Õuest külmakäest tehnika sooja tuppa/autose - niiskuse eest kaitsmine?

[g_zet]

Küsimus on laialt levinud soovituste kohta pista kallis ja keeruline aparatuur kilekotti väljast külmakäest sooja tuppa tulles, et vältida täpsemalt mida?
Külmemale kehale, kui ümbritsev õhutemperatuur kondenseerub vesi(niiskus õhus?) ja mis moodi see kilekotti (klienditoest tuli vastuseks - polyethylene waterproof bag) toppimine aitama peaks?

Mõned kõrgemalt haritud targad oskavad täpsemalt lahti seletada?

[OSX]

Vs: Õuest külmakäest tehnika sooja tuppa/autose - niiskuse eest kaitsmine?

Ega vist ikka ei aitagi - kuna seadme sees on ju enne kotti ajamist samuti õhk milles ka niiskust sisaldub. Kondents tekib siis nii ehk naa, kotiga venitad lihtsalt niisket seisundit pikemaks.
Klienditugi võiks endale koti pähe tõmmata kui õuest tuppa astuvad - märkame kohe et jutt muutub.

[vtl]

Vs: Õuest külmakäest tehnika sooja tuppa/autose - niiskuse eest kaitsmine?

Ega vist ikka ei aitagi - kuna seadme sees on ju enne kotti ajamist samuti õhk milles ka niiskust sisaldub.

Kotti mahub suhteliselt vähe õhku ja seega ka vähe niiskust.

Eeldades, et kott on veekindel ja suletud, takistab see ülejäänud toaõhu ligipääsu ja toaõhus leiduva niiskuse kondenseerumist.
Kogu ülejäänud toaõhus kokku on niiskust oluliselt rohkem, kui kotis.

Kondents tekib siis nii ehk naa, kotiga venitad lihtsalt niisket seisundit pikemaks.

Kui see kondents ka tekib, siis koti (välis)pinnale, mitte seesoleva tehnika peale.

[vasaraonu]

Vs: Õuest külmakäest tehnika sooja tuppa/autose - niiskuse eest kaitsmine?

http://www.hot.ee/vaiken/Agr5.ohuniisk.doc

[OSX]

Vs: Õuest külmakäest tehnika sooja tuppa/autose - niiskuse eest kaitsmine?

Jah, õige on et kotti ja seadmesse mahub suhteliselt vähe niiskust - kuid seegi kondenseerub kui temperatuuride vahe on piisav ning kilekott on nähtuse jaoks küll viimane asi mis teda huvitab. Kogu toaõhus leiduv niiskus ei trügi koheselt külma seadmesse, vaid see niiskus mis puutub vahetult külma pinnaga kokku. Kui see oleks teisiti siis oleks ju näiteks puidu kuivatamine lihtsalt käkitegu. Tekitame aga kambrisse külma keha ja kogu niiskus on kohe seal...
Mida soojem on õhk seda kergemini püsib niiskus gaasilises olekus, kott aga toimib omamoodi soojusisolatsioonina, aeglustades temperatuuride muutumist, lisame siia et kott tagab nulleffektiga ventileerimise siis ongi käes et seade on seest kondentsi sisaldav ühe tunni asemel kolm tundi (praktikas on ka 12 tundi ette tulnud).
Hea näide on kilekottidesse pakitud külmikud (relatiivselt suur soojuslik inerts), kui võtame kasti lahti siis märkame kergesti et kilekott kleepub... külmkapile, kuna see on märgunud kondenseerunud niiskusest. Ei kleepu aga need kotid mis on augustatud (ok on needki kleepunud kui kohe külmast tulnuna lahti võtta). Ka uued koduelektroonika (võimendid, dvd, resiiverid jne.) seadmed kipuvad olema aukudega kottides, ega ometi et rõhkude erinevust ei tekiks?
Järgmine näide on Outdoor Wifi seadmed - mis peavad töötama nii +60C kui -30C juures. Ühelgi seninähtud seadmel pole õhukindlat korpust, alati on nad varustatud kanalitega ventileerimise eesmärgil, mõistagi on need avad alumisel küljel et vältida sademete sissetungi. Seal kasutatavad trükkplaadid on täpselt samasugused nagu ka tubasel elektroonikal, neil puudub niiskusekaitse. Komponendid võivad omada 30-40 kraadi ümbritsevast erinevat, kõrgemat temperatuuri, seega on kondensi teke vägagi reaalne teema nendes seadmetes.
Minu kokkuvõte probleemist - kui on kartus et tihedalt soojas/külmas käiv seade saab kahjustatud tuleb trükkplaati vastavalt töödelda, muudel juhtudel tuleb aga kasutada näiteks ventilaatorit et tagada kiirem sooja õhu pealevool - esiteks et seade soojeneks kiiremini üles (väheneks põhjus kondensi tekkimiseks), teiseks et tänu soojale õhule oleks niiskuse aurustumine kiirem. Seisva õhu korral jääb seadme pinna vahetus läheduses temperatuur oluliselt madalamaks, niiskuse aurustumine pole efektiivne. Niiskus jääb pikema aja vältel piiskadeks, kuid see ju ongi asi mida me vältida tahame.