Mis see PCI üldse siia puutub ? Ja mida sa murphy öelda üritad ? et 2GHz prose 100megase siini küljes on kräpp aga 100M prose 100M siini küljes on ok ?


                    2GHz otsesiin on täiesti võimalik aga see ei ole optimaalne, viiks PC hinna liiga kõrgeks. Ja ARMi võrdlus PII on suht kohatu, PII on rohkem funktsioone ja FPU,MMX jne jne.
                    viimati muutis kasutaja KaruTEC; 06 m 2008, 20:09.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                      Esmalt postitatud felch poolt
                      Minu meelest on see eriti vilets tulemus arvestades taktsagedust ja masina üldist ressurssi. Parem kindlasti kui PlastAkendel aga ei midagi kiiduväärset.
                      Selles mõttes jääb küsimus et kuhu see jõudlus kaob, ikkagi üles.
                      Saaks aru, et reaktsiooniaeg on mõni(kümmend) nanosekundit...
                      Sa vaatad asju PICimätta otsast. 2us latentsus tähendab et ükski rutiin mida katkestada ei tohiks ei hoia proset kauem kinni kui 2us. Kui sa pistaks oma traadi otse prose INT sisendisse ja teeksid softi ilma kernelita, saaksid oma 100ns latentsuse

                      Comment


                        #26
                        Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                        Esmalt postitatud murphy poolt
                        ARM on kiirem kui sama taktiga P2, miks, sest 1 kasutab SRAM-i ja 1 instruktsioon per clk.
                        Ohoo. Kas oled proovinud sama koodi jooksutada ARM-i ja PC peal? Mis tulemused on?
                        If you think education is expensive, try ignorance.

                        Comment


                          #27
                          Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                          Esmalt postitatud felch poolt
                          Minu meelest on see eriti vilets tulemus arvestades taktsagedust ja masina üldist ressurssi. Parem kindlasti kui PlastAkendel aga ei midagi kiiduväärset.
                          Selles mõttes jääb küsimus et kuhu see jõudlus kaob, ikkagi üles.
                          Saaks aru, et reaktsiooniaeg on mõni(kümmend) nanosekundit...
                          PIC-il on katkestus otse prose kyljes.

                          PC sees on riistvaraline ahel j2rgmine:
                          superio -> LPC (Low Pin Count bus, 33MHz) -> southbridge -> sisemine siin -> northbridge -> CPU

                          Softiline ahel umbes j2rgmine:
                          katkestus -> fifo -> kernel -> programm

                          Katkestuse t"o"otlemisel on veel "jalus" prose 32-bitised registrid, mida on vaid 8 tykki. Ujukomaregistrid on 64-bitised ja neid on samuti kaheksa; kogu see krempel lykatakse katkestuse alguses pinum2lusse ja p2rast korjatakse sealt tagasi. Tavaliselt katkestus ise ei tee j2rjestikpordist tulnud andmetega midagi muud kui vaid paneb need j2rjekorda ja kui neid seal j2rjekorras on piisavalt, siis signaliseerib, et on vaja t"o"odelda.

                          Tegelegu programm ainult j2rjestikpordist lugemisega, a'la:
                          Kood:
                          for( ; ; ) {
                               const int nread = read(serial_port_fd, buffer, buffer_size);
                               if (nread > 0) {
                                     ....
                               }
                               ....
                          }
                          Programm saab j2rjestikpordist tulnud andmed k2tte j2rgmiselt:
                          1. syscall 'read' istub kernelis ja ootab, kuni j2rjekorras on piisavalt andmeid.
                          2. kernel kopeerib j2rjekorra sisu massiivi 'buffer'.
                          3. context switch tagasi programmi (vahetatakse v2lja k6ik 8+8 registrit ja tyhjendatakse TLB)
                          4. programmi t2itmine j2tkub j2rgmisel real (if nread>0 ... )

                          See oli lyhikene ylevaade; ekspert kindlasti lisaks veel hulgaliselt nyansse. J2rjestikporti kirjutamisel l2bivad andmed umbes samasuguse kadalipu, ainult et teises j2rjekorras.
                          If you think education is expensive, try ignorance.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                            karuteck. ma tahan öelda et 2G prose 100M siini küljes on võrdne 100M prose 100M siini küljes. Ehe näide, pista 2 väga erineva jõudlusega masinat võrku, lase neil siis 3 masina kettalt sama faili kopeerida. tulemus on suht sama.

                            Andreie, ma tean et SRAM on kiirem kui SDRAM.
                            Väljavõte ühest SRAM(1Mx18) datasheedist.
                            1) Fast access time:
                            2.6/2.8/3.2/3.5/3.8/4.2 (250/227/200/166/150/133MHz)
                            2) Zero Bus Latency between READ and WRITE cycles
                            allows 100% bus utilization.
                            SDRAM iga sa ei saa ligilähedale ka sama clki juures.
                            Toodetakse neid selle pärast et on kohti kus pole aega magada ja mingeid RA ja CA sisse laadida.

                            See aru saadav et see oleks hirmkallis kui 3G mälu nendest teha PC pole tipp
                            iga asja jaoks on oma masin. PC on asi mis enam vähem käib kõigeks.
                            aga see ei tee veel super masinat.
                            Sama point mis pole 1024 bitti arvuega optimaalne arvutada 64 bitti masinas, kiireim on 1024 bitti masinas.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                              Ei ole võrdne. 100M prose 100M siini küljes ei suuda seda siini mingi nipiga teenendada.

                              Comment


                                #30
                                Vs: Kuhu kaob PC jõudlus?

                                murphy, milline ARM on sama takti juures kiirem kui P2? Pakud ehk benchmark'i v2lja?

                                Vahepeal katsetasin Dhrystonet. 300MHz Celeroni peal andis Dhrystone (kood siin) j2rgmise tulemuse:
                                Kood:
                                Microseconds for one run through Dhrystone:    2.4
                                Dhrystones per Second:                      411522.6
                                Justkui t2idaks kolme taktiga neli k2sku.

                                Sul on ARM-id k2ep2rast, palju ARM teeb?
                                If you think education is expensive, try ignorance.

                                Comment

                                Working...
                                X