PC pole PC ilma winita. PC on töö tegemiseks, Linuks näiteks teeb tööd aga see ei tähenda sa temaga tööd teha saad. Ilma winita pole PC, see lihtsalt mikro mis istub kuskil ja teeb midagi mida sa kontrollida ei saa. Moblas ka A8 aga ma ei saa sinna MS outlook-i installida. Ei saa eaglet, Keil jne. jooksutada. On linux aga muhvigi teha ei saa. Seega on mikro, pmst fix softiga mingi confimis võimalusega. Miks pole sellised mitte win klotsid kasutatavad. Win puhul installid või käivitad kohe ja töötab. Mujal installid või siis veel compileerid, mingi haiglasliku käsureaga. Siis vigatsed 2 nädalat veel et mingeid pakikesi tõmmata et asi käiks ja seda kõike käasurealt. Seda võib teha 1 korra kui vaja mingi mikro kuskil panna midagi tegema aga mitte iga päev ja iga programmiga. Mänginiseks jh ok aga mänguasjaks või mikroks ta jääbgi. PC funktsionaalsuse määrab suurelt jaolt ära OS. Raud ilma OS-ita pole midagi- NULL. Ainuke seni teada olev os mida lihtinimene suuda kasutada ilma 100 000lk manuali pähe tampimist on WIN. Vigane ta on aga töötab ja on GUI mis ei vaja enamjaolt manuali.
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise. -
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Ja huumor jätkubEsmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius -
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Linuxi all ju eagle layout täitsa olemas
KolakogujaComment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
ok, vist ei saa ikka pihta raffas, kysime siis nii et milline os on out of box run. Ma tahaks maemole(ja 1 linuxi suurest laiast valikust) peale panna eaglet, tõmban installeri. Fuun kysib mis asi see veel on-tundmatu fail. Yhes teatud teises masinas installides (käsurealt) hakkas kysima et igast klotsid veel puudu. Kõik nende vabavara oside puhul on kasutusjuhendi teinud programeeria ja tal pole halli aimu ka mida kasutaja kysib. Kasutaja kysib alustuseks MIS KÄSK tuleb toksida. Progeja eeldab et kasutaja teab seda juba. Linux on jh 1 nendest mis kõikide platvormide peal jookseb. Androidist me ei räägi seal ei jookse ykski asjalik soft peale saasta sisaldavate mängude. kui aga võtta GUI installer ja liides siis iga loogiliselt mõtlev inimene saab asja selgeks. Vaatab mis nuppudel kirjas jms. Käsureal? kirjas? isegi help jaoks pead õiget käsku teadma. Nyyd koidab mõida mõtlen. Kui keegi ytleb et elementaarne on teada käsurea käske siis on tõesti väga kitsa mõtlemisega. Help on nagu alati laialivalguv. Võrreldes win helpist kus lähed astmete kaupa, algul seletatakse lihtsalt siis saad minna järjest detailsemaks. Linuxi help on näiteks 1 suur 100000.. lk kapsas. Kui kiiresti saab (google abiga )püsti FTP serveri. 1 õhtu win jaoks, rohkem kui 1 nädal linuxi jaoks(see oli väga jube kogemus).
Seega pole mõtet vaielda kasutuskõlblikusest kui kasutada oskab asja ainult programeerija. Kui keegi ei usu installigu linuxi all FTP sync tööriist nii et ei näpi yhtegi käsurida ega conf faili, ainult GUI tööriistad.
Linuxiga meenub veel et sel asjal on oma arusaam date mod/created asjadest võrgu puhul, segi nagu pudru ja kapsad. Aga jh neid vigu oli veel peoga mis mul närvi mustaks ajasid viimasel korral.
MAC-ist rääkides siis ei ole nad suutnud sedagi ära teha et touchil klikkides toimib see nagu tavaline klahvi klik. Aga noh ega maci soft ka ei jookse antud isendil.
Aga vb on asi yltse terminis, "arvuti" hähendab nagu PC-d, kus saad installida/kasutada igast programme(ka dumbuser poolt) mitte graafilise liidesega WC poti veelaskmis systeemi.
