võrgukaabli tegemine

[jax]

kas keegi oskab öelda kuidas teha kaablit kahe arvuti ühendamiseks?

[vtl]

kas keegi oskab öelda kuidas teha kaablit kahe arvuti ühendamiseks?

http://library.n0i.net/hardware/ho_cat5/

[digital]

Kui teed arvuti võrgukaardist võrgukaarti, siis paned kaabli ühte otsa a-järjestuse, teise otsa b. Kui arvutist huubi/switchi, siis mõlemasse a või mõlemasse b:

http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/l.../rj45kaabel.htm

Kusjuures uuemad huubid/switchid, millel on feature'ks kirjas auto-mdix, need oskavad ka ise otsa ringi keerata, st saab ka ristkaabliga arvutit ühendada hubi külge. Neid leiab selle järgi, et neil ei ole uplink-porti ega uplink-lülitit.

[Vocah]

Aga kui viia adsl modemist teise arvutisse? siis on kah tavaline?

[vtl]

Aga kui viia adsl modemist teise arvutisse? siis on kah tavaline?

kunagi ei või kindel olla, isegi sama firma piires.
näiteks vanemad nokiad tahtsid otsekaablit, uuemad (nood zyxeli sisuga oem-id) aga ristkaablit.

rusikareegel:
arvuti <-> hub otse
arvuti <-> arvuti = rist
hub <-> hub = rist

osadel hubidel omab üks port (tavaliselt esimene või viimane) kahte paralleelset pesa - üks on otse, teine risti ühendatud. viimast nimetatakse ka uplink pordiks. sellise pordiga ühendatakse teine hub otsekaabliga.

(iseenesestmõistetavalt kahte uplink(ristiga)porti omavahel ühendades tuleb kasutada ristkaablit, sest kaks risti kompenseeruvad)

mõnedel seadmetel (hubid-switchid-modemid) on aga lüliti, millega saab ühte pesa risti või otseks lülitada.

mõningad uuemad seadmed tunnevad ise ära, kas tegu on ristiga või mitte ning töötavad iga kaabliga.

[Vocah]

Väheke targem onkel käis vaatas, uuris tegi niisama tarka nägu ja ütles, et see miskine vanem ja see hea, et ainult kaablit vaja ja saab modemist teise kasti otse vedada

[digital]

Neil nokia karpidel on põhimõte olemas - 4 pordiga karpidel on huub sees, mille viiendas pordis on seade ise. Seega paned arvutiga otsekaabli. Uuematel huubi ei ole ja seega seade - arvuti on risti.

Ei ole veel mina näinud ühtku hubi, millel ei oleks uplink võimalust. Kaks varianti siis, kas uplink lüliti viimase pordi kõrval või lihtsalt topelt pesad. Uplink-rezhiimis pesas lihtsalt on otsad risti vahetatud. Kogu süsteemi mõte on selles, et ristiga kaableid ei tohiks mitte kunagi vaja minna, sest alati on mingi hub keskel ja siis seadmed selle ümber (star topology). Hubist seadmesse läheb otse ja hubist huubi läheb kah otse aga ühelt poolt uplinkki.

Hea tava näeb ette kõik ristkaablid ära markeerida väga silmapaistval viisil. ADSL'i omad on näiteks punased ja vastava kirjaga. Muidu võib palju segadust tulla, kui suvaline kaabel on vale ja midagi kuskil jälle ei tööta.

Neti jagamisel on jah võimalik selle vanemaga üks hub ja 1 võrgukaart kokku hoida, lihtsalt plugid kõik masinad sinna ühte karpi kokku, ruuter ka. ADSL töötab pppoe peal ja seega sinu sisepakette seda kanalit pidi ei kanta netti. Võrgukoormus läheb küll topelt aga kui hub on 10M ja adsl alla 1M, siis pole ju probleemi.

[vtl]

...Ei ole veel mina näinud ühtku hubi, millel ei oleks uplink võimalust. Kaks varianti siis, kas uplink lüliti viimase pordi kõrval või lihtsalt topelt pesad.

siis oled sa lihtsalt oma elus vähe hube näinud :P küllalt nähtud odavaid 5 v. 8 pordiseid hube, millel ei ole uplink porti.

