emaplaat ajab mahlad välja

[legazy]

mul sõber siin kõrval kurdab et temal emaplaat ajab kondedest mingit vedelikku välja andke nõu mida teha

[felch]

Need konded tuleb kohe ära vahetada. Asemele "korralikud", 105 kraadise töötemp.-ga! Lisaks pesku plaat kondede ümbruses piiritusega puhtaks.
Tüüpviga, isegi elektrolüütkondesid ei osata/taheta enam teha

[digital]

Vahepeal oli tõesti mingi siuke kahtlane lugu. Netis igal pool räägiti, et emaplaatidel on vigased konded, mingi konde tehas tootis praaki ja sis kõik kliendid said seda jama. Mõned läksid isegi lühisesse ja plahvatasid, suht tavaline oli et nad kuidagi ümmarguseks paisusid.
Masina edasise töö huvides on väga oluline, et need kahtlased konded saaks kohe välja vahetatud. Need on protsessori toiteahelas ja kui seal stabiilsus kaob, siis heal juhul lihtsalt hakkab masina pange panema, halval juhul põletad prose koos emaplaadiga maha ja veel halvemal juhul võib veel midagi maha põleda.

[vtl]

Need konded tuleb kohe ära vahetada. Asemele "korralikud", 105 kraadise töötemp.-ga

lisaks siia juurde, et sõna "korralikud" tähendab spetsiaalseid, madala induktiivsusega lüüte. iga lüüt ei sobi. põhjus on selles, et too impulssstabilisaator töötab küllalt kõrge sagedusega ja "tavalised" lüütkonded ei suuda nii kõrget sagedust siluda.

on juhtunud ka seda, kus tõrkuvas emaplaadis konded ei ole (veel) punnis ega leki ja tavalise testriga mahtuvust mõõtes on mahtuvus justkui samuti olemas, kuid kõrgel sagedusel konded enam ei tööta.
alles spetstestriga, mis mõõdab konde mahtuvust kõrgel sagedusel, saab aru, et konded on väsinud.

[heix]

Millise spetstestriga neid kondesid mõõta, kas neid on võimalik ise vahetada - millised ohutusnõuded ja mis tüüpi need konded peavad olema.

[vtl]

Millise spetstestriga neid kondesid mõõta, kas neid on võimalik ise vahetada - millised ohutusnõuded ja mis tüüpi need konded peavad olema.

kui kondekas juba punnis on ja/või mahla välja ajab, siis tuleb ta niikuinii ära vahetada.

"tavalised" testrid mõõdavad elektrolüütkondekaid mõne- kuni mõnekümne hertsi juures. (üks põhjus on selles, et suure mahtuvusega kondeka piisavalt kiiresti täis-tühjaks laadimine vajab küllaltki suurt voolu ja seda on tehniliselt raske odavas riistas realiseerida)

paremad testrid mõõdavad mahtuvust paarisaja hertsi kuni paari kilohertsi juures.
spetstestrid, mis on reeglina tehtud ainult kondekate (ja induktiivsuste) mõõtmiseks, testsagedused on valitavad ja ulatuvad sajakonna kilohertsini .


kondekate ise vahetamine on võimalik küll, aga jälgima peab seda, et vanade kondekate mahajootmise ja aukude tinast puhastamisega trükkplaati ära ei riku.
plaadi augud on läbivalt metaliseeritud ja kondekate jalad seal tugevalt kinni. tina peab plaadi mõlemalt poolt (s.h. kondeka alt) lahti sulama ning oht plaati üle kuumutada, peenikesi radasi ja sisemisi kihte vigastada on küllaltki suur. lisaks tuleb plaati kaitsta staatilise elektri eest, nagu iga teist arvutikomponenti.

mina olen mahajootmiseks kasutanud spetsiaalset puhurit, mis töötab aeglase ja peenikese kuuma õhu joaga. aukude puhastamiseks olen kasutanud tinapumpa. uued konderid joodan peale tavalise jootejaamaga.

[tahanteada]

Eee, kodanikud elektroonikud!
Kui kondekad "lekivad", siis tuleb ka toiteplokk korralikuma vastu välja vahetada! See, et kondekas lekkima hakkab, näitab hoopis seda, et toiteplokk ei suuda kiireid võrguimpulsse 220V võrgus välja filtreerida - selliste impulsside amplituudid ulatuvad:
- aeglastematel 400-600V ja
- kiirematel 1000-2000V
(Kes ei usu, pangu võrgule peale võrgupingeanalüsaator!)
Ja see "mitteväljafiltreerimine" tähendab seda, et väljndtoiteahelas ei ole mitte näit. aint +5V vaid lisaks kiire impulss väärtusega näit. 50-100V.
Ja just need impulsid panevad kondekad lekkima!

NB!NB! Ning üx oluline põhjus veel kuidas sellised impulsid läbi pääsevad - MAANDAMATA ARVUTID s.t. kui arvuti on maandamata, siis võrgutoitefilter ei täida oma ülesannet!
Kes ei usu, võtke toitefiltri skeem ette - pole maandust - pole ka filtrit 8) 8) 8)

[felch]

Ega ikka ole küll! Põhjuseks on vääga viletsad lüüdid millede tootmist keegi omaks ei tahtnud võtta.
http://www.careyholzman.com/caps/thumbnails.html
Toiteblokkides kasutatakse samuti võimalikult odavaid ja viletsaid lüüte. Neid võiks tõepoolest kontrollida!
Kui tehase praak kõrvale jätta on põhiviga konde liiga suures takistuses vahelduvvoolule. Toitebloki alaldi väljund on pulseeriv alaline. Seda lüüt silubki. Kui nüüd lüüdi takistus sellisele sagedusele (ca. 30kHz) on suur, hajub tema peal ka palju võimsust mis lõpuks elektrolüüdi keema ajab ja kaane pealt lükkab.
See lekkimise viga oli ühel partiil lausa. Kondekate asendamine mõistlikega aitas, enam probleeme ei tekkinud.

