NETIKAABLI PIKENDAMINE

[felch]

Ma olen nõus et selliseid ühendusi tuleb vältida kui vähegi võimalik. Samas on võrgukaabli ainuke varjestus just keerpaari struktuur kus kokkukeeratud soontes indutseeritud häired kompenseeruvad.
Keerutamine on tõesti praegu vaat et ainukasutatav tehnoloogia aga ... joodetud ühendused jälle ei oksüdeeru.

[vtl]

Lihtne - igasugustel võimenditel arvestatakse võimenduse juures ka see kadu lisaks. Ja SAT-is on jooted "võimendis", edasi läheb ITMEKORDSELT VARJESTATUD kaabliga tuuneri pistikusse kruvi alla. Ja mõnel üksikul korral kasutatakse jätkamist ja siis on ka tegemist VARJESTATUD ühendusmuhviga.
Tavanetikaablit kui vead ja jätkad, siis seda ei ümbritse mingi lisavarjestus mille tõttu lisanduvad peegeldused, lisahäired jms!!! Samuti pole arvutisignaalil olemas +10-20dB suurust lisavõimendust.

pea nüüd kinni. esiteks, võrgukaart pole siin miski passiivne seadeldis, ka seal võimendatakse signaali ja arvestatakse kadudega.
teiseks, varjestamine ei vähenda kadusid vaid signaali/müra suhet.
kolmandaks, sa tähtsustad ilmselgelt võrgukaabli jootekoha sumbuvust (100MHz sagedusel) üle. see sumbuvus on riistaga konkreetselt mõõdetav ja suurusjärgus 0.2-0.3 detsibelli.[1]
neljandaks, korralik jootekoht aja jooksul ei tohi oksüdeeruda. vähemalt mitte seestpoolt.

[1] paar aastat tegid huvilised mõõtmisi, millised on võrgukaabli parameetrid (sumbuvus, peegeldused, seisulained, ülekostvus jne) 100MHz juures erinevate jätkamisviiside korral:

• 100m kaabel ilma katkestuseta - signaalikadu 2 dB seisulaine 1,5/10 skaalat (Skaala ei ole miskites ühikutes ilmselt lihtsalt 0-10 jaotised)
• telephone cable splice kasutades - signaalikadu 6dB (Paljuvõitu) seisulaine muutus miski 4/10 skaalat
• CAT5 jätkamise karp (toodi soomest, kohapeal ei olnud) - signaalikadu 3,2dB seisulaine 2/10 skaalat
• Joodetud ühendus termokahanevate rüüsidega - signaalikadu 2,2 dB seisulaine 1,5/10 skaalat
• kokku keerutatud juhe struktuuri muutmata, termokahanevate rüüsidega - signaalikadu 3 dB seisulaine 2/10 skaalat
• kokku keerutatud juhe struktuuri muutes kaks juhet paraleelset ühele poole, otsad 5cm lahti keerutatud ja ühendatud, otsad õhus - signaalikadu 5,8 dB seisulaine 5/10 skaalat.

Tõenäoliselt ma ise paneks selle jätkukohale hoopiski 10/100 (20/200) Switchi või vahetaks kaabli ära - hinnad madalad, ei näe põhjust kokku hoida. Ja väljavahetatud kaablist saab omakorda mingeid lühemaid ühendusi teha :

Küsimus on ka võrguehituse eeskirjades ning eetikas. Suva mida kodus 2-e toa vahele vead, väljaspoole ehitamisel tulex natike mõelda ja soovitan soojalt - asi enne valmis projekteerida - hilisemat "kisa" on tunduvalt vähem.
Praktikast: olen sel aastal ära öelnud mitmest ehitusest kus oleks tulnud suvalisi lahendusi tekitada.

igale poole repeaterit või hubi vahele ei pane - hub tahab teatavasti toidet. üleliigseid (nagu sa ütlesid: *odavaid*) "seebikarpswitche"[2] ilmaasjata võrgukaabli vahele laduda on aga lausa kurjast - kui ühes lan-is on üle kolme switchi järjest, siis võib tekkida tõsiseid probleeme nt. broadcastide levimisega ja võrgu tööga üldse.
[1] kallimad switchid, mis nt. spanning tree protokolli oskavad, on teine jutt. neid võib kaskadeerida rohkem. aga sellised switchid on liiga kallid riistad, et nendega lihtsalt võrgukaablit "jätkata". (suurusjärk mitmetes-kümnetes tuhandetes)

oletamise ja eetikast jahumise asemel võetakse hoopis kahtluse korralik võrgutester ja mõõdetakse ühenduskoha elektrilised parameetrid üle. kui tester ütleb, et kaablilõik vastab cat5 sertifitseerimisnõuetele, siis antakse objekt üle.