Neti jagamisel on jah võimalik selle vanemaga üks hub ja 1 võrgukaart kokku hoida, lihtsalt plugid kõik masinad sinna ühte karpi kokku, ruuter ka. ADSL töötab pppoe peal ja seega sinu sisepakette seda kanalit pidi ei kanta netti. Võrgukoormus läheb küll topelt aga kui hub on 10M ja adsl alla 1M, siis pole ju probleemi.

täpsustan. kõigepealt, adsl ei pea ilmtingimata töötama ainult pppoe peal. nt. adsl medium, väikekontori adsl ning paremad annavad kliendile puhta ip/ip-d kätte.
teiseks, bridge korral (kõik "kodu"adsl-id kuni mediumini välja) on teoreetiliselt täiesti võimalik kliendi hubi peal käivat liiklust pealt kuulata isp atm-ipoolsest otsast. iseküsimus on see, kas, ning mis tingimustel isp seda teeks.
kolmass point - hubi korral saavad üheaegselt omavahel "rääkida" ainult kaks porti. tolle nokia M5211 10Mbit hubi peal tekib sinu kirjeldatud juhul olukord, kus väljaminev pakett peab käima kaks ringi üle hubi ja samaaegse lokaalvõrgu koormuse korral tekivad igal juhul viivitused.

[velx]

Tegin ka võrgukaabli endale. Kuna mul 10Mbit kaart (kasutusel ainult 4 klemmi) siis tegin selle tavalisest telefonikaablist. Telefonikaabel ka hulga odavam lahendus. Kaabel ise 45m. Päris edukalt töötab.

[vtl]

Tegin ka võrgukaabli endale. Kuna mul 10Mbit kaart (kasutusel ainult 4 klemmi) siis tegin selle tavalisest telefonikaablist. Telefonikaabel ka hulga odavam lahendus. Kaabel ise 45m. Päris edukalt töötab.

ka tavalisel 100Mbit võrgul on kasutusel ainult 4 klemmi.

aga enne, kui te kõik telefoni- ja lambijuhtmetest võrgukaableid tegema hakkate, tasuks tutvuda mõnigate alustõdedega.

nõrkvoolukaabeldus on jagatud kategooriatesse:

cat1	määramata	telefon, signalisatsioon
cat2	<=1MHz	telefon jms sidesüsteemid
cat3	<=16MHz	10Base-T ethernet (10Mbit võrk)
cat4	<=20MHz	Token-ring võrk (eestis praktiliselt ei kohta)
cat5	<=100MHz	100Base-T ethernet (100Mbit võrk)
cat5e	<=350MHz	Gigabit ethernet (kasutab ära kõik kaabli 4 paari)

madalama kategooria seadet võib kõrgema kategooria kaabeldusega kasutada, aga mitte vastupidi. s.t., telefonisideks võib kasutada cat3 või cat5 kaabeldust, 10Mbit võrku võib kasutada cat5 kaabelduse peal jne.

sellest tulenevalt eelistatakse tänapäeval kõik kaabeldustööd teha cat5e kaabliga, et tulemus oleks universaalne. kaablite hinnavahe on hulgimüügis muide minimaalne. ca 2kr/m telefonikaabel ning 2.5kr/m cat5 kaabel.

veel: cat5 kaabel peab olema kõigepealt korralikult ja õige sammuga keerutatud, et tagada vajalik häirekindlus.
cat5 kaablisegmendi pikkus ei tohi ületada 100 meetrit.
cat5 kaabli paigaldamisel on kindlad nõuded: nt. kaablit ei tohi muljuda ega liiga järsu nurga all painutada.
kogu cat kaabeldus peab olema otsast otsani (sisse arvatud pistikud ja pesad) sobitatud. lihtsustatult võib öelda, et too kaabel kujutab endast liinilõiku, kus liigub kuni 100MHz sagedusega signaal. kui sobitus on rikutud nt. vale tüüpi (telefoni)pesade kasutamisega või kaabli järsu murdekoha tagajärjel, tekivad kaablis peegeldused ning suureneb vigade hulk. olenevalt vigade arvust kukub kõigepealt võrgu kiirus (kuna vigaseid pakette tuleb uuesti saata), halvemal juhul kaotavad võrguseadmed lingi ning ühendust ei saavutata.

loo moraal on selles, et kuigi ühes kohas mingite seadmete vahel võib ka jupp telefonikaablit kuidagimoodi toimida, ei pruugi see teises kohas töötavat tulemust anda ning seda soovitada ei tasuks.

[digital]

tee huvi pärast uuring, et kui palju sinu kaablis läheb kaduma infost. Uuri välja oma gateway aadress (command promptis winipcfg või ipconfig) ja siis tee command promptis ping -t sinu.gateway.ip.aadress, näiteks ping -t 192.168.0.1 ja lase siis sellel umbes paar minutit tiksuda. Siis vajuta ctrl+c ja loe viimaselt realt tulemus - kui suur protsent kaduma läks ja anna meile ka teada.

[vtl]

kusjuures, võrgukaardid parandavad osa vigu rauas ära.