Ksutamise all mõtleme siis mitte seda et veebibrowser ja youtube tööavad(seda oskab iga teine telefon ka) vajd mulle vajalikud asjad.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
murphy, siis peaksid ka digiboxi asemel win-masina muretsema.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Pigem on sellega nii et kasutaja ise ei oska panna System Preference all ühte linnukest "Clicking" ette...Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
Aga ma hakkan mõtlema et tegelikult võiks sellel klotsil Apple IOS isegi tööle minna, kui vaeva näha. Kuid selle nägemise mõtekus on küsitav, kuna võime lihtsalt poest osta AppleTV2 ja saame kõik suhteliselt valmis kujul, boonuseks ka built-in wifi ja flash mälu. Kuid HDMI ei toeta 1080p videot nagu Raspberry väidab.Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Neid miniarvuteid on ikka sadu variante( näit: http://www.solid-run.com/products/cubox ). Fakt on aga, et midagi teha temaga saaks, pead ise väga "hakkaja vennike" olema. Kui pole, saad heal juhul "netimasina" ja ongi kõik.
Samas, kui lisad annab juurde panna jne, siis kontrollerit on sõna otseses mõttes selle raha eest küllaga ja boonuseks videoliides veel juures.
Ma ei saa aru, et mis Winni jutt. Win on tühi+paljas "oss". Et üks-kõik-mida teha, on vaja programme. Samu programme on võimalik täna jooksutada väga erineval viisil ja erinevate "osside" all.
Kui Win suudab oma haige lonkava karu meepotti toppida, nagu ta lubas seda Win8 näol algselt, siis töötab see ka ARM-iga; kuidas töötab, on juba ise teema. Ühekorra on tänane PC kui selline tulevikus vaid miskitele imelikele friikidele Ja kui suurem "softipoiste" unistus täitub, siis on tulevikus tahvlid vaid rendiprogedel ja veebipõhised liidesed.
Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saaComment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Sellega olen isegi päri. Aga kui terminitest ikka rääkida, siis PC tähendab "Personal Computer", mitte automaatselt ainult windowsi kasutav arvuti.Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
Sellega seoses meenub nali ameerika arvutipoes, kus müügipoiss teeb reklaami windowsiga arvutile, öeldes kliendile kes soovis mäkki - "Mac ei ole isegi PC, te ei saa sellega isegi netis surfata!"
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
digiboxi sa ei installi midagi.
Ja saab paljude eri oside all eri softe kasutada. Paraku on nenamus neist mängud vms, minujaoks vajalikud softit ei jookse. Win pole tühipaljas on näiteks suudab ta teiste win(out of box) arvutitegafaile vahetada ja veatult, linuxi kohta seda öelda ei saa sest faili atribuudid on endiselt segased asja tema jaoks. Win lubab seada õigusi, viimane isegi omab enam vähem kasutatavat GRAAFILISE liidesega tulemüüri. Samuti ei ole linuxil halli aimu faili laienditest. Ka linux vajab softide installimist. Osa asju saab teha graafiliselt aga detaile häkid käsurealt. win pole ideaalne aga vähemalt on ta kiirelt muudetav meelepäraseks ilma yhtegi käsurida toksimast. Tuli uus win asjad uues kohas aga leitsin yles enamuse loogiliselt lähenedes. Linuxi ubuntul on näiteks serveri versioon ja tavaline. Tavalises pole serveri funktsionaalsust(ja ma tean conf faile ja käsurida häkkides saab) aga on graafiline. Serveris pole X-i. Paned masina käima ja hakkad bingot panema et mis käsk nyyd võiks maagiat teha. FreeBSD polnud parem. Android jms on mänguasjadele. MAC on jh järgmine kasutatav win järel tõenäoliselt aga ka sinna pole alati tarkvara eriti mis puutub elektroonika disaini ja progemisse. Nii nyyd milline os veel alles jääb? Os mis suudaks kas win exesid jooksutada või omaks head supporti softide osas.
