pentiuim mmx prose vahetamine

[video]

tahtsin panna pentium mmx 166mhz asemele 133mhz pentium s prose aga ei lähe käima (algul näitab ka et 166 mhz ja pentium-s prose, sel ajal kui rame loeb)
Mida oleks vaja mudida et saaksin vahetada.

[vtl]

tahtsin panna pentium mmx 166mhz asemele 133mhz pentium s prose aga ei lähe käima (algul näitab ka et 166 mhz ja pentium-s prose, sel ajal kui rame loeb)
Mida oleks vaja mudida et saaksin vahetada.

protsessori takti kordajat on vaja mudida.
tavaliselt on see kahe jumperiga määratud. mõningatel plaatidel ka biosest keeratav.

[konn]

MMX prosed on kahe pingega (dual voltage processor), st. I/O pinge on 3,3V nagu ka P133-l aga tuuma pinge on madalam, mingi 2,2V v6ibolla (see on prose markeeringus kirjas). Kui sul oli seal peal P166MMX siis tuuma pinge on P133 jaoks liiga madal, kuna see tahab saada 3,3V nagu I/O-gi. Seega pead t6stma tuuma pinget (Vcore, core voltage etc.) 3,3V-ni v6i siis leidma jumperi mis m22rab et kasutad "single voltage" proset ja paneb automaatselt k6igele yhe puuga 3,3V. Kordaja on 133-sel 2, siini v6id t6sta julgesti 75MHz peale kui mobol on selline v6imalus, siis t66tab kogu kupatus ilusti 150MHz peal ja annab loomulikult parema matsu v2lja kui p2ris P150, sest m2lud ja kogu andmevahetus toimub ju 66 asemel 75 peal.

[video]

See raal millel on 166mmx prose, sellel on freq ratio 2x ja system freq. 83 ja see Vcore(või mis) jumperid näitavad, et 2,8 v.
Aga mis oleks sobilik panna p 133 et asi ka töötaks
valida on kordajad 1,5; 2; 2,5; 3; 3,5.
ja sagedus 50; 55; 60; 66; 68; 75; 83.
milline teade prosel näitab seda voltide(Vcore) värki?

[vtl]

See raal millel on 166mmx prose, sellel on freq ratio 2x ja system freq. 83 ja see Vcore(või mis) jumperid näitavad, et 2,8 v.
Aga mis oleks sobilik panna p 133 et asi ka töötaks
valida on kordajad 1,5; 2; 2,5; 3; 3,5.
ja sagedus 50; 55; 60; 66; 68; 75; 83.
milline teade prosel näitab seda voltide(Vcore) värki?

sagedus peaks ametlikult olema 66MHz ja kordaja 2. (2x66.6=133)
vana pea enam ei mäleta, kas mitte enamus mammasid ei osanud volte mmx/non-mmx vahel automaatselt panna.
osad mammad võimaldasid muidugi ise pinget korrigeerida, aga seda oli vaja just overcloccimise jaoks.

üldiselt oli sageduste tabel selline:
50 x 1.5 = 75
60 x 1.5 = 90
66 x 1.5 = 100
60 x 2 = 120
66 x 2 = 133
60 x 2.5 = 150
66 x 2.5 = 166
66 x 3 = 200
66 x 3.5 = 233

kordaja anti tavaliselt 2 jumperiga (mis juhtisid 2 jalga prosel), kusjuures jumperite asetus 3.5 kordaja jaoks oli tavaliselt sama, mis 1.5 jaoks.

sagedust muudeti sõltuvalt oscillaatori chipist 2-4 jumperiga.

paljudel uuematel prosedel oli kordaja lukustatud (kordaja jumpereid ignoreeriti või sai kordajat ainult väiksemaks panna, mitte suuremaks), mis tähendas, et overcloccida sai ainult sagedust tõstes.
60MHz prosed (P90, P120, P150) töötasid praktiliselt alati ka 66MHz peal (100/133/166MHz siis vastavalt).
75MHz siinikiirus reeglina töötas, kui jahutus oli hea.
133MHz prose (kordaja 2) 75-se clociga töötas siis 150MHz peal (2x75MHz=150) ja oli nt. kiirem kui tavaline P166 (2.5x66=166), seda just kiirema mälu ja pci takti tõttu.
83MHz siinikiirus kippus enamuste plaatidega juba vigu andma, kuna pci ja mälu takt ei pruukinud enam kaasa jooksta.

üldiselt, overcloccimine omas mõtet siis, kui need prosed olid kallid ja maksid tuhandeid (133 ja 166 prose hinnavahe oli ligi 2x kunagi), stabiilsuse huvides ei ole ilmselt tänapäeval mõtet pentium proset lakke kellata (eriti, kui miskit linuxrouterit ehitad). kui on kiirust vaja, siis võtad prügihunnikust lihtsalt kiirema prose/mamma. aga sportlikust huvist, miks mitte.