[tahanteada]

Jõuaks kaablitega kiviajast ehk ka tänapäeva!
Et tehakse nii varjestamata kui ka:
1x varjestusega ja 2x varjestusega võrgukaablit.
Nii, et kui keegi veab mürarikkas keskkonnas, tasub võtta varjestatud kabla, mitte hiljem ohata, et näe 100 mega "ei käi" - hangub või pidevalt vigased paketid..

Ning mis puutub giga üle"veosse", siis mina soovitan küll võtta CAT6 kaabel, soovitan tutvuda - palju parem kui CAT5.

Ja veel üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata - pistik ise ehk "plankjuhtmel" käib oma tüüpi ja paindjuhtmel oma tüüpi pistik.
Juba mitu leidu olnud, kus 100 mega "ei käi" ainult vale pistiku tõttu - s.t. piisab kui 1 klemm ei anna korralikult ühendust. Seda saab ka testriga avastada - takistus pole 0 oomi vaid on mingi 2-20 oomi näit.

-------------------------------------------

NING VEEL VÄGA OLULINE:
Kui kasutad varjestatud kablat, pead varjeotsa maandusega kokku panema MÕLEMAS OTSAS muidu varjestus EI TÖÖTA!!!!!!!!

[martinj]

NING VEEL VÄGA OLULINE:
Kui kasutad varjestatud kablat, pead varjeotsa maandusega kokku panema MÕLEMAS OTSAS muidu varjestus EI TÖÖTA!!!!!!!!

Millegipärast on mulle maast madalast sisse söödetud seda, et varje tuleb kinnitada ainult ühest otsast , muidu pole kasu, sest selles võivad hakata voolama parasiitvoolud, mis omakorda võivad tekitada suuremaid häireid :

[vtl]

Jõuaks kaablitega kiviajast ehk ka tänapäeva!
Et tehakse nii varjestamata kui ka:
1x varjestusega ja 2x varjestusega võrgukaablit.
Nii, et kui keegi veab mürarikkas keskkonnas, tasub võtta varjestatud kabla, mitte hiljem ohata, et näe 100 mega "ei käi" - hangub või pidevalt vigased paketid..

muig. ei tea, kui palju neid lugejaid siin foorumis on, kes tööstuskeskkonda kaableid installeerivad?

Ning mis puutub giga üle"veosse", siis mina soovitan küll võtta CAT6 kaabel, soovitan tutvuda - palju parem kui CAT5.

vahet tuleks teha kolmel eri asjal: cat5, cat5e ja cat6.

* cat5 on 100MHz sertifitseeritud.
* kuna ca6 oli väga pikka aega n.n. "draft" staatuses (standard võeti TIA/EIA poolt vastu alles eelmise aasta keskpaigas), kasutati vase peal jooksva gigabitise võrgu jaoks cat5 laiendust (e=enhanced). paljud cat5 kaablid on isegi kuni 400MHz "rated".
* cat6 on 250MHz sertifitseeritud.

praktikas on cat5e ja cat6 sisuliselt üks ja sama asi, ehk cat5e oli cat6 ettevalmistus ning pärast viimase standardiks kuulutamist hakati paljusid cat5e vidinaid cat6 nime all müüma. nagu öeldud, küsimus on sertifitseerimises.

Ja veel üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata - pistik ise ehk "plankjuhtmel" käib oma tüüpi ja paindjuhtmel oma tüüpi pistik.
Juba mitu leidu olnud, kus 100 mega "ei käi" ainult vale pistiku tõttu - s.t. piisab kui 1 klemm ei anna korralikult ühendust. Seda saab ka testriga avastada - takistus pole 0 oomi vaid on mingi 2-20 oomi näit.

pistikujutt sisuliselt õige, oomidejutt küsitav.

mitmekiulise ehk patchkaabli otsa käiv pistik on kahe "nõelaga", mis lüüakse kaablist (kaabli kiudude vahelt) läbi. kui selline pistik lüüa ühekiulise ehk plankjuhtme otsa, siis võivad need nõelad plankjuhtme üksiku soone lihtsalt puruks lüüa. samuti on oht, et muljutud soon murdub hilisema kaabli liigutamise käigus.

tegelikult ei tohiks plankjuhet murdumisohu tõttu üldse kasutada mujal, kui ainult seina sees, pesast pesani.
kui aga tõesti on vajadus plankjuhtme otsa pistik kinnitada, siis selleks on spetsiaalsed, kolme laiali painutatud "nõelaga" pistikud, mille nõelad jäävad "W" kujuliselt kahele poole plankjuhtme soont.