Huvitav mismoodi eeskõneleja pakutud 50-100V impulss ainult kondet kütab (jah, kütaks küll kui oleks olemas) ja skeemi (nt. emaplaadi) ellu jätab?

[tahanteada]

Lendavad mammid kah nii mis "hirmus" - selle "lõppeva" aasta numbri sees on minu käest läbi käinud a "üle 20 mammi" - küsimusega, et ehk saaks veel "mammi" ära remontida. Ning kõigil omanikel esines üks ja sama probleem - kõik arvutid olid maandamata!

Ja kes ikka ei taha uskuda filtrite vajalikku mõju, esitagu endale küsimus, et mis on 50 kroonise ja a 200 kroonise "pikendusjuhtme" erinevus - erinevus on selles, et 200 kroonisel pikendusel on täiendav võrgufilter sisse ehitatud ning see peab "kinni pidama" 2000-5000V-seid "kiireid piike". Aga nagu eelpool mainitud - kontramaandus peab olemas olema, muidu filter ei tööta!

Aga küsiks kah kui tohib, ehk keegi viitsib vastata:
- Kas Sinu arvuti on voolujuhtme "otsas", mis on lahutatud näiteks voolujuhtmest mis "toidab" mootoreid, elektriradiaatoreid, liftisahte jms , kui ei siis ära imesta, et 220V lisaks on Sul vooluvõrgus kõikvõimalikud lülitusimpulsid.

[felch]

Kui küsimus oli minule siis vastan: tööl on arvuti lihtsalt vooluvõrgus, maandused puuduvad. SEina taga on mingi katusetegijate metallitöökoda. Tööpinkide käivitamisel tuled vilguvad. Siiamaani pole midagi juhtunud
Kodus on masin samuti "lhtsas" võrgus, kõik töötab.
Tipis oli masin paha seeria emaga ja konded punsusid. Tuli vahetada, töötab. Tipis on veetud korralik maandatud vooluvõrk.
Antud juhul on tegemist ikkagi praak-kondedega.

Filtrid on kindlasti kasulikud: võtavad võrgupingest piigid välja ja ei lase enda toiteka tekitatud impulsshäireid (kõrgsagedus ju kuna 4-nurkimpulsid) võrku teisi häirima. Mõnel määral aitab ka võrgulüüt ise - summutab pingekõikumisi kuid kõrgsagedushäire jaoks on ta takistus liialt suur.
Osades (kallimates) toitekates on võrgufilter sees, odavamates on vaid tühjad kohad trükkplaadil.

[vtl]

Eee, kodanikud elektroonikud!
Kui kondekad "lekivad", siis tuleb ka toiteplokk korralikuma vastu välja vahetada! See, et kondekas lekkima hakkab, näitab hoopis seda, et toiteplokk ei suuda kiireid võrguimpulsse 220V võrgus välja filtreerida - selliste impulsside amplituudid ulatuvad:
- aeglastematel 400-600V ja
- kiirematel 1000-2000V
(Kes ei usu, pangu võrgule peale võrgupingeanalüsaator!)
Ja see "mitteväljafiltreerimine" tähendab seda, et väljndtoiteahelas ei ole mitte näit. aint +5V vaid lisaks kiire impulss väärtusega näit. 50-100V.
Ja just need impulsid panevad kondekad lekkima!

kas "tahanteada" on kunagi näinud mõnda (tänapäeva) arvuti toitebloki skeemi ning uurinud prose juures asuva impulssmuundi skeemi? ja oskab selle skeemi alusel põhjendada oma väite paikapidavust...

miks ei hakka esimeses järjekorras lekkima toiteblokkide filterkondekad ning need emaplaadi lüüdid, mis on otse +5V ja +12V ahelas (otse "paha" toitebloki väljundis)? miks hakkavad lekkima just prose impulssmuundi väljundis olevad lüüdid? kuidas need mitu korda kõrgemad pingeimpulsid peaksid kilohertsidel töötavast *kiirest* impulssmuundist läbi tulema? miks arvuti selliste mitmekordsete pingetõugete peale otse prose-mälu toites kinni ei jää ja nimetatud õrnad komponendid selle peale maha ei põle?

NB!NB! Ning üx oluline põhjus veel kuidas sellised impulsid läbi pääsevad - MAANDAMATA ARVUTID s.t. kui arvuti on maandamata, siis võrgutoitefilter ei täida oma ülesannet!
Kes ei usu, võtke toitefiltri skeem ette - pole maandust - pole ka filtrit 8) 8) 8)

võtsin võrgutoitefiltri ette. kaks järjestikku ühendatud drosselit-kondensaatorit, keskpunktiga maandatud korpusesse, peaksid ka ilma maanduseta järjestikku toimima. tõsi küll, väiksema efektiivsusega, kuid arvestades, et nende mahtuvus on varuga võetud, peaks neist sellegipoolest piisama üksikute kiirete pingeimpulsside silumiseks.

kokkuvõtlikult: mul on ettepanek. kui asja sügavuti ei tunne ja toimuvatest protsessidest aru ei saa, siis pole ka mõtet oma "tarkust" näidata ja ennast tähtsaks teha.

ps. millal me su jootekolvi temperatuuri digitermomeetriga üle mõõdame?