ARM puhl ei pea windoosat unustama, winCE on selline win ja mänguasja vahepeale. Vähemalt oskab ta suhelda win masinatega hästi.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Nüüd ma tean, kelle käest windowsi hädade puhul nõu küsida
Mulle on failide jagamine alati muret valmistanud, alates juba aastast 1996. No siis oli asi üldse hull, kui miski kataloog oli jagatud ja üks arvuti crashis, siis tõmbas teise ka kaasa.
Hiljem on veidi parem olnud, mured on väiksemad.
Panen kaks arvutit võrku, IP aadressid jms. paika, aga mida Network Neighbourhood'i alla ei ilmu, see on teine arvuti. Pressin F5-te (värskendus) nii et käsi krampis, midagi ei juhtu.
Uuemal ajal on omamoodi loodi. Vista ja Win7 vahel tahtsin faile vahetada, Vistaga masin Win7-t ei näe. Win7-ga masin Vista-t näeb, aga read-write jagatud kataloogi oskab ta ainult lugeda. Müstika. No õnneks sai käsurealt Vistale toksida Win7 IP-aadress ja sai failid liikuma.
Murphy, kuidas Sa windowsi failijagamisprobleeme lahendad? Praegu kirjutades just tuli rumal mõte, et oleksin võinud ju WireShark'i kasutada, aga peab ju ometi olema ka lihtsam tee.If you think education is expensive, try ignorance.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
tulemüür takistab vahest ja simple fail sharing folder optioni alt sisse lülitada, pole käsurida vaja. Failidel peab olema vastavad õigused. See et ketas välja jagada pole veel see. Pead andma kõigile õiguse lugeda ja vajadusel kirjutada. Võid ka anda õiguse näiteks et sealt masinast see ja see kasutaja võivad ainult teha teatud toiminguid. See käib kõik properties alt. win xp-l jms pole security tab nähtav kui simple fail sharing on sisse lülitatud. Lisaks nagu ikka pole home jms lahjade versioonide puhul sul võimalust faili õigusi nibida. Seega kui pistad xp home kylge pro ketta kus failid on privaatseks tehtud siis seda lugeda sa ei saa. Pro masinas aga saad home all privaatseks tehtud failide ownershipi endale võtta ja näed kogu sisu. 7 ja xp. A ja kõik on graafilise liidesega. Isegi dumbuser leiab koba peale yles kui natuke kolab masinas, ei pea mõistatama mis käsk nyyd toksida. Lisaks peab ruuterist olema kõik pordid lubatud. Mõni jagamis purk filtereerib ka sisemise hubi paketid ära.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
andreie - Win7 omab vaikimisi 128bitist krüptot sisevõrgu jaoks, mida teised ei oma. Sellest tekivad sellised poolikud käitumised nagu kirjeldasid. W7 registris on vaja üks linnuke võtta default crüpto eest maha ning ei tohiks enam (erilisi) probleeme olla.Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
murphy, mu mac võimaldab jooksutada nii oma os-i kui win-i ja linuxit. mis ei tähenda, et ma neid jooksutada tahaks või peaks.
samuti ei pea ma sinu wini selle pärast maha tegema. võta õppust, ja ära tee maha seda, millest sa ise huvitatud pole.
sellise pisikese ja odava asja eesmärk pole kindlasti olla täisväärtuslik kodu- või tööarvuti, pigem just platvorm, kust arendada nt
digiboksi laadseid rakendusi. digibox ka ju pisike arvuti, graafilise liidesega ja puha.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Failide jagamise parim kogemus on Maciga. Sharingu alt paned linnukese "File sharing" ette ning ütled mis kataloogi milline kasutaja milliste õigustega kasutada saab.
Ja iga Win masin saab kätte. Isegi kahe masina vahel võrgukaabliga, ning IPsid sättimata. Mac oskab ise Win masinale IP anda. Ja kõik töötab automaatselt.
Win-Win vahel on alati jebimist. Eriti, kui on XP-7-Vista mingi kooslus.Comment
-
Vs: Raspberry Pi - üliväike ja üliodav arvuti
Teema nüüd läinud Win-i vs. muud os valdajate mudamaadluseks
?
Meenub kooliajast juba vaikselt "sul ei tohi olla teisi jumalaid"
-superradical-Comment
Comment