[tahanteada]

Vabandust, et ei saanud päeva ajal meeldivas vestlusringis osaleda, käisin 2-s erinevas võrgus probleemseid võrgukaarte välja vahetamas - mõlemil juhul sama nähtus - kaart läheb 100 mega peal "lolliks", kuid erinevad võrgus ja erinev tekkepõhjus mis läheb ühe ja sama teema alla: Võrgu ehituseeskirju peab tundma!"

Võrk1. Põhjus: majadevaheline ilma maandustrossita veetud võrgukaabel "mis püüdis kinni" kas elektri- või magnetväljahäire ja läbi võrgu "tabas" võrgukaarti.
Võrk2. Põhjus: majasisene mööda elektri(juhtmete)shahti veetud (pikk) varjestamata võrgukaabel mis tegeles 50Hz-i elektrivälja "püüdmisega".
Loodan, et ei pea seletama mis on maandustross, kuidas seda valitakse ja kuidas toimib, mis asi on varjestatud võrgukaabel jne. Sel juhul soovitan küsijatel koolist läbi astuda. Peale õlle libistamise ja piigade vaatamise on olemas veel üx meeldiv tegevus - õppimine 8)

Aga ei vaidle vastu - võrgutester on tõesti tore asi, aint et väga vähestel võrguehitajatel on olemas 0,2-0,5 miljonit EEK-i selle seadme ostmiseks. Minul näiteks pole, seetõttu ma jälgingi parem seda kuidas ma võrku projekteerin ja seejärel ehitan.

Tervitades - mitte kodanik X, nagu mõned oletasid, vaid hoopis Y, kes siitpoolt saadab palavad Kek-iaegsed-IT-tervitused Sipsakale vanade aegade meenutamiseks. Olid toredad ajad - arvuteid ja jootekolbe ehitati ise!

[vtl]

Vabandust, et ei saanud päeva ajal meeldivas vestlusringis osaleda, käisin 2-s erinevas võrgus probleemseid võrgukaarte välja vahetamas [...] Võrk1. Põhjus: majadevaheline ilma maandustrossita veetud võrgukaabel [...] Loodan, et ei pea seletama mis on maandustross, kuidas seda valitakse ja kuidas toimib, mis asi on varjestatud võrgukaabel jne. Sel juhul soovitan küsijatel koolist läbi astuda...

ahah. et kui argumendid signaalikao kohta otsa saavad, siis vahetame kiiresti jututeemat :P

Aga ei vaidle vastu - võrgutester on tõesti tore asi, aint et väga vähestel võrguehitajatel on olemas 0,2-0,5 miljonit EEK-i selle seadme ostmiseks. Minul näiteks pole, seetõttu ma jälgingi parem seda kuidas ma võrku projekteerin ja seejärel ehitan.

tundub, et ülalkirjutajal ei ole tõesti võrgutestriga kunagi mitte mingitki kokkupuudet olnud sest muidu ta teaks:
* pool milli maksev tester analüüsib võrku juba aktiivseadmete- ja paketitasemel. uurib võrguprotokolle, leiab routereid jms.
ainult kaabelduse testimiseks keegi sellist riista ei ostma ei hakka.
* võrgutestri, mis kaabli elektrilisi parameetreid mõõdab, saab tänapäeval kätte kümnekonna tuhande krooniga ja korralik tester (fluke pentascanneri klassi) maksab suurusjärgus 50 000 - 100 000 krooni. (võrguehitamisega elatist teenivale firmale imho täiesti jõukohane kulutus).
* korralikku testrit saab sajakonna krooni eest tund laenata. küsi kasvõi akaablist.

[urmas78]

100 MHz sagedust ei ole vist õige võrrelda satiga. Igal-juhul ei näe probleemi võrgukaabli jätkamises tinutamise teel. Seda, et tina ei laseks 100 MHz sagedust enam läbi, kuulen esimest korda. Iseasi on see, et kaabel peab olema keerutatud ka tinutuskohas. Kui kaabli kaks soont on 1 cm lahus, siis side enam ei toimi. Nii et tuleb ikka jätkata, kui vaja, ja ei ole vaja teha mõttetult suuri kulutusi kohas, kus saaks ka teisiti.