HDD kopeerimine

[video]

millise tarkvaraga asi käib ja kas saab
6gb-selt kopeerida 2 gb -sele(ketas pole täis u 1gb)

tean et on mingi programm millega saab floppy kaudu aga ei tea nime.

[Elar]

Levinud vahend selleks on Symanteci Ghost.

[padre]

Ma kopisin Partition Magic 5-ga... dosi all.

[saformo]

... kas saab 6gb-selt kopeerida 2 gb -sele ...

Mis takistab panna 6GB Masteriks ja 2GB Slaveks või vastupidi?

[8413]

Endal oleks ka vaja sedasi toimetada.
Kas keegi viitsib asja lähemalt seletada
Kuidas peavad olema kettad(master/slave)
Kas eri juhtmete otsas(ide)?
kas asi tehakse nt: floppy kaudu dos´is?
kaua aega kulub 40Gb kopeerimiseks?
Kas peab olema teine ketas sama suur? kui on ainult ~2gb peal
Palun üksikasjalikku õpetust.

[saformo]

... Kas keegi viitsib asja lähemalt seletada
Kuidas peavad olema kettad(master/slave)
Kas eri juhtmete otsas(ide)? ...

Enamasti on emaplaatidel kaks IDE pesa, mõlemasse saab ühendada ainult ühe masteri ja ühe slave (kokku 2 masterit ja 2 slavet). Kaks ühesugust "aujärge" ühe IDE küljes välistatud. Jumperid asuvad draivi küljes M, SL jmt.
Kaabli pikem ots (oli mingi värv ka, vahel lausa tähistatud kirjaga) emaplaadile, keskmine master ja teine ots slave.

Max kiiruse saamiseks tuleks valida ühesuguse kiirusega kettad, sest kanali kiiruse määrab aeglaseim seade. CD seade tuleks lisada eraldi, kuna kasutab üldjuhul aeglasemat standardit.

kas asi tehakse nt: floppy kaudu dos´is?
kaua aega kulub 40Gb kopeerimiseks?
Ülaltoodud Symantec Ghost ja Partition Magic 5 pole olnud vajadust proovida, aga tean öelda DOS 7.10 kohta, mis mõningal juhul hea kasutada (üks bootdiskett).
DOS 7.10 bootimisel võimalus käivitada floppylt (jätkata), HDD-lt või CD-lt. Toetab Fat 12/16/32, NTFS, USB, LFN (long file name) jne.
DOS on kiire, kahjuks puudub alamkaustade kaasamise võimalus kopeerimisel nagu on win 'xcopy /s' puhul. Kaust tuleb ise teha, et sinna kopeerida. Hea kasutada siis, kui on vaja kopeerida suuremahulise kausta sisu (alamkaustadeta). Ajab asja kähku ära.
Sisaldab ka VC-d (Volkov Copmmander), mis toetab samuti LFN (tuleb rippmenüüst eraldi sisse lülida) ja kopeerib ka alamkaustu. Puuduseks on aga aeglane tegevus.

Tähelepanek: DOS 7.10 ei tundnud ära IDE2/master ühendatud CD draivi, IDE1/slave CD draivi aga tundis ära.

Kas peab olema teine ketas sama suur? kui on ainult ~2gb peal
Ei pea, aga masin peab võimaldama ketta äratundmist (suured kettad vanadel arvutitel).

[digital]

Kiirustes on märgatav vahe, kas kasutad niisama dos'i või siis mingit opsüssi koos ide draiveritega. Väga oluline on dma mode' kasutamine, see tõstab kiirust tunduvalt. Ketta kiiruse määrab siis ketta enda kiirus ja siini kiirus. Kopipaste netist:
Theoretical transfer rates through the ages:
1994 PIO Mode 2 32 = 4 MB/s
1995 PIO Mode 4 133.6 = 16.7 MB/s
1996 Ultra DMA 2 – ATA/16 133.6 = 16.7 MB/s
1997 Ultra DMA 3 – ATA/33 166.4 = 20.8 MB/s
1999 Ultra DMA 4 – ATA/66 532.8 = 66.6 MB/s
2000 Ultra DMA 5 – ATA/100 800 = 100 MB/s
2001 Ultra DMA 6 – ATA/133 1,064 = 133 MB/s

Ise olen kõige rohkem saanud tavaarvutis 43MB/s otse kettalt, seda umbes aasta aega tagasi tööl kõigi masinate läbi mõõtmisel, softiks "Drive! for NT".

Master/slave olek kas määratakse jumperitega. Kui on jumper master või slave olekus, siis ei ole oluline, kumma otsa külge see pista, ikka töötab.
Kui paned jumpri cable select positsiooni, siis võetakse draiv masteriks, kui ta on ühendatud musta otsa külge ja slave'ks kui ta on ühendatud halli otsa külge, sinine ots läheb emaplaadile. Kui sul ei ole värviliste otstega kaablit, siis cable select ei funka. Cable select kaablitel on (vähemalt niipalju kui mina neid näinud olen) pikem ots emaplaadile sinine, keskmine hall ja lühem ots must, seega master on kaabli otsas.

Kiirusest veel. Siini küljes olevad kiirem ja aeglasem seade teineteise ühenduskiirust ei mõjuta. Ainult mõju avaldab see, et kui ühte kasutatakse, siis teist ei saa kasutada ja seega kui aeglasemat seadet kasutatase, siis kiirem peab ootama ja selle ajaga saaks palju rohkem andmeid kiirega vahetada. Seega kui on vanem masin, siis ei tasu sama kaabli otsa panna seadmeid, mida samal ajal kasutatakse, näiteks ketas ja cd-põletaja.(ka kettalt kettale kopeerimisel ketas) Muidu jääb lihtsalt kogu protsess summaarselt aeglaseks.

Niisama ketast kopeerida on lihtne, kui sul seal peal opsüssi ei ole. Kui on win95/98, siis on ka lihtne uue kettaga pead esimene kord buutima win98 rommilt või buutdiskilt ja tegema sys c: mis siis kirjutab kettale uue süsteemi. Kui aga kopeerid winnt, 2k, xp, siis on olukord jama, minuteada oskavad seda ainult siin eespool nimetatud programmid, vabavara ei leidnud igatahes kui kord läks vaja winnt teisele kettale tõsta ja pidin uuesti installima.
(muidugi kui keegi teab sellest midagi siis jään ootama)

[Qbic]

Ükskord kopisin win95 ühelt kettalt teisele, kui olin eelnevalt mõlemad kettad toppinud teise masinasse. Ennäe imet kopeeritud win95 läks laksust käima , olgugi et sõber ütles et see ei õnnestu ja muidu ajaraisk.

[martinj]

Ükskord kopisin win95 ühelt kettalt teisele, kui olin eelnevalt mõlemad kettad toppinud teise masinasse. Ennäe imet kopeeritud win95 läks laksust käima , olgugi et sõber ütles et see ei õnnestu ja muidu ajaraisk.

siis läheb,kui sellel kettal enne ka win95 peal on olnud

[digital]

Tegelt piisab kui on kettal olnud enne ükskõik kas dos, win95 või win98 buut, lihtsalt buut sektorit on vaja. Kellel ei ole, see võib sys käsuga teha.
Kusjuures üks he sys käsu omadus on veel sys /mbr ,mis taastab master boot record'i. Mõnikord kui on soov linuxist näiteks lahti saada ja ainult winduuzi buutida, siis see käsk abiks, suunab buudi otse ketta esimesele part'ile.