Elektronmõõtetehnika

[Lex2040]

Vs: Elektronmõõtetehnika

aga vahest siis lihtsat arvuti helikaardil põhinevat ostsilloskoopi demoda ? võrgust peaks leidma mitmeid...
üks esimesi linke näiteks http://www.zelscope.com/index.html

See on üsna huvitav asi.

[ainpaasalu]

Vs: Elektronmõõtetehnika

http://www.zeitnitz.de/Christian/scope_en see on tasuta, töötab kah isegi, signaali generaatoriga ja puha, kaks kanalit. Kui sind hakkas helikaardi oss huvitama.

[erku]

Vs: Elektronmõõtetehnika

Paar mõtet:
Kuna see teema, loeng, seondub kaudselt IT-ga, siis võiks rääkida ka arvutite toitesüsteemidest, nende eripäradest. Mida seal mõõdetakse ja kuidas mõõdetakse, samuti arvutis sees (pinged, aku/patarei, ventilaatorite kiirused, temperatuurid protsessor/kiibistik kõvakettad jne)

[A.R.]

Vs: Elektronmõõtetehnika

Enne kui rääkida ADC -st ja arvutiga ühilduvatest mõõteriistadest räägiks veel paarist asjast.

On selline asi nagu pool, raudsüdamik sees. Trafo, paispool.
Kui sellist voolu all mõõta ja samal ajal toide välja lülitada võib juhtuda
et pinge väga suuresti kasvab.
Mul on nii õnnestunud üks korralik numbriline voltmeeter maha põletada.

See on seotud nn Lenzi reegliga

http://et.wikipedia.org/wiki/Lenzi_reegel

http://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Lenz

Pole just palju neid inimesi kes Eestimaalt pärit ja tuntud nimed üle ilma.
Ka bensiiniautode süütesüsteem käib selle reegli järgi.
Natuke elulisemalt ja üldisemalt on see reegel sellest et mõned ajavad igale muutusele vastu.

Kui ostsilloskoopidest juttu tuleb võiks rääkida ka kolmandast, z, kanalist.
Neil paljudel annab muuta välise signaaliga kiire heledust. Nii mõnigi kord on see kasulik.
Näiteks sageduste võrdlemisel või kokkulangevuse määramisel.
Veel võiks rääkida sünkronisatsioonist.
Et ei juhtuks nii nagu olen siin paar korda kirjeldanud et "400 Hz on lai alalisvool."

Veel üks küllaltki tähtis asi on mõõteriista sagedusriba.
Oli vaja saada hästi lühikest impulssi. Transid harilikult nii kiireks ei läinud.
Aga kirjeldati sellist nn laviinläbilöögi režiimi.
Transistor pingestatakse tunduvalt kõrgema pingega ja kollektori pn üleminekus
toimub taastuv läbilöök. K-E vahel on konde C ja väike takisti R1,
toide tuleb üle suureoomilise takisti R2 KE peale.
R2C määrab pulsside vahelise aja, R1C määrab pulsi pikkuse.
Ehitasin valmis, mõõdan. Pulss on 10 ns. Ei lähe lühemaks.
Arvutuste järgi peaks olema alla nanosekundi.
Siis jõudis mõistus koju et ostsilloskoobi riba on 500 MHz.
Kiirema riistaga oli pulss alla poole nano.

Kui juba kiirtetoru olemas võib väikese magneti abil veenduda et magnetväli elektrone mõjutab.
Kui viia magnet ekraani juurde siis pilt muutub.
Tavainimene ütleks et rikub pildi ära,
elektroonik teab, et liikuvale elektronile mõjus magnetväljas lisajõud.

Värviteleviisori peal vast ei maksa proovida. Muidu võib pärast olla vaja maski demagnetiseerida.
Et nii saab laetud osakesi kaaluda ongi selle massimõõtmise masina alusidee.

Vast siis mõni teine kord sellest kuidas ADC arvutiga kokku panna.
Täna peaks ELFA poodi saabuma üks selleks mõõtmiseks tellitud vajalik jupp.
Siis saab hakata "tina panema".
Peab ühe väikese pinge arvutisse saama.